) § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o 40 eurot. Menetlusalust isikut karistati
lg 1 järgi selle eest, et ta 29.11.2018 kell 12.52 Tallinnas, Gonsiori tänaval, Laulupeo ja F.R. Kreutzwaldi tänavate vahel (F.R. Kreutzwaldi tänava suunas), juhtis mootorsõidukit liiklusmärgiga „ühissõidukirada“ tähistatud teerajal. Seega ei vastanud juhi tegevus
KAEBUSE SISU O.K esitas 30.11.2018.a Harju Maakohtule kaebuse, milles ta taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Menetlusalune isik tunnistab, et ta rikkus liikluseeskirju, kuid ei teinud seda tahtlikult. Tegemist oli inimliku eksimusega ning ta sõitis talle võõras ja tundmatus rajoonis. Menetlusalune isik oli antud kohas esimest korda ja seetõttu tekkis segane olukord. O.K soovis väärteoasja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 11.02.2019.a. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et alused kiirmenetluse otsuse tühistamiseks puuduvad. Menetluse käigus ei ole rikutud väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule määratud karistus vastab üleastumise raskusele ning on põhjendatud. Eeltoodust lähtuvalt palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb jätta rahuldamata. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). 1. Objektiivne koosseis
lg 1 näeb üldnormina ette karistuse mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine eest, kui ei ole tegemist muus sättes sisalduva väärteokoosseisuga. Kuivõrd
lg 1 koosseis on osaliselt blanketne, tuleb seda täiendavalt sisustada sättega, milles etteheidetav liiklusnõuete rikkumine seisnes. Käesolevas asjas on väärteootsuse kohaselt rikutud õigusnormiks
2 4-18-6287
lg 1 järgi tohib ühissõidukirajal sõita ühistranspordiseaduse kohast liinivedu teostava ühissõidukiga, sõitjat vedava ühistranspordiseaduse § 64 lõike 2 nõuetele vastava taksoga ja sõitjat vedava bussiga.
lg 2 kohaselt võib ühissõidukirajal sõita eritalituse sõidukiga, kui täidetakse tööülesandeid, täiselektrilise veoajamiga elektrisõidukiga ning muu sõidukiga, kui seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend.
lg 3 p 1 kohaselt ühissõidukirajale, mis on pärisuunalise sõidutee pärisuunavööndi serval ega ole muust sõiduteest pidevjoonega eraldatud, võib reastuda vahetult enne pööret või seismajäämist sõitjate peale- või mahaminekuks tingimusel, et see ei sega liinivedu teostavat ühissõidukit. Sellisele ühissõidukirajale võib sõita pöörde lõpetamisel, kuid seejärel tuleb sealt kohe lahkuda.
lg 3 p 2 sätestab, et ühissõidukirajaga teel olevast ühissõidukirajast tohib kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei keela, ainult risti üle sõita.
lg 3 p 3 järg võib ühistranspordirajale sõita ka ümberpõikeks kui see ei sega liinivedu teostavat ühissõidukit ning pärisuunavööndis puuduvad muud sõidurajad, kuid seejärel tuleb sealt kohe lahkuda. Seega peab kohus analüüsima, kas O.K sõitis ühistranspordirajal ning kas see oli õigustatud. Kiirmenetluse otsuse nr 10220172439269 kohaselt O.K 29.11.2018.a kell 12.52 Tallinnas, Gonsiori tänaval, Laulupeo ja F.R. Kreutzwaldi vahel, juhtis mootorsõidukit Mercedez-Bens Vito (registreerimismärgiga xxx) liiklusmärgiga „ühissõidukirada“ tähistatud teerajal. O.K ’ile on selgitatud VTMS § 19 ettenähtud õigusi ja kohustusi, mida menetlusalune isik on kinnitanud allkirjaga. Kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokollist ja sellele lisatud videosalvestisest nähtub, et 29.11.2018.a kell 12.52 Tallinnas, Laulupeo ja F.R. Kreutzwaldi vahel (liikumise suund F. R. Kreutzwaldi) sõitis mootorsõiduk MB V registreerimismärgiga xxx liiklusmärgiga „ühissõidukirada“ tähistatud teerajal. Samuti on videosalvestisest näha, et sõites ühissõidukirajal, oli mootorsõiduki juhil võimalus sooritada manööver ühissõidukirajalt lahkumiseks, mida juht aga ei teinud. Mootorsõidukit MB Vito juhtis menetlusalune isik O.K . Sealjuures ei vaidlusta O.K ka kohtule esitatud kaebuses temale etteheidetava rikkumise toimepanemist. Kohtu hinnangul ei nähtu väärteoasja materjalidest, sh kohtule esitatud kaebusest, et menetlusaluse isiku puhul oleks olnud õigustatud ühistranspordiraja kasutamine. Sattudes ühistranspordirajale, oli menetlusalusel isikul kohustus sellelt esimesel võimalusel lahkuda. Menetlusalusel isikul oli võimalus sooritada manööver ühissõidukirajal sõitmise lõpetamiseks, mida ta aga ei teinud. Seega vastab O.K’i poolt toimepandud tegu
S §15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on
lg 1 sätestatud süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest. Kohus leiab, et O.K pani väärteo toime ettevaatamatusest, hooletuse vormis. Hooletuse puhul ei näe isik ette hoolsusetu teoga kaasnevat tagajärge, kuigi ta oleks võinud ja pidanud seda ette nägema. Hooletuse puhul puudub isikul teadmine, et tema käitumine võib vastata seaduses kirjeldatud süüteokoosseisule või kaasa tuua koosseisupärase tagajärje saabumise. Menetlusalune isik on kaebuses märkinud, et tegemist oli inimliku eksimusega ning ei rikkunud liikluseeskirju tahtlikult. Menetlusalune isik oli antud kohas esimest korda ja tekkis segane olukord. Sõidusuunad muutusid ning ta oli sunnitud minema bussirajale. Juhi üks üldkohustusi on olla teel liigeldes tähelepanelik, nii teiste liiklejate suhtes kui ka liikluskorralduse suhtes. Muutunud liikluskorraldusest Gonsiori tänaval on erinevates meediaväljaannetes väga palju juttu olnud ning liikluskorraldust reguleerivad liiklusmärgid on nõuetekohaselt paigaldatud ning nende sisu on juhtimisõigust omavale isikule mõistetav. Juht peab temale tundmatus piirkonnas liikudes olema eriti tähelepanelik ning tegema kõik endast oleneva, et 3 4-18-6287 mitte eksida liiklusreeglite vastu. Seega oleks menetlusalune isik kohusetundliku ja tähelepaneliku käitumisega märganud, et liikleb ühistranspordirajal ning leidnud esimese võimaluse rikkumise lõpetamiseks. Kohus leiab, et O.K on täitnud
KARISTUS
lg 1 võimaldab menetlejal mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest kohaldada karistusena rahatrahvi kuni 20 trahviühikut. Kohtuväline menetleja karistas O.K’i
S § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Samas tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka teiste asjaoludega. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava süü suurust mõjutavad eelkõige tagajärje raskus, samuti rikutud normide maht ja teo subjektiivne koosseis. Karistuse mõistmisel tuleb seega arvestada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Konkreetse süü suuruse ja karistuse määra leidmisel tuleb kohtuvälisel menetlejal ja kohtul hinnata isiku süüd temale etteheidetava konkreetse väärteo, mitte kõikide võimalike väärtegude kontekstis. O.K’i süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et menetlusalune isik pani väärteo toime ettevaatamatusest, on tegemist asjaoluga, mis viitab keskmisest väiksemale süü suurusele. Arvesse saab võtta ka asjaolu, et isik tunnistas oma süüd ning varasemad rikkumised puuduvad. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes ei esine. Kohus hindab menetlusaluse süü seega väikeseks. Kohtu hinnangul on karistusena kohaldatud rahatrahv 40 euro ulatuses väärteoasja asjaolusid arvestades piisav karistus, et isik teeks temale mõistetavast karistusest vajalikud järeldused ning edaspidi väldiks süütegude toimepanemist. Võttes arvesse, et isiku süü oli väike ning esinesid kergendavad asjaolud loeb kohus määratud karistuse proportsionaalseks süü suurusega. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus VTMS § 120, § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155. ( Violetta Kõvask Kohtunik ) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.