§-de 22 lg 3 ja 199 lg 2 p 4 , 7 ja 8 järgi; U.E süüdistuses
lg 2 p 7 ja 8 järgi Prokurör Külli Zimm L.F– isikukood xxx; Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, põhiharidusega; xxxxxx xx ), xxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx xxxxx xxxx; varem kriminaalkorras karistatud 06.01.2012.a. Tartu Maakohtu poolt
§-de 22 lg 3 ja 199 lg 2 p 7 ja 8 alusel rahalise karistusega 320 eurot; tõkend – elukohast lahkumise keeld Süüdistatavad U.E – isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel eesti keel; algharidusega; töötu , elukoht xxxxxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx; varem kriminaalkorras karistatud 17.02.2009 a. Tartu Maakohtu poolt
§-de 424 ja 215 lg 1 järgi vangistusega 1 aasta
alusel tingimisi , katseajaga 2 aastat, lisakaristus- mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks; tõkend – elukohast lahkumise keeld Süüdistatavate kaitsjad kohtuistungil ei osalenud RESOLUTSIOON L.F süüdi tunnistada
§ -de 22 lg 3 – 199 lg 2 p 4,7 ja 8 järgi ja karistada vangistusega viis
§-de 65 lg 1 ja 64 lg 2 alusel jätta L.F-ile Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 06.01.2012.a. kohtuotsusega mõistetud rahaline karistus- 320 eurot iseseisvale täideviimisele. L.F-i suhtes kohaldatud tõkend- elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. U.E süüdi tunnistada
lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu poolt määratud alalises elukohas-xxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks. U.E suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2 Sisse nõuda L.F-ilt riigituludesse kohtukuluna 45 (nelikümmend viis ) eurot advokaat Roman Levini osavõtu eest kriminaalasjas riigieelarvest väljamaksmisele kuuluva summa katteks. Jätta süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha KrMS § 2 p 4 ja Riigikohtu 02.05.2011.a. lahendi kohtuasjas nr.3-1-1-24-11 alusel L.F-ilt välja mõistmata. Sisse nõuda U.E-lt riigituludesse kohtukuludena 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot sundraha katteks ning 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 40 senti vandeadvokaat Peeter Järve osavõtu eest kriminaalasjas riigieelarvest väljamaksmisele kuuluva summa katteks. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi kontole nr.10220034796011 SEB Pank või 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049874, selgitus: Põlva kohtumaja otsus nr. 1-12-2265, sundraha /kaitsjatasu (ja isiku nimi kelle eest tasutakse, kui maksja ei ole süüdimõistetu). Kui kriminaalmenetluse kulusid ei ole kohtuotsuses märgitud tähtpäevaks tasutud, saadetakse kohtuotsus sissenõuete teostamiseks kohtutäiturile. Välja mõista L.F-ilt ja U.E-lt solidaarselt R. A. (konto nr. xxxxxxxxxxxx ) kasuks kuriteoga tekitatud varalise kahju katteks 228 (kakssada kakskümmend kaheksa) eurot 76 senti. Asitõendiks tunnistatud trimmer ja traksid jätta R. A. asitõendite hoiuruumis, hävitada. valdusse, ripplukk, mis asub politsei Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9.peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool võib esitada apellatsiooni Tartu Maakohtule (Põlva kohtumajja) kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule. Süüdistused ja kokkulepete sisu L.F-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes oli 08-09.03.2010 toime pannud vargusele kaasaaitamise, mille eest teda karistati 06.01.2012 Tartu Maakohtu otsusega, 27.03.2010 kella 23.30 -24.00 paiku kahel korral sõidutas tema kasutuses oleva sõiduautoga VW Bora R. U. ja U.E Põlva maakonnas Mooste vallas Kaaru külas asuva R. A. kuuluva xxxxxxxxx 3 talu juurde, kus R. U. ja U.E saagisid läbi kõrvalhoone uksel oleva tabaluku lukuaasa ja tungisid hoonesse, kust võtsid R. A. kuuluvad esemed: mootorsae Husqvarna 345 maksumusega 6990 krooni/446,74 eurot; võsalõikuri Jonsered RS 45 maksumusega 3500 krooni/ 223,69 eurot; võsalõikuri Husqvarna 343FR maksumusega 12490 krooni/798,26 eurot; võsalõikuri Husqvarna 245XR maksumusega 5000 krooni/319,56 eurot; mootorsae Husqvarna 2045 (Turbo Classic) maksumusega 3000 krooni/ 191,73 eurot; 2 paari pehmeid Husqvarna võsalõikuri rihmasid maksumusega 800 krooni/ 51,13 eurot paar, kogumaksumusega 1600krooni/102,26 eurot ning ühed võsalõikuri traksid maksumusega 500 krooni/31,96 eurot, kokku võõrast vallasvara 33080 krooni/ 2114,20 euro suuruses summas. Seejärel L.F transportis tema kasutuses oleva bussiga Fiat Ducata varastatud esemed Põlva maakonnas Mooste vallas Mooste aleviku läheduses oleva metsa juurde. L.F-i poolt toimepandu on kvalifitseeritud
lg 3 ja 199 lg 2 p 4,7 ja 8 järgi, s.o isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja äravõtmisele kaasaaitamine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupi poolt ja sissetungimisega. U.E süüdistatakse selles, et tema 27.03.2010 kella 23.30 -24.00 paiku Põlva maakonnas Mooste vallas Kaaru külas xxxxxxxxx talus, L.F-i kaasabil, koos R. U. saagis läbi R. A. kuuluva kõrvalhoone uksel oleva tabaluku lukuaasa ja tungis hoonesse, kust võttis R. A. kuuluvad esemed: mootorsae Husqvarna 345 maksumusega 6990 krooni/446,74 eurot; võsalõikuri Jonsered RS 45 maksumusega 3500 krooni/ 223,69 eurot; võsalõikuri Husqvarna 343FR maksumusega 12490 krooni/798,26 eurot; võsalõikuri Husqvarna 245XR maksumusega 5000 krooni/319,56 eurot; mootorsae Husqvarna 2045 (Turbo Classic) maksumusega 3000 krooni/ 191,73 eurot; 2 paari pehmeid Husqvarna võsalõikuri rihmasid maksumusega 800 krooni/ 51,13 eurot paar, kogumaksumusega 1600krooni/102,26 eurot ning ühed võsalõikuri traksid maksumusega 500 krooni/31,96 eurot, kokku võõrast vallasvara 33080 krooni/ 2114,20 euro suuruses summas. U.E poolt toimepandu on kvalifitseeritud
lg 2 p 7 ja 8 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt ja sissetungimisega. Süüdistatava L.F-i , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus L.F-i karistamist
§-de 22 lg 3 - 199 lg 2 p 4,7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 5 kuud.
lõigete 1, 3 alusel mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui L.F ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdistatava U.E , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus U.E karistamist
lg 2 p 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 7 kuud.
lg 2 alusel kuulub U.E-le mõistetud vangistus suurendamisele temale 17.02.2009.a. Tartu Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistuse 1 aastat võrra ning liitkaristuseks tuleb U.E-le mõista seega vangistus 1 aastat 7 kuud. Kokkuleppe kohaselt asendatakse mõistetud vangistus
Tulenevalt
lg 4 peab U.E üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid vastavalt
4 Kohtu järeldused Süüdistatavad L.F ja U.E kinnitasid kohtuistungil, et nad kokkulepetest aru saanud ja nõustuvad nendega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkulepete juurde. on Kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et kokkuleppeid sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. L.F tuleb süüdi mõista
lg 3 ja 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja U.E
MS § 180 lg 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o. 435 eurot ning määratud kaitsjatele makstud tasu, vastavalt 45 eurot L.F-ile menetluses Roman Levini poolt osutatud õigusabi eest ja 38,40 eurot U.E-le menetluses Peeter Järve poolt osutatud õigusabi eest. Kohus on seisukohal, et L.F-ilt tuleb sundraha jätta käesolevas menetluses välja mõistamata. L.F-ilt on sundraha – 435 eurot välja mõistetud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 06.01.2012.a. kohtuotsusega, millisega L.F mõisteti süüdi
§-de 22 lg 3 ja 199 lg 2 p 7 ja 8 järgi. Kriminaalasjad oleks võinud läbi vaadata ka ühes menetluses, kuna enne 06.01.2011.a. süüdimõistva kohtuotsuse tegemist oli L.F 07.12.2011.a. käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavana üle kuulatud. Kriminaalasjade liitmisel ühiseks menetluses oleks väljamõistmisele kuulunud üks sundraha. Sellist seisukohta on väljendatud Riigikohtu poolt 02.05.2011 lahendis kriminaalasjas nr. 3-1-1-24-11. Vastavalt KrMS § 2 lg 4 on Riigikohtu lahendid seaduse kohaldamisel tõusetunud küsimustes kriminaalmenetlusõiguse allikaks. Kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi R. A. , kes on kinnistu, millelt vargus toime pandi kaasomanik. Tsiviilhagi – 228,80 eurot koosneb kindlustuse poolt hüvitamata jäetud varastatud asjade maksumusest (158,50 eurot), kindlustuslepingu jägi omavastutuse summast (63,91 eurot) ja lõhutud rippluku maksumusest (6,39 eurot). Kohus leiab, et tsiviilhagi kuriteoga tekitatud ja seni hüvitamata varalise kahju hüvitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuna kuriteo toimepanemises ja kannatanule kahju tekitamises on süüdi mitu isikut, peavad nad kahju hüvitama solidaarselt. Käesolevas asjas tuleb seega tekitatud kahju katteks välja mõista L.F-ilt ja U.E-lt R. A. kasuks solidaarselt 228,80 eurot. Kohus ei saa käesoleval ajal panna kahju hüvitamise kohustust soldaarvõlgnikuna R. U. , kuna tema suhtes ei ole tehtud süüdimõistvat kohtuotsust. VÕS § 69 lg 1 alusel peavad omavahelistes suhetes solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades. Epp Tombak Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.