lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kaebuse esitamise viimane päev oli väärteoasjas tehtud otsuse kohaselt 13.november 2018.a, sest väärteoprotokollis on märgitud kuupäev s.o. 29.10.2018.a., millal on kohtuvälise menetleja lahend tutvumiseks kättesaadav. Taotlus kaebuse tähtaja ennistamiseks on esitatud Harju Maakohtule 15.novembril 2018 .a. seega peale kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist . Vastavalt
lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus väärteoasjas nr 3-1-1-144-03 – RT III 2004, 2, 20 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98 – RT III 1998,21,211). Kohtule on kaebuse tähtaja ennistamise taotlus esitatud põhjendusel, et esmalt pöörduti kaebusega ekslikult halduskohtusse. Maksu- ja Tolliameti 29.10.2018.a. üldmenetluse otsuses väärteoasjas nr 930018000083 on otsuse lõpus sõnaselgelt märgitud, et otsus pööratakse täitmisele , kui päevast, mil otsus on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav, on möödunud 15 päeva ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või otsuse peale maakohtule kaebust esitanud.
lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale kaebuse esitamise tähtaega päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kohtu hinnangul järeldub viidatud sätetest ühemõtteliselt, et kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma (RKL 3-1-1-83-08), sealhulgas tutvuma ka kohtuvälise menetleja otsuse edasikaebamise korra ja tähtaegadega.
lg 2 p 1 kohaselt kui kaebus on esitatud pärast
lg 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia kaebajale ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule. Seega leiab kohus, et M aipel Ehitus OÜ ja B.S kaitsja vandeadvokaat Andrias Palmits poolt esitatud taotluses kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ei ole ära toodud ühtegi objektiivset asjaolu maakohtule kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks. Kuivõrd Maksu- ja Tolliameti 29.10.2018.a. üldmenetluse otsuses väärteoasjas nr 930018000083 on otsuse lõpus sõnaselgelt märgitud, et kaebus esitatakse maakohtule, siis puudub objektiivne põhjus kaebuse tähtaja ennistamiseks, mistõttu ei kuulu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele. Kohus juhindub KrMS §-st 172,
/allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.