2 p. 8;
lg.2 ;
E.K karistati 25 trahviühiku suuuruse trahviga, s.o. 100 €. E.K advokaat Tambet Laasik esitas eelnimetatud otsusele kaebuse Tartu Maakohtule, taotledes otsuse tühistamist ning leides, et tekkinud liiklusavariis oli süüdi teine osapool ,so. K.A.,kes juhtis sõidukit Mercedes Benz reg. nr. XXX ( kaebus tl. 2-6). Kaebuses väidetakse, et E.K vaskpöördel juhindus parema käe reeglist , veendudes ,et paremalt Kummeli tänavalt ühtegi sõidukit ei lähenenud ning sooritas vaskpöörde Kruusamäe tänavalt Põllu tänavale. Kaebuses toetutakse ka avariid pealt näinud kahe nooruki ütlustele, millised väidetavalt on usaldusväärsed tõendid. Kaebuses väidetakse, et eluliselt usutav ei ole see ,et K.A.oleks enne ristmikku seisma jäänud. Seda ei kinnita nimetatud tunnistajate ütlused; K.A.pidanuks andma teed paremsuunalt lähenevale E.K juhitud Skodale, kuid ta ei teinud seda, mis ongi avarii põhjuseks. Kaebuses asuti seisukohale, et K.A. oli soov ületada käsitletav ristmik ning sõita Kummeli tänavale. Kaebuses on viidatud K.A. kohustusi käsitledes
5 p. 5, § 18 lg.1, § 33 lg. 2 p. 8 , § 56 lg. 1 , § 57 lg. 1 sätetele , millede nõudeid K.A.on väidetavalt rikkunud ning nende rikkumistega põhjustas K.A.avarii ning tekkis varalise kahju. PPA Lõuna Prefektuur esindaja L.L. oli seisukohal et kaebus tuleb jätta rahuldamata, sest avarii põhjus oli Skoda juhi E.K tegevuses. E.K tehes vaskpööret ristmikul Kruusamäe tänavalt Põllu tänavale, ei veendunud manöövri ohutuses, lõikas kurvi, mille tagajärjel põrkas kokku mööda Põllu tänavat sõitnud sõidukiga Mercedes Benz reg. nr. XXX. PPA Lõuna Prefektuur on seisukohal, et koos kaebusega kohtule esitatud teedeinseneri S.S. poolt joonistatud ristmikuala on liiga suur ning selle kohaselt Mercedes Benz reg. nr. XXX juht pidanud peatuma Põllu tänaval enne tee parempoolse ääres olevaid suuri puid, kus aga nähtavus ristmikule Kruusamäe tänavale sisuliselt puudub ning sõidukijuhi poolt seal peatumine ei ole otstarbekas. L.L. rõhutas, et inspektor S.S. on operatiivtöötaja, kes sündmuskohal teeb esmased mõõtmised ning edasised isikute ülekuulamised teeb juba teine inspektor, Siim Saks peab operatiivselt jõudma järgmistele väljakutsetele( protokoll tl.12) ning tema ülesanne ei ole kõikide menetlusdokumentide vormistamine. Asjaomased seletused võtab teine inspektor. VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kõiki faktilisi ja ka õiguslikke asjaolusid, mis on olnud aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel. 2 Kohus tuvatas, et väärteomenetlus on viidud läbi nõuetekohaselt Väärteoprotokollis (tl. 85-87) on fikseeritud menetlusaluse isiku poolt toime pandud väärteosündmus, fikseeritud rikkumised, menetlusalusele isikule on tutvustatud VTMS § 19 toodud õigusi; menetlusalune isik on saanud anda omakäelisi ütlusi, nimetatud on tõendid. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 11.03.2019 otsus väärteoasjas 2780,18, 010842 on vastavuses väärteoprotokolli süüteokirjeldusega( tl. 85-87) . Väärteootsuses on osundatud tõenditele, mille põhjal väärteootsus langetati; on välja toodud väärtegude kvalifikatsioonid, analüüsitud süütegusid; karistuse kohaldamisel on käsitletud kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti põhjendatud karistuse valikut ( tl. 15-17). Tõendid. On koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll ( tl. 52) ,vaatlusprotokolli pöördel on ka lisana liikusõnnetuse skeem. Vaatlusprotokollis on fikseeritud sündmuskoht, väärteosündmuse asjaolud, mõõdetud sõidukite paiknemist sündmuskohal. Sündmuskohal on fotografeeritud ning asjas olevad fototabelid annavad informatsiooni toimunud avariist. Tl. 42- 49 olevad fototabelid annavad sündmuskoha kirjelduse ning ka avariis osalenud sõidukite vigastused on hästi nähtavad. Menetletava väärteoasja puhul sõidukeid pärast avariid ei teisaldatud ning seetõttu on ka nähtavad sõidukite avariijärgsed asendid ristmikul. Tl. 47 olevad fototabelid nr. 3 ja 4.ja tl. 48 foto nr.5 annavad kohtu hinnagul otsese informatsiooni sellest, et E.K juhitud Skoda Octavia, suundudes Kruusamäe tänavalt Põllu tänavale, on rikkunud ristmikul tehtaval manöövril
2 nõuet- E.K poolt juhitud sõiduk oli sõiduteede lõikumisalal sõitnud selliselt, et pöörates Kruusamäe tänavalt Põllu tänavale, sattus vastassuuna- vööndisse ning seetõttu põrkus kokku sõidukiga Mercedes Benz, mis liikus Põllu tänava poolt Kruusamäe tänava poole. Kohtu hinnangul on käesoleva vaidluse lahendamisel just fototabelid vaieldamatult kõige usaldusväärsemad tõendid, mida tunnistajate ütlused ei saa väärata. Ka mõlema sõiduki vasaku esiosa vigastused, mis on jälgitavad fototabelitelt, annavad selge pildi ja ülevaate avariis osalenud sõidukite paiknemisest manöövri ajal, ehk siis ristmikul sõidukite kokkupõrke ajal. Tunnistaja K.O., kes oli juhuslik avarii pealtvaataja, ütlused (protokollis tl. 32 ) kinnnitavad samuti, et sõiduk Skoda lõikas vastasuunavööndis kurvi, seal oli pime nurk, ilm oli olnud päikesepaisteline. Tunnistaja E.M., samuti sündmuse juhuslik pealtvaataja, kirjeldas oma ütlustes, et nägi sõidukite avariid. Tema ütlustel Mercedes oli vähendanud ristmikule lähenedes kiirust; tunnistaja oli kiiruseks määratlenud mingi 12 km/h. Mercedes oli pidurdanud kui autod olid ninapidi koos. Merchedes suunda ei näidanud( tl. 33). Tunnistaja K.A.ütlused( tl. 76- 77 pöördel ) kinnitavad ,et sündmuskohal Skoda Octavia sõites Kruusamäe tänavalt Põllu tänavale, tegi vasakpööret lõigates, sõites vastassuunavööndisse ja sõitis tema poolt juhitud Mercedese sõidusuunda. K.A.nägi, et Skoda Octavia juht teda ei märganud, vaid vaatas ristmikul vasakpöörde ajal paremale poole ning pigem kogemata ehmatusest Skoda juht vajutas veel gaasi enne avarii toimumist. K.A.ei saanud aru, miks käsitletav PPA Lõuna Prefektuuri otsus edasi kaevati. K.A.ütlustel Skoda ei sõitnud oma sõidukoridoris, sõitis vastassuunavööndisse ning selle tõttu avarii toimuski. K.A.ütlustel sõidab ta tihti sellel ristmikul ning kui Põllu tänaval sõiduteele joonistatud risti taha seisma jääda, siis ei ole nähtavust paremale Kruusamäe tänavale, sest põlispuud on ees. Tunnistaja ütlustel ta mäletab, et vajutas auto signaali vahetult enne kokkupõrke toimumist. E.K sündmuskohal oma süüd ei tunnistanud ega vabandanud, ehkki see oleks olnud eeldatav. 3 Tunnistajana menetlustoimingute osas üle kuulatud inspektor Siim Saks kirjeldas avariikohas valitsenud situatsiooni. Tema hinnangul võinuks Mercedes veel mööda Põllu tänavat edasi sõita kohani, kus pidi andma teed teistel ristmikul liikuvatele sõidukitele. Sõiduk Skoda Octavia oli vasakpööret sooritanud läbi vastas-suuna vööndi, mis oligi avarii põhjuseks. Kohtu hinnangul kaitsja väited S.S.ebapädevuse kohta sündmuskohal mõõterattaga mõõta, ei ole põhjendatud, sest PPA Lõuna Prefektuuri poolt on kohtule esitatud tõendid S.S. pädevuse kohta( tl. 62). Menetlusaluse isiku E.K ütlustes ( tl. 80 ) antud informatsioon kohtule lahkneb eelnimetatud fototabelitelt saadud informatsioonist avariis osalenud sõidukite paiknemise kohta ristmikul, mistõttu kohus E.K ütlusi selles osas usaldusväärseks ei pea. Samuti lahknevad E.K ütlused K.A.ütlustest, kes kirjeldas avariis osalenud sõidukite paiknemist ristmikul nii nagu see on nähtav osundatud fototabelitelt. Kaebuse esitaja poolt kohtule esitatud teedeinseneri S.S. poolt koostatud Kruusamäe- PõlluKummeli -Välja tänavate ristmikuala märgistus ( tl. 12) on vastavuses Liiklusseaduse § 2 tooduga, kuid antud liiklussituatsiooni hindamisel see vaidluse lahendamisel edasi ei vii. Põllu tänavalt väljuv sõitja peab ristmikul teed andma paremalt Kruusamäe tänavalt lähenevatele sõidukitele, kuid peatuma peaks sõiduk siiski seal, kus parempoolne nähtavus juba tekkinud on, ehk siis pärast suuri põlispuid, vaatamata sellele, et ta on juba siis sõitnud ristmikule. Ei ole vaidlust selles, et ristmikul ei ole tähistatud sõiduradasid. Kuid Liikusseaduse § 16 näb ette kohustuse liiklejatele liigelda ohutult ning vältida avariiliste olukordade tekkimist. Seega teemärgistuse puudumine ei saa olla vabanduseks sõidukijuhile ristmiku ületamisel eksimisele.
1 lg. 2 kohaselt on Eestis parempoolne liiklus ning iga liikleja, eriti sõidukijuht peab sellest juhinduma ning olema liikluses ettevaatlik. Käsitletavas väärteosündmuses rikkus E.K
2 nõuet- kaldus ristmikul vasakpööret tehes vastasuunavööndisse, kus asus K.A.juhitud Mercedes Bens ning põrkus kokku nimetatud sõidukiga. Põhjuslik seos avarii tekitamises on just see E.K poolne rikkumine. See rikkumine on illustreeritud eelkirjeldatud fototabelitega, mis annavad avarii põhjuste kohta ammendava informatsiooni. Ühtlasi rikkus E.K ka
2 p. 8 ,
1 nõudeid – ei veendunud tema poolt sooritatud vasakpöörde ohutuses, sattus manöövril vastassuunavööndisse, tekitades liiklusnõuete rikkumisega avarii , tekitades varalise kahju , mis väljendus sõidukite vigastamises. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisele lausele vastavalt arvestab kohus karistuse mõistmisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. E.K tegudes õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole. Menetlusaluse isiku E.K süülises tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58 ei ole. Karistust kergendavaid asjaolusid ei ole. Eelneva kõrval iseloomustab E.K süü suurust veel tema enda suhtumise intensiivsus teosse, nimelt see, et ta pani avarii toime ettevaatamatusest. E.K sõidukijuhina kui suurema ohu allika valdaja ei täitnud liikluses piisavalt hoolsuskohustust, mistõttu tekitas avarii.
1 kohaselt on karistuse ülemmäär 300 trahviühikut 1200 €. Kohus on seisukohal et PPA Lõuna Prefektuuri poolt E.K-le kohaldat karistus 25 trahviühikut e. 100 € on minimaalse lähedane ning mõjutuvahendina on küllatki väike. Ilmselt on arvestatud, et E.K puuduvad varasemad liiklusalased rikkumised. Lähtudes eeltoodust jätta rahuldamata E.K kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 11.03.2019 otsusele väärteoasjas 2780,18, 010842 ja kaevatav otsus muutmata. 4 KrMS § 180 lg. 1 alusel jätta menetluskulud (lepinguline advokaaditasu ) E.K kanda. Peet Teidearu Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.