← Eesti

4-19-3462/11

Obsah (5)§ 111§ 211§ 196§ 198§ 192

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

§ 111

lg-st 1 üksnes otsustada, kas D.U rahatrahvi tasumata osa asendada arestiga või üldkasuliku tööga (nagu juba märgitud, üldkasuliku tööga asendamist kohus konkreetsel juhul kaaluda ei saanud). Seega ei olnud kohtul Politsei- ja Piirivalveameti taotlust (s.o taotlus asenduskaristuse määramiseks) läbi vaadates võimalik hakata arutama ja kaaluma rahatrahvi pikendamise küsimust.

  1. Ringkonnakohus hindab põhjendamatuks kaitsja sellegi märkuse, mille kohaselt arutas maakohus kolme väärteoasja – nr 4-19-3462, 4-19-3344 ja 4-19-3192 – väidetavalt ebaõigesti samal kohtuistungil. Arvestades, et kõigi kolme väärteoasja puhul arutati Politsei- ja Piirivalveameti avaldusi D.U-le kohtuvälise menetleja otsusega väärtegude eest määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga, pole selline toimimisviis maakohtule etteheidetav. Ka väärib märkimist, et maakohtu kohtuistungi protokollist nähtuvalt ei ole kaitsja asjade samal istungil läbivaatamisele vastu vaielnud.
  2. Veel on kaitsja määruskaebuses leidnud, et kuna välja on kuulutatud D.U pankrot, oleks Politsei- ja Piirivalveamet pidanud esitama rahatrahvi sissenõude pankrotihaldurile. Ringkonnakohus möönab, et sissenõudja oleks saanud esitada trahvinõude kohta haldurile pankrotiseaduse (PankrS) §-s 94 nimetatud avalduse. See, kui sissenõudja jätab trahvinõude süüdlase pankrotimenetluses esitamata, toob kaasa aga vaid selle, et trahvinõuet ei ole võimalik rahuldada süüdlase pankrotivara arvel. Samas ei tingi süüdlase pankrot trahvinõude lõppemist ega selle arestiga asendamise võimatust. KarS § 72 ega ükski teine säte ei välista rahatrahvi asendamist arestiga põhjusel, et süüdlane on pankrotistunud. Saanud kohtutäiturilt teatise D.U-le mõistetud rahatrahvi sissenõudmise võimatuse kohta, esitas Politsei- ja Piirivalveamet seega põhjendatult maakohtule avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga (

§ 211). 3

(4)13. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes

§ 196

lg-st 2, § 194 lg-test 2 ja 3 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu

  1. augusti
  2. a määruse muutmata ja D.U kaitsja määruskaebuse rahuldamata.
  3. Vaidlustamisviites märgitut, mille kohaselt saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse, selgitab ringkonnakohus järgmiselt.

§ 198

sätestab, et määruskaebuse läbi vaadanud kohtu tehtud kohtu määrus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Osutatud norm kehtib

  1. septembrist
  2. jaanuaril 2011 vastu võetud ja
  3. septembril 2011 jõustunud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 23.02.2011, 1) § 10 p-ga 23 muudeti aga

§ 196

lg 4 ja see sõnastati järgmiselt: “Riigikohus otsustab ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmise käesoleva seadustiku §-s 160 sätestatut järgides. Määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse võtab Riigikohus menetlusse üksnes juhul, kui Riigikohtu lahend selles asjas on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt.” Osundatud sättest järeldub, et määruskaebuse saab esitada mh ka „määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus tehtud määruse“ peale ehk teisisõnu ringkonnakohtu sellise määruse peale, millega vaadatakse läbi maakohtu määruse peale esitatud määruskaebus. Kui maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamisel tehtud ringkonnakohtu määrust ei oleks võimalik vaidlustada (nagu

§ 198

sätestab), poleks Riigikohtul võimalik sellise määruse peale esitatud määruskaebust menetleda (nagu

§ 196lg 4 ls 2 seda teatud olukordades nõuab).

Seega on

§ 198ja § 196 lg 4 teine lause omavahel vastuolus.

Tulenevalt põhimõttest on

§ 196

lg 4 teisel lausel kui hilisemal seadusel prioriteet

§ 198kui varasema seaduse ees.

Järelikult ei ole ringkonnakohtu määrus, millega vaadatakse läbi maakohtu määruse peale esitatud määruskaebus, lõplik ja selle peale on võimalik määruskaebe korras edasi kaevata. Seega on ka käesolev määrus vaidlustatav.

§ 192lg 11 kohaselt tuleb määruskaebus esitada Riigikohtule.

Tulenevalt

§-st 190 ja § 17 lg-st 2, ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada süüdlane ise, vaid üksnes tema advokaadist kaitsja. Juhan Sarv (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.