Obsah (8)

§ 331§ 65§ 76§ 201§ 199§ 74§ 751§ 75

1-10-5485 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2012. a Tartu Kriminaalasja number 1-10-5485 Täitmiskohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kaitsja v

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kohustades teda: 2.1 elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx, 2.2 ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 2.3 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 2.4 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks ning eelneva loa elu- ja töökoha vahetamiseks; 2.5 mitte tarvitama alkoholi ega narkootikume, 2.6 otsima endale töökoha hiljemalt 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist või võtma ennast nõuetekohaselt töötuna arvele Eesti Töötukassas, 2.7 mitte suhtlema vangistust kandnud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata, 2.8 alluma elektroonilisele valvele 5 (viis) kuu vältel.

1. Arvestada K. T. katseaja algust alates kohtumääruse jõustumisest ning elektroonilise valve tähtaja algust alates vastava seadme kinnitamisest tema keha külge.
2. Välja maksta riigi eelarvelistest vahenditest Niina Agarjova Advokaadibüroole riigi õigusabi tasuks 48 (nelikümmend kaheksa) eurot vandeadvokaat Niina Agarjova poolt süüdimõistetu K. T. kaitsmisega.
3. Välja mõista K. T. 48 (nelikümmend kaheksa) määratud kaitsjale makstava tasu ja 1-10-5485 kuluhüvituse katteks Eesti Vabariigi kasuks, mis tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS või kontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal ühe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida: viitenumber 2800049874, kohustatud isiku nimi, asja number ning põhjendus, missugust kohustust ülekandega täidetakse. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale 10 päeva jooksul alates selle teadasaamisest. Materjalide sisu ning kohtumenetluse poolte arvamused Harju Maakohtu 11.05.
4. a otsusega (kriminaalasi nr 1-10-5485) mõisteti K. T. süüdi

§ 331

järgi ning teda karistati 3-kuulise vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 11.09.2008.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 6 kuud 9 päeva vangistust alates 11.05.

1. a. Tartu Vangla esitas 23.03.2012.a. Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Esitatud materjalide kohaselt algas kinnipeetava karistusaeg 11.05.
2. a ja peaks eelduslikult lõppema 20.11.
3. a. Kinnipeetavat võib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada alates 23.03.
4. a ja elektroonilise valve kohaldamisega alates 16.08.
5. a. Tartu Vangla poolt antud iseloomustuse (vangla toimiku
6. osa, lehed 135-136) kohaselt kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, kuid reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Ta tunnistab sõltuvust narkootikumidest ja tegeleb aktiivselt oma sõltuvusprobleemide lahendamisega. Vangistuse kandmise ajal on ta läbinud arvutikursused, sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening “, sõltuvusvõõrutusprogrammi „Usk ja Teadmine“, tervise hoidmist ja sõltuvushaigusi käsitleva sotsiaalprogrammi Convictus tugigrupp. Ta osaleb sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ja jätkab õpinguid Kutsehariduskeskuses. Vangistuse kandmise ajal on teda karistatud distsiplinaarkorras. Tema tutvusringkonda kuuluvad ka kriminaalse taustaga (narkootikume tarvitavad) isikud. Ta on impulsiivne, läheb kergemat vastupanu teed ega mõtle oma tegude tagajärgedele. Vangla andmetel on tal tasumata nõudeid 20.02.
7. a seisuga 5927 euro ulatuses. Vanglast vabanemisel on tal võimalik saada tööd xx-s xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx ning asuda elama xxx juurde xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx. Endiselt on olemas uue kuriteo toimepanemise risk. Kuna uue mittevägivaldse ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vastavalt 47% ja 32%, siis toetab vangla tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusosakonna arvamuses (vangla toimiku
8. osa, lehed 133-134) märgitakse, et vanglast vabanemisel on süüdimõistetul olemas kindel elukoht xxx – xxx xxxxxx - juures J. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx ning võimalus tööle asuda xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxx. Tema tutvusringkonda kuuluvad ka kriminaalse taustaga isikud. Tal puudub eriala ja ametlikult töötamise kogemus. Kuritegusid on ta toime pannud materiaalse kasu saamise eesmärgil ning saadud raha kulutanud narkootikumidele. Varem kriminaalhooldusel 1-10-5485 olles on ta rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ja pannud katseajal toime uure kuriteo. Praegu on motiveeritud elama vabaduses seadusekuulekalt. Süüdimõistetu soovib, et teda vabastataks vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Ta on nõus alluma elektroonilisele valvele. Tal on võimalik elada xxx juures xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx ning saada tööd xxxxxxxxxx xxxxxxxxx. Kaitsja leiab, et süüdimõistetut on võimalik vanglast tingimisi enne tähtaega vabastada. Kirjalikus arvamuses prokurör ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kohtu põhjendused KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada katseajaga, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada katseajaga, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Harju Maakohtu 11.05.2010. a otsusega mõisteti K. T. süüdi

§ 331

järgi ning teda karistati 3-kuulise vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 11.09.2008.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 6 kuud 9 päeva vangistust alates 11.05.

1. a (vangla toimiku 1.osa lehed 28-29). Harju Maakohtu 11.09.
2. a otsusega mõisteti K. T. süüdi

§-de 200 lg 2 p 4, 10; 199 lg 2 p4, 5 ja 209 lg 2 p 1 järgi ning teda karistati 5-aasta 2-kuulise vangistusega.

§ 65lg 1 alusel loeti mõistetud karistusega kaetuks Harju Maakohtu 20.02.2007.

a otsusega mõistetud karistus (vangla toimiku

1. osa, lehed 21-22). Harju Maakohtu 20.02.
2. a otsusega mõisteti K. T. süüdi

§ 201

lg 2 p 1 järgi ning teda karistati 1-kuulise vangistusega.

§ 65lg 1 alusel suurendati Harju Maakohtu 30.01.2006.

a otsusega mõistetud karistust ning tema liitkaristuseks mõisteti 5 kuud 28 päeva vangistust (vangla toimiku 1.osa, leht 25). Harju Maakohtu 30.01.2006. a otsusega mõisteti K. T. süüdi

§ 199lg 2 p 4, 5, 8 järgi ning teda karistati Kr

MS § 238 lg 2 kohaldamisega 4-kuulise vangistusega.

§ 65

lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Tallinna Linnakohtu 29.09.2004.a otsusega mõistetud karistusega 4 neli 28 päeva vangistust, mille kandmisest ta vabastati

§ 74

alusel tingimisi 1-aasta 9-kuulise katseajaga (vangla toimiku 1.osa, lehed 32-33). Tallinna Linnakohtu 29.09.2004.a otsusega mõisteti K. T. süüdi

§ 199

lg 2 p 4 järgi ning teda karistati 5-kuulise vangistusega, mille kandmisest ta vabastati

§ 74alusel tingimisi 18- kuulise katseajaga (vangla toimiku 1.osa, leht 31).

1-10-5485 Seega kannab süüdimõistetu praegu Harju Maakohtu 11.05.2010. a otsusega mõistetud liitkaristust (2 aasta 6 kuu ja 9 päeva pikkust vangistust) muu hulgas ka I astme kuritegude eest ning käesoleva aja seisuga on tal mõistetud karistusajast ära kantud üle kahe kolmandiku. Arvestades süüdimõistetu nõusolekut elektroonilisele valvele allumiseks, siis leiab kohus, et praegu on olemas formaalsed alused tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks

§ 76

lg 2 p-de 1 ja 2 alusel.

§ 76

lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja prokuröri kirjalikku arvamust ning kuulates ära kaitsja arvamuse ja süüdimõistetu, leiab, et süüdimõistetu võib vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist

§ 76lg 2 p 1 ja 2 alusel.

Eelmärgitud kohtuotsustest ja karistatuse õiendist (vangla toimiku

1. osa, lehed 8-16) nähtub, et süüdimõistetut on alates
2. a korduvalt karistatud nii kuritegude kui ka väärtegude toimepanemise eest. Varem on ta sooritanud varavastaseid kuritegusid. Samuti on teda vabastatud vangistuse kandmisest kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamisega, kuid katseajal pani toime uued kuriteod. Praegu kannab ta vangistust muu hulgas ka vanglas narkootilise aine tarvitamise eest ilma arsti ettekirjutuseta. Süüdimõistetu on vanglas läbinud olulised sotsiaalprogrammid, lubab edaspidi käituda seadusekuulekalt ning tal on olemas kindel elukoht ja töökoha saamise võimalus xxxxxxxxxx xxxxxxxxx. Kuigi teda on vangistuse ajal karistatud distsiplinaarkorras, on need varsti kustumas, sest viimati karistati teda 24.08.
3. a. Röövimise käigus, mille eest karistati teda Harju Maakohtu 11.09.
4. a otsusega, kellegi elu ega tervis ohtu ei sattunud. Tema vangistuse tähtaja lõpuni on jäänud suhteliselt lühike aeg, s.o alla 7 kuu. Kuna süüdimõistetul on individuaalne täitmiskava täidetud, ta ei ole vanglas rikkunud distsipliini alates 07.08.
5. a, varem ei ole teda

§ 76

alusel allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, ta on nõus alluma ka elektroonilisele valvele ja varsti on vangistuse tähtaeg lõppemas, siis leiab kohus, et teda on seekord otstarbekas vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, allutades ta

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, sealhulgas ka määratud perioodiks elektroonilisele valvele.

§ 751

lg 3 kohaselt võib elektroonilise valve tähtaja määrata ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kuna süüdimõistetut on karistatud muu hulgas röövimise eest, seetõttu on otstarbekas määrata ta elektroonilise valve alla 5 kuuks. Edaspidiste õigusrikkumiste ärahoidmiseks on otstarbekas panna süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks ka veel

§ 75

lg 2 p-des 2, 4 ja 7 sätestatud kohustused: mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume, otsida endale töökoht hiljemalt 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist või võtta ennast nõuetekohaselt töötuna arvele Eesti Töötukassas ning mitte suhelda vangistust kandnud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. 1-10-5485 Lähtudes sellest, et ärakandmata vangistusaeg süüdimõistetul on alla 7 kuu, siis tuleb

§ 76lg 4 alusel määrata txxx katseaja pikkuseks 1 aasta.

Süüdimõistetule riigi õigusabi korras määratud kaitsja, vandeadvokaat Niina Agarjova (Niina Agarjova Advokaadibüroost), esitas kohtule taotluse õigusabitasu hüvitamiseks 48 euro ulatuses. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada Riigi õigusabi seaduse § 21 lg 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse poolt kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p-de 23 ja 26 alusel. Riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt tuleb advokaadibüroole välja mõista taotletud summa. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1 ja § 432 lg-st 3. Lembit Käis Kohtunik