1-19-9910 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. märts 2020.a, Rapla kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-9910 (19270000371) Kohtunik Endla Ülviste Kohtui

§ 424lg 2 järgi ning mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. 2. Kar

S § 68 lg 1 alusel arvata 3 (kolm) päeva eelvangistust, ajavahemikul 15.

1. kuni 17.10.2019.a, karistusaja hulka, kandmisele kuulub 1 (üks) aasta, 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
2. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 26.09.2018.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 (ühe) aasta ja 9 (üheksa) kuu vangistuse võrra, liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat 8 (kaheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust
3. T.V ilmuda karistust kandma kutse peale ning vangistuse alguseks 1 1-19-9910 lugeda karistuse kandmisele asumise päev.
4. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta T.V-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks ja 8 (kaheksaks) kuuks. Lisakaristus laieneb põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud ajale.
5. KrMS § 175 lg 1 p 4, p 9 ja § 179 lg 1 alusel mõista T.V-lt riigituludesse määratud kaitsjale määratud tasu 334, 40 eurot ja sundraha 876 eurot, kokku 1210, 40 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr:EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
6. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumenetluse poolel on õigus esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
7. Süüdistuse sisu T.V süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Harju Maakohtu poolt 17.07.2015.a, 15.03.2018.a ja 26.09.2018.a karistatud KarS §-de 424 ja 424 lg 2 järgi mootorsõiduki joobes juhtimise eest, juhtis taas alkoholijoobes olles 15.10.2019.a kella 11:24 ajal Rapla maakonnas Märjamaa vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 46 km-l Pärnu suunas veoautot Scania reg.nr xxxxxx, mille haakes oli haagis reg. märgiga xxxxxx. Tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus 1,01 mg/l. Oma teoga rikkus T.V teadvalt liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 nõuet, mis sätestab, et juhil on keelatud juhtida sõidukit joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis ning samuti liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui juhi ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Seega, rikkudes teadvalt liiklusseaduse nõudeid, olles eelnevalt kohtu poolt karistatud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest ja juhtides uuesti mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis, pani T.V toime korduva mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes, mis on kvalifitseeritav KarS § 424 lg 2 järgi.
8. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdistatav T.V tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises täielikult süüdi, kahetses seda, et oli kuriteo sooritanud ning soovis rehabilitatsioonikeskuses töötamist ja sealt abi saamist. jätkata Prokurör palus T.V süüdi mõista KarS § 424 lg 2 järgi ja karistada teda vangistusega kaks aastat, arvata eelvangistus ajavahemikul 15-17.10.2019.a karistusaja hulka ning suurendada karistust 26.09.2018.a Harju Maakohtu poolt mõistetud vangistuse ärakandmata 2 1-19-9910 osa, ühe aasta ja üheksakuulise vangistuse, võrra ning mõista liitkaristuseks kolm aastat kaheksa kuud ja kakskümmend seitse päeva vangistust. Lisakaristusena võtta ära juhtimisõigus kolmeks aastaks. Kaitsja ei esitanud vastuväiteid süüdistuse ja kvalifikatsiooni osas. Kaitsja leidis, etinimene on tähtis ning viitab Harju Maakohtule, kes jättis T.V karistuse täitmisele pööramata, määrates talle lisakohustuse jätkata raviteenust rehabilitatsioonikeskuses. Kaitsja viitas KarS §- le 61 ning leidis, et on olemas erandlikud asjaolud karistuse mõistmiseks alla alammäära. Karistus võiks olla selline, mis ei ületaks liidetuna kahte aastat ja sel juhul on võimalik see asendada üldkasuliku tööga ning süüdimõistetu võiks jääda rehabilitatsioonikeskusesse teenust jätkama.
9. Kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused KarS § 424 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. Kohtu hinnangul on kohtulikul arutamisel uuritud tõenditega kahtlusteta tõendamist leidnud, et süüdistuses kirjeldatud tegu leidis aset ning selle pani toime T.V. T.V tunnistas ennast täielikult süüdi temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ning selgitas, et 14.oktoobril jõi ta üksinda ära liitri viina või rohkem 4-5 tunni jooksul, juurde sõi paar võileiba. Mõtles, et joob natukene, siis läheb magama ja hommikuks lahtub ära. Ei mäleta, millal viinajoomise lõpetas ja magama heitis. Ärkas äratuskella helina peale õhtul 23.30, pidi ööseks tööle minema. 15.oktoobril hakkas autoga sõitma umbes 00.30 öösel, laadis kahes laos masinat, algul läks Jürisse autot laadima, pärast sõitis Laagri lattu kaupa peale laadima. Tee peal ostis bensiinijaamast kaks õlut, jõi natuke. Tundis, et sõidab normaalselt, kui sõita järelhaagisega, siis haagis natuke vingerdab, kui on tuul või teekalded. Alates 03.12.2019.a on rehabilitatsioonis, sai rahulikuks tagasi, varem oli ärev. Tunnistas, et tal oli tõsine probleem, millest iseseisvalt poleks välja tulnud, tahab elada normaalselt, kainelt ja midagi saavutada. Lisaks T.V poolt süü omaksvõtule on tema süü tõendatud ka tunnistaja JK ütlusega, millest nähtub, et 15.oktoobril 2019.a teostas ta koos paarimehega liiklusjärelevalvet Tallinnas, kui kuulis läbi juhtimiskeskuse teadet võimaliku joobes juhi kohta, kes sõitis haagisega veoautoga, haagise reg. nr xxxxxx. Sõiduk asus Ääsmäe kandis, liikumise suund Pärnu. Kuna ühtki vaba patrulli lähedal ei olnud, andsid nad keskusele teada, et võtavad selle enda peale. Sõiduki asukoht oli Ääsmäel, läksid järele, öeldi, et sõiduk keeras Kernu tanklasse. Vahepeal öeldi eetris, et juht ostis kaks pudelit õlut. Kui tanklasse jõudsid, tuli teade, et sõiduk oli juba Kernust läbi sõitnud. Pärast Kernut nägid nad pikal sirgel sõidukite rivi, üks reka vingerdas tee peal, kogu auto läks mitu korda üle telgjoone, korduvalt kaldus vastassuunavööndisse. Oli aru saada, et see on otsitav auto. Veoauto kiirus ei saanud olla suur, 60-70 km/h, sõita võis 90 km/h. Politseiametnikud sõitsid teistest sõidukitest mööda, veoauto kõrvale ja peatasid sõiduki. Sõitsid sõiduki ette, võtsid alkomeetri, läksid juhi juurde, avasid ukse. Juhi reaktsioon oli aeglane, pilk tardunud. Tunnistaja palus juhil puhuda indikaatorvahendi huulikusse. Juht sai aru, et joove on, kuid imestas, et nii suur, tema nägu oli tardunud, alkoholilõhn oli ka. Tõenduslikku alkomeetriga mõõdeti joovet Raplas, kahe mõõtmise vahel oli ca pool tundi. Juht helistas oma vennale ja ütles, et nüüd on ilmselt kinni minek, kuna tingimisi on peal. Juht allus kõikidele korraldustele. Samuti kinnitavad T.V süüd kohtulikul arutamisel uuritud järgmised kirjalikud tõendid. 3 1-19-9910 Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt esinesid T.V 15.10.2019.a kell 11:24 väliselt tajutavad alkoholijoobele viitavad tunnused, s.o silmade sidekestade punetus, häiritud reaktsioon, tema sõidustiil oli ebakindel, sellega kaasnes liiklusseaduse rikkumine ja mittevastava sõidukiiruse valik. Kõne oli aeglane, esinesid kerged koordinatsiooni häired, unisus, kõnnak oli kergelt taaruv ning oli tunda alkoholi lõhna. T.V ühes liitris väljahingatavas õhus fikseeriti alkoholisisaldus 1,49 mg/l. T.V on indikaatorvahendi kasutamise protokolliga tutvunud ja selle allkirjastanud / tl 24 /. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, koos tõendusliku alkomeetri väljatrükiga, tuvastati, et 15.10.2019.a ajavahemikul kella 12:04st kuni 12:13ni oli T.V väljahingatavas õhus, pärast laiendmääramatuse maha arvamist, alkoholisisaldus 1,01 mg/l ehk T.V oli alkoholijoobes. T.V-le tutvustati alkoholijoobe tuvastamisel tema õigusi ning ta on protokolliga tutvunud ja selle allkirjastanud. / tl 25 -27/. Kohus loeb T.V alkoholijoobe tuvastamise usaldusväärseks. Koopia taatlustunnistusest tõendab, et alkoholijoobe tuvastamisel kasutatud tõenduslik alkomeeter Dräger Alcotest 510 EE seeria nr ARLK-0023 oli nõuetekohaselt taadeldud. /tl 28/ Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega kõrvaldati T.V veoauto Scania reg. märgiga xxxxxx juhtimiselt 15.10.2019.a kell 11:24 liiklusseaduse § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna oli alust arvata, et juhi väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või ta on joobes /tl 29/ Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti T.V kinni 15.10.2019 .a kella 12:13 ajal kahtlustatuna selles, et tema Rapla maakonnas Märjamaa vallas Käbikülas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 46 km-l juhtis veoautot Scania reg. märgiga xxxxxx, mille haakes oli haagis reg. märgiga xxxxxx, alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis. T.V vabastati 17.10.2019.a kell 09:
10. /tl 30-32/ T.V , tunnistaja JK ütlustega ning eelnevalt analüüsitud kirjalike tõenditega on kahtlusteta tõendamist leidnud, et T.V juhtis, olles alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, 15.10.2019.a kella 11:24 ajal Rapla maakonnas Märjamaa vallas Tallinn-PärnuIkla mnt 46 km-l Pärnu suunas veoautot Scania reg.nr xxxxxx, mille haakes oli haagis reg. märgiga xxxxxx Karistusregistri väljavõttest nähtub, et T.V omab kolme kehtivat kriminaalkaris mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Viimati karistati T.

§ 424lg 2 järgi Harju Maakohtu 26.09.2018.a otsusega.

/ tl 40-41 / tust Seega, juhtides korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis, täitis T.

§ 424lg 2 objektiivse koosseisu ning ta pani kuriteo toime tahtlikult.

T.V-le etteheidetav tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 lg 2 järgi, tema teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohtuliku arutamise käigus ei ilmnenud. 4. Karistuse mõistmine Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse 4 1-19-9910 mõistmisel võtab kohus arvesse nii karistust kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestab ka õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritav mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on kuritegu, mille eest karistatakse kuni neljaaastase vangistusega. KarS § 424 lg 4 p 1 kohaselt ei jäeta KarS § 424 lg- s 2 sätestatud kuriteo korral mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata ja KarS § 424 lg 4 p 2 kohaselt kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et T.V omab kolme kehtivat kriminaalkaris tust mootorsõiduki joobes juhtimise eest ja viite kehtivat väärteokaristust liiklusalaste rikkumiste, s.h ühel korral mootorsõiduki joobes juhtimise eest 29.11.2015.a. / tl 40-41/ Harju Maakohtu 17.07.2015.a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-5849 karistati T.

§ 424järgi rahalise karistusega 120 päevamäära.

/ tl 38-39/. Harju Maakohtu 15.03.2018.a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-981 karistati T.

§ 424järgi üheaastase vangistusega, aasta ja kuuekuulise katseajaga.

/ tl 37-39/. Harju Maakohtu 26.09.2018.a otsusest kriminaalasjas nr 1-18-7103 nähtub, et 26.09.2018.a karistati T.

§ 424

lg 2 järgi kaheaastase vangistusega, millest koheselt kuulus ärakandmisele kolm kuud vangistust ning ühe aasta üheksakuuline vangistus jäeti täielikult täitmisele pööramata kahe aasta ja kuuekuulise katseajaga. Samuti allutati ta pärast koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse ärakandmist elektroonilisele valvele tähtajaga kaksteist kuud. / tl 34-36/ T.V-le varem karistuseks mõistetud rahaline karistus, vangis tus, millest ta täielikult tingimisi vabastati ning vangistus, mis pöörati osaliselt täitmisele koos allutamisega elektroonilisele valvele ei ole täitnud oma eesmärki ning hoidnud teda katseajal uue kuriteo toimepanemisest. Seega ei ole varasemad karistused täitnud oma eesmärki ega olnud piisavad mõjutamaks T.V edaspidi samaliigiliste kuritegude toimepanemisest hoiduma. Kohus nõustub prokuröriga, et T.V-le tuleb mõista karistuseks vangistus. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et kohus peaks arvestama käesolevas asjas karistusemõistmisel erandliku asjaoluna KarS § 61 mõttes Harju Maakohtu 27.12.2019.a määrusega kriminaalhooldusajas nr 1-18-7103 /tl 55- 59/ T.V-le pandud kohustust jätkata raviteenusel viibimist rehabilitatsioonikeskuses „xxxxxx xxxxxxx“ kuni 03.09.2020.a. T.V soov jätkata ravi rehabilitatsioonikeskuses, ei ole aluseks karistuse kohaldamisel alla seaduses sätestatud alammäära. T.V poolt toime pandud kuriteo asjaoludest ning tuvastatud joobe suurusest tulenevalt hindab kohus tema teosüüd keskmisest suuremaks ning kohus leiab, et T.V puhul ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 mõttes. Kuigi kohtuistungil T.V väljendas kahetsust, ei olnud see kohtu hinnangul puhtsüdamlik. Kohus leiab, et T.V , keda on varem korduvalt karistatud samaliigiliste kuritegude eest ja kes teab, et temale võidakse karistusena mõista vangistus, kahetsus ei ole siiras. Kohtu hinnangul on see ajendatud soovist veelkord kergema karistusega pääseda ning seetõttu kohus ei arvesta T.V väljendatud kahetsust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Kaitsja poolt T.V iseloomustamiseks esitatud töölepingu ja töölepingu lisa 5 1-19-9910 xxxxxxxx xxxxxxxx OÜ- st T.V töötamise kohta nimetatud OÜ-s jätab kohus tõendina kõrvale kuna nimetatud dokumendid on allkirjastatud ühepoolselt tööandja esindaja poolt ning ei kinnita seetõttu usaldusväärselt T.V töötamist nimetatud OÜ-s. /tl 6768/. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kõrvale ka T.V iseloomustuse xxxxxxxx xxxxxx OÜ-st, mis on ettevõtte juhataja poolt allkirjastamata. /tl 67/ Kohus arvestab karistuse mõistmisel positiivse asjaoluna seda, et T.V liitus 03.12.2019.a vabatahtlikult MTÜ xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx rehabilitatsiooniprogrammiga / tl 73 / ning seda, et tema kohta esitatud iseloomustused nimetatud MTÜ-st on positiivsed / tl 74-76/ Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga T.V-le mõistetava vangistuse määras ning mõistab temale karistuse sanktsiooni keskmises määras, s.o kaks aastat vangistust. Kohtu hinnangul mõjutab kaheaastane vangistus T.V edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning tagab ka õiguskorra kaitsmise huvid. Kohus arvab KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuse kolm päeva, ajavahemikul 15.

1. kuni 17.10.2019.a, karistusaja hulka, seega kuulub kandmisele kuulub üks aasta, üksteist kuud ja kakskümmend seitse päeva vangistust. Kuna T.V pani uue kuriteo toime katseajal kohaldab kohus KarS § 65 lg-t 2 ning suurendab mõistetud karistust Harju Maakohtu 26.09.2018.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, vangistuse üks aasta ja üheksa kuud, võrra ning mõistab liitkaristuseks kolm aastat, kaheksa kuud ja kakskümmend seitse päeva vangistust Rahvastikuregistri andmete väljatrükist nähtub, et T.V omab B, BE, C, CE kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust alates 08.11.2018.a tähtajaga kuni 07.11.2028.a. /tl 4245/ Kuna seaduseandja on teinud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamise KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanijale kohustuslikuks ei pea kohus vajalikuks lisakaristuse kohaldamise vajalikkust eraldi põhjendada. KarS § 50 g 1 p 1 kohaselt võib kohus lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks, kohus kohaldab kuriteo korral juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kolme aastani. Lisakaristuse nagu põhikaristuse mõistmisel juhindub kohus KarS §-st 56 ja karistuse eesmärkidest. Öeldu tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Kuna kohus mõistis T.V-le põhikaristuse sanktsiooni keskmises määras, lähtub kohus lisakaristuse mõistmisel samadest põhjendustest ning mõistab lisakaristuse samuti keskmises määras, s.o kohaldab juhtimisõiguse äravõtmist üheks aastaks ja kaheksaks kuuks.
2. Kriminaalmenetluse kulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevaks kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale määratud tasu334, 40 eurot 6 1-19-9910 /tl 49- 54 / ja sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o
3. aastal 876 eurot. Kokku mõistab kohus T.V-lt välja menetluskuud summas 1210, 40 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 7