1-13-4775/57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2013.a Tallinn Kriminaalasja number 1-13-4775 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Meelika Aava ja Urmas Reinola Alina Koop, Marina Lepiksoo
2. oktoober 2013.a Tallinnas Sekretär, tõlk Istungi toimumise aeg ja koht Kriminaalasi Aleksandr R.V süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi, R.V süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja F.S-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
3. juuni 2013.a otsus Apellatsiooni esitajad Süüdistatav F.S ja tema kaitsja adv Leelo Viil ning Aleksandr R.V kaitsja adv Toomas Pilt Prokurör Kaitsja Veera Kremez Adv Toomas Pilt Süüdistatavad Aleksandr R.V isikukood XXX, kodakondsuseta, elukoht xxxxxxxxxxxx, ei tööta, varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati 18.07.2012.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 alusel 7-kuulise vangistusega, vabanes pärast karistuse kandmist 25.09.2012.a. F.S isikukood xxx, kodakondsuseta, elukoht xxxxxxxxxxxxx, ei tööta, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimati 02.11.2012.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi KrMS § 238 lg 2 alusel 6-kuulise vangistusega, vabanes 25.04.2013.a. RESOLUTSIOON 1 Tühistada Harju Maakohtu
4. juuni 2013.a otsuse osas, millega jäeti F.S-ile KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristus mõistmata. Uue otsusega suurendada F.S-ile mõistetud 4-kuulist vangistust KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel 02.10.2012.a otsusega mõistetud karistuse (6 kuud) võrra ja lugeda liitkaristuseks 10 kuud vangistust. Liitkaristusest arvata maha 02.10.2012.a otsusega mõistetud ja kantud karistus 6 kuud vangistust. Kandmisele kuuluvaks karistuseks jääb F.S-ile 4 kuud vangistust. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. F.S-i ja tema kaitsja apellatsioonid rahuldada osaliselt, Aleksandr R.V kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. Välja mõista Aleksandr R.V-lt riigieelarve tuludesse 67.20 eurot (kuuskümmend seitse eurot ja 20 senti) määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr
5. ( selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik). F.S-i riigi õigusabi kulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu 28.06.2013.a otsusega tunnistati Aleksandr R.V süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi ja karistati 1-aastase vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. Eelvangistuses viibitud 2 päeva arvati karistusaja hulka. Tõkend – elukohast lahkumise keeld jäeti kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. A. R.V-lt mõisteti menetluskuluna välja kaitsetasu 152.20 eurot, sundraha 480 eurot ja toimikust koopiate tegemise kulu 0.45 eurot.
7. F.S tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja karistati 6-kuulise vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 22.06.2013.a. F.S-ilt mõisteti menetluskuludena välja 129.60 eurot kaitsetasu, 480 eurot sundraha ja 0.45 eurot toimikust koopiate tegemise kulu. Esitatud tsiviilhagid rahuldati. 2
8. Aleksandr R.V-le oli esitatud süüdistus selles, et olles varem korduvalt toime pannud vargusi, uuesti 19.04.2013 kella 13.34 paiku Tallinnas Kopli 35 b asuvast kaupluses Maxima varastas 2 pudelit konjakit Hennesy VSUP kokku 60,38 euro väärtusest; selles, et ta 25.12.2012.a kella 17.29 kuni kella 17.54-ni grupis koos R.V ja eeluurimisel tuvastamata isikuga tungis sisse ketiga piiratud sissepääsu läbimise teel Tallinnas Pärnu mnt 238 Järve keskuses asuvasse kauplusesse Sportland (kauplus oli suletud), kust varastas 2 paari jalanõusid Timberland maksumusega 109,95 eurot ning kokku maksumusega 219,90 eurot, millest ühe paari pani endale müügisaalis jalga. Peale seda, kui turvatöötaja üritas sissetunginud isikuid kinni pidada, Aleksandr R.V, vägivalda kasutamata, jooksis turvatöötaja eest ära väljudes nii kauplusest Sportland kui ka Järve keskusest. Tuvastamata isikul õnnestus samuti põgeneda. Sportland Eesti AS-ile tekitas varalise kahju 109,95 eurot; viibides 16.02.2013 ajavahemikul kella 11:00 kuni 11.30 Tallinnas Paavli 1 asuvas Paavli kaltsuka OÜ kaupluses, varastas lukustatud kapist Marika Verevile kuuluvast käekotist rahakoti väärtusega 25 eurot, sularaha 185 eurot, kolm Eesti Vabariigi 5-kroonist metallmünti koguväärtusega 0,96 eurot, M. Verevi nimele välja antud juhiloa, kaks Swedbanki pangakaarti, Sampo pangakaardi ja Maryca Lilled OÜ nimele välja antud Swedbanki pangakaardi, tekitades varalist kahju kokku 210,96 eurot.
9. F.S-ile oli esitatud süüdistus selles, et tema, olles isikuks, kes on süstemaatiliselt vargusi toime pannud (korduvalt karistatud KarS § 199 järgi, 02.11.2012 karistati KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 12.09.2012 ja 19.09.2012 toimepandud varguste eest), uuesti, 02.10.2012 ajavahemikul kella 14:38 kuni 14:49, grupis koos R.V-ga , viibides Tallinnas Endla 45 asuvas Kristiine EMT esinduse kaupluses, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära sülearvuti Samsung NP350V5C15,6´´/i32370M/6GB/500GB/W7H, sinist värvi, seerianumber HTAT98FC7A3ALT väärtusega 466,26 eurot, tekitades EMT AS-ile varalist kahju nimetatud summa ulatuses. Sama kohtuotsusega oli süüdi tunnistatud ja karistatud ka R.V, kuid tema osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud. APELLATSIOONIDE SISU
10. F.S märgib, et kriminaalasi, milles tehti otsus 28.06.2013 ja teda tunnistati süüdi 02.10.2012.a toimepandud varguses ei olnud liidetud kriminaalasjaga, mille kohta tehti otsus 02.11.2012.a. Maakohus ei arvestanud seda, et otsuse tegemise ajaks 28.06.2013.a oli ta ära kandnud 6 kuud vangistust, mis talle 02.11.2012.a otsusega mõisteti. Karistused oleks pidanud kaetuks lugema, sest nüüd karistati teda kuriteo eest, mille oli toime pannud enne 02.11.2012.a otsust. F.S palub karistuse mõistmine üle vaadata, arvestada sealjuures, et ta ennast puhtsüdamlikult süüdi tunnistab, et ta ei ole uurimist takistanud ja lubab tasuda nii menetluskulud kui hüvitada tsiviilhagid.
11. Aleksandr R.V kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist karistuse mõistmise osas ja uue otsusega kergema karistuse mõistmist, millest tema kaitsealune tingimisi vabastataks või asendataks vangistus üldkasuliku tööga. Kaitsja viitab, et A. R.V kahetseb toimepandut puhtsüdamlikult, raskendavad asjaolud puuduvad. Apellatsioonis viitab kaitsja Riigikohtu otsustes nr 3-1-1-99-06 ja 3-1-1-83-12 ja rõhutab, et A. R.V puhul on karistuse eesmärke võimalik saavutada vangistusest 3 kergemate alternatiividega, milleks on isiku tingimisi karistusest vabastamine või vangistuse asendamine üldkasuliku tööga. A. R.V on oma tegusid täielikult tunnistanud. Tema süü hindamisel tuleb arvestada ka seda, et tema poolt toimepandud kuriteod erinesid oma tehioludelt ja olid tingitud suures osas juhuslikku laadi asjaoludest. A. R.V on alaline elukoht, perekond
12. F.S-i kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist karistuse mõistmise osas ja süüdimõistetult sundraha väljamõistmises. Kaitsja märgib, et F.S pani süüdistuse kohaselt 02.10.2012.a kuriteo toime isikuna, kes on varem süstemaatiliselt varastanud ning keda on viimati karistatud 02.11.2012.a otsusega 12.09.2012.a ja 19.09.2012.a toimepandud varguste eest. Maakohus ei ole aga liitkaristuse mõistmisel kohaldanud KarS § 65 lg 1, milles on ette nähtud liitkaristuse hilisem mõistmine. Käesoleval juhul on F.S Harju Maakohtu 02.11.2012.a otsusega talle mõistetud vangistuse ära kandnud 02.11.2012.a kuni 25.04.2013.a., kuid kohus ei ole seda karistust KarS § 65 lg 1 kohaselt liitkaristusest maha arvanud. Kaitsja ei nõustu ka maakohtu poolt F.S-ile mõistetud vangistuse määraga. KarS § 199 puhul tuleb silmas pidada, et varguste puhul on oluline, millise vara osas ning millistel asjaoludel on varavastane kuritegu toime pandud. F.S tunnistati süüdi ühes varguses kauplusest, mis on tema süü suuruse näitajaks. Kergendavat asjaolu ja raskendavate asjaolude puudumist on maakohus arvestanud. Kaitsja hinnangul ei vasta mõistetud karistus F.S-i isikule ja toimepandud kuriteo raskusele. Apellant leiab, et kuna F.S on pannud kuriteo toime enne 02.11.2012.a otsusega talle mõistetud vangistuse mõistmist ja ärakandmist, on põhjendamatu temalt sundraha väljamõistmine. Kaitsja viitab Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-24-11, milles on selgitatud, et kriminaalasjades, milles mõistetakse karistus hiljem tuvastatud kogumi eest, tuleb sundraha väljamõistmise küsimuse lahendamisel lähtuda alati konkreetsest kriminaalmenetlusest. Riigikohus on selgitanud, et kui isiku suhtes jäetakse põhjendamatult kriminaalasjad ühendamata, siis ei ole õigustatud sundraha kahekordne väljamõistmine. Kaitsja leiab, et käesoleval juhul ei ole mitme kohtuotsuse tegemine tingitud F.S-i käitumisest. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS
13. Aleksandr R.V ja tema kaitsja toetasid esitatud apellatsiooni ja taotlesid karistuse mõistmist, mis ei ole seotud reaalse vangistuse kandmisega. F.S enda ja kaitsja poolt esitatud apellatsioone ei toetanud, kaitsja toetas kaitsja poolt esitatud apellatsiooni. Prokuör leidis, et A. R.V ja tema kaitsja apellatsioonid rahuldamisele ei kuulu, maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. F.S-i puhul on aga maakohus ebaõigesti jätnud KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuse moodustamata, kuid liitkaristuse moodustamisel ei tohiks mingil juhul karistusi kaetuks lugeda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14. Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsioonidega, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et A. R.V puudutavas osas on maakohtu otsus 4 põhjendatud ja seaduslik, kuid F.S-ile karistust mõistes ning jättes sealjuures KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuse moodustamata, kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust. F.S-i ja tema kaitsja apellatsioonid on seetõttu osaliselt põhjendatud. Kuivõrd maakohus materiaalõigust ebaõigesti kohaldas, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul võimalik F.S-i poolt apellatsioonist loobumist vastu võtta.
15. Esmalt käsitleb kohtukolleegium A. R.V kaitsja apellatsiooni ning peab vajalikuks rõhutada, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse aluseid. Käesolevas süüdistusasjas selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid, mis viitaksid KarS § 56 väärale kohaldamisele, ei esine. Apellatsioonis ei esitata ühtki põhjendust, mis lubaksid arvata, et A. R.V-le mõistetud karistus oleks ebaseaduslik, vastupidi, see on vastavuses süü suuruse ning seda mõjustavate muude KarS §-s 56 sätestatud asjaoludega ning ka kohtupraktikaga. Kaitsja märgib oma apellatsioonis, et A. R.V poolt toimepandud kuriteod erinesid oma tehioludelt ja olid tingitud suures osas juhuslikku laadi asjaoludest. Kohtukolleegiumile jääb kaitsja käsitlus arusaamatuks. A. R.V on toime pannud kolm vargust, täitnud nende tegudega KarS § 199
16. lõike neli erinevat kvalifitseerivat tunnust, mingitest juhuslikest asjaoludest A. R.V puhul enam rääkida ei saa, sest teda on korduvalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud, tema karistusregister räägib sellest, et varastab, kannab karistust, vabaneb, varastab ikka ja jälle uuesti, kannab karistust ja vabanedes kordub kõik samamoodi. Eelmise karistuse kandmiselt vabanes A. R.V 25.09.2012.a. Käesoleval aastal on ta nelja kuu jooksul pannud toime kolm vargust. Neist andmetest saab järeldada, et A. R.V on õiguskorrale ohuks. Kohtukolleegium märgib, et kohtupraktikas on asutud seisukohale, et isiku karistusest tingimisi vabastamine on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega. A. R.V puhul ei saa rääkida ei tegude toimepanemise ega ka süüdlase isiku erisustest, mis võimaldaksid hakata üldse kaaluma KarS § 74 sätete kohaldamist, vastupidi, tema käitumises väljendub ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale. Ka KarS § 69 kohaldamist ei pea kohtukolleegium põhjendatuks ning rõhutab, et üldkasuliku töö kohaldamist kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust vaagima asudes (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06, p 19), peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. A. R.V isikuandmetest tuleneb, et tema puhul ei esine eeldusi üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks. Tuleb märkida sedagi, et üldkasulik töö ei sobi isikutele, kellel esineb sõltuvusprobleeme narkootilistest ainetest või alkoholist. Karistusregistri andmed näitavad, et A. R.V on korduvalt väärteokorras karistatud NPALS § 151 järgi. Mis puudutab perekonna ja elukoha olemasolu, siis kohtukolleegium märgib, et kuriteo toime pannud isiku karistamise aluseks on tema süü, mille suurust ei mõjusta ei perekonna ega elukoha olemasolu. Apellatsioonis esitatu ei anna mingilgi määral alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks, maakohtu otsus A. R.V puudutavas osas on põhjendatud ja seaduslik. 5
17. F.S-i ja tema kaitsja apellatsioonid on kohtukolleegiumi hinnangul osaliselt põhjendatud. F.S tunnistati vaidlustatud otsusega süüdi 2.10.2012.a toimepandud kuriteos. Pärast seda, 2.11.2012.a tunnistati ta Harju Maakohtu otsusega süüdi
18. ja 19.09.2012.a toimepandud varguste eest. Tegemist on seega kuritegude hiljem tuvastatud kogumiga, mis tingib liitkaristuse moodustamise KarS § 65 lg 1 järgi. Maakohus on oma otsuses ebaõigesti märkinud, et kuivõrd F.S on talle 02.11.2012.a otsusega mõistetud karistuse ära kandnud, siis puudub liidetav ja KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristust ei moodustata. Kohtukolleegium osutab, et KarS §-st 65 lg 1 tuleneb otseselt, et kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdimõistetu on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus käesoleva seadustiku §-s 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha. Seega ei oma tähtsust, et F.S on talle eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ära kandnud. Liitkaristus tuleb moodustada ja eelmise otsusega mõistetud ja ärakantud 6 kuud vangistust sellest liitkaristusest maha arvata. F.S-i arusaam, et karistused tuleb kaetuks lugeda, on ekslik. KarS § 65 lg 1 järgi moodustatakse liitkaristus KarS §-s 64 sätestatud korras. Nimetatud paragrahvi
19. lõige sätestab, et samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskema suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole karistuse kaetuks lugemine F.S-i puhul kindlasti õigustatud. Mis puudutab kaitsja poolt apellatsioonis avaldatud seisukohta, mille kohaselt on F.S-ilt sundraha väljamõistmine põhjendamatu, siis kohtukolleegium kaitsjaga ei nõustu. Apellandi poolt viidatud Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-24-11 on selgitatud, et sundraha instituut ei kanna karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki kriminaalmenetluse üldiste kulude hüvitamiseks. See on alati seotud konkreetse asja menetlemisega, nagu teisedki seaduses loetletud menetluskulud, nt määratud kaitsjale makstud tasu. Sundraha küsimuse otsustamiseks kriminaalasjas, milles mõistetakse karistus KarS § 65 lg 1 alusel kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest, ei ole seadusandja eriregulatsiooni kehtestanud, mistõttu ei ole välistatud, et katmaks kriminaalasjade menetlemisega kaasnevaid üldisi menetluskulusid mõistetakse süüdistatavalt sundraha välja nii varasema kui ka hilisema kohtuotsusega. Seetõttu kriminaalasjades, milles mõistetakse karistus kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest, tuleb sundraha väljamõistmise küsimuse lahendamisel lähtuda alati konkreetsest kriminaalmenetlusest. Riigikohus selgitas, et selle küsimuse lahendamisel tuleb kontrollida, kas kriminaalasjade menetlemisel on järgitud põhimõtet, mille kohaselt tuleb kriminaalasjad üldjuhul ühendada, kuivõrd kriminaalasjade eraldi arutamine võib viia süüdistatava suhtes ebaseadusliku või põhjendamatu kohtulahendi tegemiseni või kui sellega rikutaks isiku õigust ausale ja õiglasele menetlusele. Käesolevas kriminaalasjas ei saa menetlejale selle põhimõtte järgimata jätmist ette heita. Nagu eelpool öeldud, mõistis kohus F.S-i
20. ja
21. septembril 2012.a toimepandud vargustes süüdi
22. novembril
24. oktoobril 2012 alustati menetlust
25. oktoobril Kristiine EMT esindusest toimepandud varguse kohta. Esimene viide sellele, et F.S on pannud toime veel ühe varguse
26. oktoobril 2012, ilmnes
27. novembril 2012 A. R.V ülekuulamise käigus. Järgmisel päeval, s.o
28. novembril kuulati üle F.S . Selleks ajaks oli tema suhtes juba kohtuotsus septembris toimepandud varguste kohta tehtud. Seega on maakohus põhjendatult F.S-ilt sundraha välja mõistnud ning oma seisukohta otsuses ka põhjendanud – 02.10.2012.a kohtuotsuse 6 tegemise ajal ja selle menetlemise ajal ei olnud teada, et F.S on osaline 02.10.2012.a episoodis ning sellest johtuvalt ei olnud mingilgi viisil võimalik kriminaalasjade ühendamine.
29. Ülaltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 28.06.2013.a otsuse osas, millega jäeti F.S-ile KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristus mõistmata. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata, A. R.V kaitsja apellatsiooni rahuldamata, F.S-i ja tema kaitsja apellatsiooni rahuldab ringkonnakohus osaliselt. F.S-i kaitsja adv Leelo Viil esitas taotluse määrata tema poolt F.S-ile apellatsioonimenetluseks ettevalmistamises (apellatsiooni koostamine) osutatud õigusabi eest Vanalinna Advokaadibüroole makstavaks tasuks 64.80 eurot (sealhulgas 10.80 eurot käibemaksu). Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1, 21 lg 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
30. detsembri 2009.a otsuse punktidest 4 ja 16 rahuldada. Kuivõrd ringkonnakohus teeb F.S-i suhtes KrMS § 337 lgs 1 p-s 4 nimetatud lahendi, jäävad kulutused riigi õigusabile riigi kanda. Aleksandr R.V kaitsja adv Toomas Pilt esitas taotluse määrata tema poolt A. R.V-le apellatsioonimenetluses (apellatsiooni koostamine ja ringkonnakohtu istungil osalemine) osutatud õigusabi eest Advokaadibüroole Oja, Nõu ja Partnerid makstavaks tasuks 67.20 eurot (sealhulgas 11.20 eurot käibemaksu). Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1, 21 lg 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
31. detsembri 2009.a otsuse punktidest 4 ja 16 rahuldada. Kuivõrd ringkonnakohus teeb A. R.V suhtes KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, kannab kulutused riigi õigusabile süüdistatav ise. Malle Preimer Meelika Aava 7 Urmas Reinola