järgi ja I.M süüdistus
süüdistatav AIMAR MIROŠNITŠENKO Isikukood: 38410055719; elukoht: XXXX Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata Kaitsja Tõkend: ei ole kohaldatud vandeadvokaat Anu Pärtel 2. süüdistatav I.M Isikukood: XXX; elukoht: XXXX Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata Tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Aimar Mirošnitšenko
järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 200 päevamäära, s.o 700 (seitsesada) eurot.
lg 1 alusel määrata rahaline karistus tasumisele ositi 5 (viis) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisest on Aimar Mirošnitšenko kohustatud tasuma igakuiselt 140 (ükssada nelikümmend) eurot. 1 Süüdi tunnistada I.M
järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1, 3 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui I.M ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
p 1 alusel hakkab
Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista Aimar Mirošnitšenkolt ja I.M-ilt solidaarselt võlaõigusseaduse § 130, 137 lg 1, 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel 364 (kolmsada kuuskümmend neli) eurot ja 50 senti kannatanu K.M. (SEB Pank a/a XXX) kasuks. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Aimar Mirošnitšenkolt riigituludesse menetluskuludena sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot ja riigi õigusabi kulud 33 (kolmkümmend kolm) eurot 60 senti. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas 513 (viissada kolmteist) eurot 60 senti tasumisele ositi 5 (viis) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust on Aimar Mirošnitšenko kohustatud tasuma igakuiselt vähemalt 102 (ükssada kaks) eurot 72 senti kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista I.M-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot ja riigi õigusabi kulud 33 (kolmkümmend kolm) eurot 60 senti. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas 513 (viissada kolmteist) eurot 60 senti tasumisele ositi 10 (kümme) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust on I.M kohustatud tasuma igakuiselt vähemalt 51 (viiskümmend üks) eurot 60 senti kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni. Juhul, kui Aimar Mirošnitšenko ja I.M ei pea kohtu määratud maksegraafikust kinni, pööratakse pärast esimese makse tegemata jätmist kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel 4100065035. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 2 Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkulepete sisu Aimar Mirošnitšenkot süüdistatakse selles, et tema, kasutas 09.01.2013 kella 00.07 paiku Tartus, Küüni 7 juures füüsilist vägivalda K.M. suhtes, tõmmates viimase pikali ja pekstes teda korduvalt rusikaga näkku, mille tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu ja sai tervise kahjustuse – silmamuna ja silmakoopakoe põrutuse. Sellega pani Aimar Mirošnitšenko toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese peksmise ja tervise kahjustamise. I.M süüdistatakse selles, et tema, kasutas 09.01.2013 kella 00.07 paiku Tartus, Küüni 7 juures füüsilist vägivalda K.M. suhtes, tõmmates viimase pikali ja pekstes teda korduvalt jalaga pähe, mille tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu ja sai tervise kahjustuse – silmamuna ja silmakoopakoe põrutuse. Sellega pani I.M toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese peksmise ja tervise kahjustamise. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
§-s 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Aimar Mirošnitšenkole karistuseks rahalist karistust 200 päevamäära, s.o. 700 eurot.
lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi viie kuu jooksul – 140 eurot igakuiselt.
§-s 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale I.M-ile karistuseks kolm kuud vangistust.
lg 1 alusel määrata, et karistust täielikult täitmisele ei pöörata kui süüdimõistetu I.M ei pane kolmeaastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Kannatanu K.M. on esitanud tsiviilhagi 364,50 eurot Aimar Mirošnitšenko ja I.M vastu. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavatele arusaadav ja nad jäid kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatavate, nende kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepped järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et Aimar Mirošnitšenko ja allan I.M on sõlminud kokkulepped oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud 3 tõendid annavad aluse Aimar Mirošnitsenko ja I.M süüdi tunnistada
Kannatanu K.M. on esitanud tsiviilhagi 364,50 eurot. Süüdistatavad on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 130, § 1043, § 1045 lg 1 p 2 alusel. VÕS § 130 lg 1 kohaselt tuleb isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega (VÕS § 1045 lg 1 p 2). VÕS § 137 lg 1 kohaselt vastutavad kahju tekitanud isikud hüvitise maksmise eest solidaarselt, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Aimar Mirošnitšenko menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 21,60 eurot ja kohtumenetluses 12 eurot. I.M menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 21,60 eurot ja kohtumenetluses 12 eurot. Mõlema süüdistatava menetluskuluks on veel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2013. a 320 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Aimar Mirošnitšenko ja I.M on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid ositi. Aimar Mirošnitšenko ei tööta käesoleval ajal, kuid kinnitab, et on võimeline lisaks rajalise karistuse summale tasuma igakuiselt veel 100 eurot menetluskulusid. I.M on töötu, kes elatub juhutöödest ja oma sõnul ei ole võimeline üle 50 euro kuus tasuma. Kohus leiab, et ja I.M-ile ja Aimar Mirosnitšenkole tuleb anda võimalus tasuda menetluskulusid ositi vastavalt nende maksevõimele, kuna kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine käib neile üle jõu. Ingeri Tamm Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.