Obsah (4)

§ 56§ 424§ 82§ 66

4-19-3307 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. august 2019, Narva kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-19-3307 (233019001888) Kohtunik Meri

§ 56alusel vastavalt karistuse eesmärkidele.

Kaebaja leiab, et lisakaristuse kohaldamise on viinud materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni. Kaebuse esitaja hinnangul tuleb lisakaristus tühistada, kuna: 1) kaebuse esitaja ei ole varem pannud toime rikkumisi, mis on kvalifitseeritavad LS § 224 järgi; 2) kaebuse esitaja tunnistab oma süüd ja on sellest aru saanud; 3) kaebuse esitajale on avaldanud sügavat mõju fakt, et tema suhtes on alustatud väärteomenetlust LS § 224 lg 2 järgi ja ta on kindlalt otsustanud mitte enam selliseid tegusid toime panna; 4) kaebuse esitaja ei ole kuritahtlik liiklusreeglite rikkuja, antud juhtum on erand tema tavalisest käitumisest mootorsõiduki roolis ja 5) vaidlustatavas otsuses on ära märgitud, et puuduvad süüd raskendavad asjaolud. 2 4-19-3307 Täiendavalt palub kaebuse esitaja kohtul otsuse tegemisel arvesse võtta, et kaebuse esitaja on xxx. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Transpordivahendi juhtimise õigus on kaebuse esitajale vajalik sõitudeks Tartusse ja linna peal, et viia ja tuua lapsi koolist ja lasteaiast. Kaebuse esitaja asus tööle alates 15.04.2019 tööle. Tööle sõidab ta autoga. Kaebuse esitaja tervislikku seisundit arvestades on väike võimalus leida teist analoogset töökohta, kus ta saaks töötada täistööajaga. Ilma võimaluseta masinaga liikuda aga võib kaebuse esitaja sellest töökohast ilma jääda. Kaebuse esitaja palub kohtul arvesse võtta, et kaebuse esitaja poolt rikkumise toimepanemise ajal (00:22) oli transpordi ja jalakäijate liikluses intensiivsus minimaalne, st avariiolukorra tekkimise võimalus oli väike. See asjaolu ei vähenda kaebaja hinnangul tema süüd, kuid võimaldab jätta kohaldamata lisakaristuse.

1. 26.06.2019 edastas kohus vastavalt VTMS §-le 120 kohtuvälisele menetlejale kaebuse koopia, paludes seisukohta esitatud kaebuse osas ja küsimuses, kas kohtuväline menetleja peab võimalikuks vaadata kaebus läbi kirjalikus menetluses.
2. 04.07.2019 registreeris Viru Maakohus kohtuvälise menetleja seisukoha. Kohtule edastatud dokumendis nõustus kohtuväline menetleja kaebuse läbi vaatamisega kirjalikus menetluses. Samuti selgitas kohtuvälise menetleja esindaja, et arvestas otsuse tegemisel asjaoluga, et tegemist oli raske väärteoga, sest P.R juhtis mootorsõidukit seisundis, mille alkoholipiirmäära ületati peaaegu maksimaalsel määral LS § 224 lg 2 kontekstis (0,73 mg/l). Lisaks on mootorsõiduk alati kõrge ohu allikas ja juhtides mootorsõidukit alkoholipiirmäära ületades, seadis menetlusalune isik reaalsesse ohtu nii enda kui ka kaasliiklejad. Väärteoasja materjalides on liiklusjärelevalve korras tehtud videosalvestus, millest nähtub, et P.R-i sõiduki juhtimine oli ohtlik – ta eiras ristmikule sõites tee andmise kohustust, ohustades sellega teist sõidukit. Samuti pani ta väärteo toime otsese tahtlusega, kuna olles teadlik eelnevast alkoholi tarvitamisest, asus ta ikka mootorsõidukit juhtima. Menetlusalust isikut on 2019 karistatud väärteokorras rahatrahviga. Kuigi rahatrahvi on P.R tasunud, pole määratud karistus suunanud teda seadusekuulekalt käituma. LS § 224 lg 2 näeb mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Samuti saab lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni esmakordse rikkumise puhul või kuni 12 kuuni korduva teo puhul. Seega pole seadusandja välistanud lisakaristuse kohaldamist juhul, kui isik varasemalt samalaadset väärtegu toime ei ole pannud. P.R-ile on välja antud juhtimisõigus, mille saamise eelduseks on liiklusreeglite ja liiklusseaduse tundmine. Seega on ta teadlik liiklusseaduses sätestatud nõuetest. Asudes mootorsõidukit juhtima alkoholijoobes, pidi menetlusalune isik aru saama, et sellisele teole järgneb karistus. Karistus ei tohi olla mugav, see peab menetlusaluse isiku elu piirama. Eeltoodut arvestades palub menetleja jätta kaebus rahuldamata.
3. 06.08.2019 edastas Politsei- ja Piirivalveamet kohtule tõendusliku alkomeetri taatlustunnistuse.
4. 07.08.2019 määrusega võttis kohus P.R-i kaebuse menetlusse ja määras kaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses. Samuti andis kohus menetluse pooltele tähtaja taanduste, taotluste ja kirjalike seisukohtade esitamiseks kuni 16.08.
5. Tähtajaks taandusi, taotlusi ega kirjalikke seisukohti kohtule ei esitatud. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 3 4-19-3307
6. Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ja selle lisadega, väärteoasja materjalide ning kohtuvälise menetleja seisukohaga, asub alljärgnevatele seisukohtadele.
7. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses - kaebuse argumentidest sõltumata lahendab kohus kõik VTMS §-s 133 loetletud küsimused. LS § 69 lg 3 keelab mootorsõiduki juhtimise, kui mootorsõidukijuhi, trammijuhi või maastikusõidukijuhi ühes grammis veres on rohkem kui 0,20 mg alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Vaadeldaval juhul on tunnistaja S. M (M ) ja menetlusaluse isiku enda ütlustega tõendamist leidnud P.R-i poolt mootorsõiduki juhtimine 04.05.2019 kella 00.22 paiku Narva linnas Vaksali tn 19 maja juures. Tunnistaja ütlustest tuleneb, et ta täitis 04.05.2019 patrullteenistuses olles tööülesandeid, kui tema ja A. B poolt märgati kell 00.20
8. MaiJuhkentali tn ristmikul sõidukit Citroen C4 reg nr-ga xxx , mis liikus kahtlase sõidustiiliga Vaksali tn poole. Sõiduk peeti kinni kell 00.22, seda juhtis P.R (ik XXX). Kaasreisijana viibis sõidukis P A . Juht allutati indikaatorvahendi Alco Quant 6020PlusA418772 kontrollile. Mõõtmise tulemiks saadi 0,75 mg/l etanooli väljahingatavast õhust. P.R toimetati Narva politseijaoskonda, kontrollimaks tema joovet tõendusliku alkomeetriga. Tõendusliku alkomeetriga tuvastati lõppnäiduna 0,75 mg/l kohta. Sõiduk peatati aadressil Vaksali 19, Narva. Menetlusalune isik ehk P.R avaldas, et 03.05.2019 kella 21 paiku jalutas ta Narva viadukti juures ja jõi õlut Saku Originaal kangusega 4,5%. Ta jõi ära kolm 0,5 l pudelit alkoholi. Kell 23.50 istus ta Uusküla tn 23 juures oma sõiduauto Citroen C4, reg nr-ga xxx rooli. Enne seda oli tema sõidukisse istunud aga D -nimeline isik, kes palus viia end baari Taverna juurde. Nad sõitsid Raudsilla tänava poole. Tema juhtis sõidukit, saades aru, et on purjus ja tal pole õigust sõiduki juhtimiseks. Vaksali tn 19 maja juures pidas ta kinni politseipatrull. Lisaks isikuliste tõendiallikate ütlustele kajastub P.R-i-poolne mootorsõiduki juhtimine ka CD-salvestiselt. Kõnealune salvestis on tehtud politsei sõiduki pardakaameraga. Salvestiselt nähtub, kuidas politseisõiduk liigub otse ja vasakult kõrvalteelt keerab politseisõidukile ette suunatuld näitamata ja teed andmata tumedat värvi mootorsõiduk Citroen C4, reg nr-ga xxx . Hetke pärast lülitab Citroeni juht sisse parema suunatule, pöörab paremale ja jääb seisma. Politseiautost väljuvad kinni peetud sõiduki juurde kaks politseiametnikku. Nagu tunnistaja ütlustest nähtub, osutus peatatud sõiduki juhiks P.R. 04.05.2019 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt allutati P.R 04.05.2019 kell 00.22 indikaatorvahendi kontrollile ja see andis positiivse tulemi alkoholi tarvitamisele. Indikaatorvahendi kasutamise järgselt kontrolliti P.R-i alkoholi tarvitamist tõendusliku alkomeetriga. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt allutati P.R kontrollile 04.05.2019 ajavahemikul kella 00.34st kuni kella 00.39ni. Esimese mõõtmise tulemiks oli 0,82 mg/l kohta; teise mõõtmise tulemiks 0,80 mg/l kohta ja lõplikuks lugemiks oli 0,80 mg/l kohta. Arvestades laiendmääramatust 0,07 mg/l kohta, oli lõplikuks mõõtetulemiks 0,73 mg/l kohta. Mõõtmist viis läbi Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ametnik/patrullpolitseinik A B , kasutades selleks taadeldud mõõtevahendit Dräger Alcotest 9510EE nr-ga ARLE-0014 (taatlustunnistus nr TTRC-18/00113). Kaudset teavet P.R-i poolse mootorsõiduki juhtimise kohta annab ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Sellelt nähtub, et P.R kõrvaldati mootorsõiduki Citroen C4 reg nr-ga xxx juhtimiselt 04.05.2019 kella 00.22 paiku ja mootorsõiduk toimetati hoiukohta (vt sõiduki teisaldamise akti). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et tõendamist on leidnud nii P.R-i-poolne mootorsõiduki juhtimine 04.05.2019 kella 00.22 paiku Narvas, Vaksali tn 19 juures, ent mõõtetulemus on ka järgitav mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes - mõõtmist teostas mõõtja, 4 4-19-3307 kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides mõõtemetoodikat. Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg-s 2 ettenähtud väärteona. Mis puudutab subjektiivset koosseisu, siis leiab kohus tuvastatud asjaolusid ja menetlusaluse isiku selgitusi arvestades, et P.R pani väärteo toime tahtluse intensiivseimas vormis ehk kavatsetult. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 3 nõudeid ja realiseeris LS § 224 lg-s 2 sätestatud väärteokoosseisu. Väärteoasja läbivaatamisel ei tuvastanud kohus VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolusid VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik, kes ka ise on temale süüks arvatud teo toimepanemist tunnistanud (§ 133 p 3). Kuna menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus tema sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt tuvastati alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,73 mg/l, siis on tegemist väärteoga LS § 224 lg 2 mõttes. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi vanemväärteomenetleja I R , kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes. Kuna tegemist on politseiametnikuga, siis VTMS § 10 lg 31 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ole leitav ja ka kaebaja pole viidanud, et kohtuväline menetleja oleks väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusele kohalduvaid õigusnorme (§ 133 p 6). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes.
9. Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, s.o kuni 1200 eurot, arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Samuti võimaldab sama õigusnormi lg 3 p 1 kohaldada lisakaristusest juhtimisõiguse äravõtmise näol 3 kuust kuni 9 kuuni, kui isikut ei ole varem LS §-s 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut 275 trahviühiku ehk 1 100 euro suuruse rahatrahviga. Lisakaristusena kohaldas kohtuväline menetleja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisest 3 kuuks. Eelnevast järeldub, et kohtuväline menetleja määras menetlusalusele isikule põhikaristuse LS § 224 lg-s 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 määra ületavas määras ja lisakaristuse miinimummääras.
10. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatavast õhust liitri kohta alkoholisisaldus 0,80 +/- 0,07 mg/l. Laiendmääramatus 0,07 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, alkoholisisaldus 0,73 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Kohus märgib, et menetlusalusel isikul tuvastatud alkoholi sisalduse määr on väärteokaristatuse piirmääraks. Juhul kui isik juhib mootorsõidukit olukorras, kus ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus vähemalt 0,74 mg/l kohta, on tegemist juba kuriteoga, mis on kvalifitseeritav

§ 424lg 1 järgi.

9.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid 5 4-19-3307 asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusalusel isikul tuvastatud alkoholi sisalduse määra ja süüteo tahtluse vormi arvestades on kohus seisukohal, et menetlusaluse isiku teosüü on suur. Suur teosüü tähendab omakorda, et mõistetav karistus ei piirdu ega saa piirduda sanktsioonimäära keskmise määraga, vaid see on võrreldav ja võrdeline tuvastatud sanktsioonimäära maksimummäära ehk 300 trahviühikuga. Kohtuväline menetleja tuvastas karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamise. See kajastab ka kohaldatud karistus määras – 275 trahviühikut, mis on väiksem kui sanktsioonimäära maksimummäär. Täiendavaid karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ühetaoliselt kohtuvälise menetlejaga ei sedasta. Mis puudutab üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi, siis P.R-i on küll käesoleval aastal karistatud väärteokorras rahatrahviga, see on ka tasutud, ent karistamise aluseks oli liiklusrikkumisest erinev väärtegu. Karistusregistri väljavõttest nähtub seegi, et P.R-i on kohtuvälise menetleja 2010 otsustega karistatud kolmel korral liiklusrikkumiste toimepanemise eest rahatrahvidega. Kõnealuste otsustega arvestamist kohus aga võimalikuks ei pea.

§ 82

lg 4 sätestab, et täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest; täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. Vaadeldaval juhul puuduvad andmed otsuse täitmise aegumise peatumise aluse esinemise kohta. St, et 2010 väärteootsuste alusel mõistetud karistusi pole võimalik enam sisse nõuda

§ 82lg 4 alusel. Kar

RS § 24 lg 1 p 11 sätestab aga, et karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui otsuse täitmine on aegunud vastavalt

§-le

1. Märgitust tuleneb omakorda, et 2010 aasta otsuse andmed peaksid olema arhiveeritud. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et arhiveeritud karistusandmetele tuginemine on lubatav vaid seaduses sätestatud alustel (KarRS § 5 lg 2). Nende aluste puudumisel pole kustunud karistusregistri andmetele tuginemine lubatav. Kuna antud juhul KarRS § 5 lg 2 aluseid ei esine, siis ei oma varasemad, so 2010 aasta liiklusrikkumised, mingitki kaalu P.R-i karistuse mõistmise kontekstis. Eelneva kokkuvõtteks tuleb nentida, et P.R on isikuks, keda ei ole varem liiklusalaste õigusrikkumiste eest karistatud. St, et talle on omane liikluseeskirjadest ja – nõuetest kinnipidamine. Vaatamata asjaolule, et iga süütegu, mis seondub mootorsõiduki joobes või keelatud seisundis juhtimisega, on ohtlik, ei näe kohus aluseid, mis P.R-i isikuandmetest või üldpreventiivsetest kaalutlustest johtuvalt tooks kaasa mõistetava rahatrahvi määra muutmise/korrigeerimise.
2. Kohtuväline menetleja kohaldas menetlusalusele isikule ka lisakaristust. Kohtule adresseeritud kaebuses leiab P.R, et lisakaristuse kohaldamisega on kohtuväline menetleja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Kohus kaebajaga ei nõustu, leides, et teo tehioludest tulenevalt on P.R-ile lisakaristuse kohaldamine igati põhjendatud. Õige ja kohane on kaebuses toodu, et P.R on varasemalt liiklusalaselt olnud õiguskuulekas, mistõttu puudub alus rääkida nn harjumussüütegude toimepanemisest. Kaebaja lähtub aga eeldusest, et menetlusaluse isiku tegu avaldus vaid abstraktse liiklusohu põhjustamises. Kohus sellega ei nõustu. Tõendiks olevalt videosalvestiselt nähtub, kuidas P.R-i juhitud sõiduk keerab suunatuld näitamata kõrvalteelt ette peateel liikunud (politsei)sõidukile. Tegemist oli ohtliku manöövriga, mistõttu menetlusaluse isiku väited selle kohta, et süüteo toimepanemise ajal, so kella 00.22 paiku oli transpordi ja jalakäijate liikluse intensiivsus minimaalne, on taolises kontekstis kohatud. Menetlusalune isik põhjustas oma käitumisega reaalse liiklusohu. Paralleelselt reaalse liiklusohu tekitamisega ei saa eirata sedagi, et joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt esinesid P.R vahetult pärast tema kinnipidamist kerged häired koordinatsiooni, tema 6 4-19-3307 reaktsioonikiirus oli häiritud ja tema kõne oli segane. Mägitu annab täiendavat kaalu järelduseks, et P.R oli selgelt sobimatu mootorsõidukit juhtima, temast lähtuv reaalne oht teiste inimeste elu, tervise ja vara kahjustamiseks oli sedavõrd suur, millele tuleb reageerida ka lisakaristuse kohaldamisega. Sel viisil toimis põhjendatult ka kohtuväline menetleja. Mis puudutab lisakaristuse määra, siis kohaldas kohtuväline menetleja lisakaristust LS § 224 lg 3 p 1 miinimummääras. St, et kohtul puudub seadusest tulenevalt võimalus lisakaristuse määra täiendavaks vähendamiseks.
3. Kohtule adresseeritud kaebuses peatub kaebaja nii ennast kui tema lähedasi puudutavatel asjaoludel, mida lisakaristuse kohaldamine talle ja tema lähedastele kaasa toob. Tutvunud kaebuse lisaks olevate dokumentidega, nendib kohus, et ükski kaebuses nimetatud asjaoludest pole kaebaja jaoks ilmnenud süüteo toimepanemise järgselt. Nii kaebaja terviseprobleem, laste eest hoolitsemise vajadus/kohustus (sh laste transport nii kooli kui meditsiiniabi saamiseks), kui ka töökoht (sh tööülesandeid) olid kaebajal olemas ja teada ka ajal, mil ta väärteo toime pani. Neist asjaoludest oli kaebaja teadlik ka väärteo toimepanemise eelsel perioodil. Taoline teadlikkus tema õiguskuulekust ei taganud. Kohus märgib, et riigivõim ega kohus ei saa omistada ega omista kaebaja esile toodud asjaoludele suuremat kaalu, kui seda teeb ta ise. Ehk teisisõnu – olukorras, kus isik saab selgelt aru oma teo keelatusest, samuti sellest, et õigusvastase teo õiguslikud järelmid võivad kõrvuti tema enda heaolu riivega riivata ka tema lähedaste heaolu ja toimetulekut, ent see ei hoia ära ega suuna isikut ette võtma samme rikkumise toimepanemisest hoidumiseks, siis pole need asjaolud vaadeldavad sellistena, mis võiks anda olulise kaalu karistuse, sh lisakaristuse korrigeerimiseks. Kohus möönab, et kaebaja välja toodud asjaolud põhjustavad eelkõige tema pereliikmetele ebamugavusi, ent nagu toodud, oli kaebajal võimalik valida erinevate käitumisaktide vahel, sh loobuda teost, mis vastab üldiselt teadaolevalt õigusvastase teo tunnustele. Eelneva põhjal nendib kohus kokkvõtvalt, et kaebuse argumendid ei too kaasa lisakaristuse kohaldamata jätmist ja kaebajal tuleb taluda tema enda ohtliku teo tagajärjena teatud piiratud ajavahemiku jooksul ebamugavusi.
4. Täiendavalt on kaebaja taotlenud võimalust rahatrahvi osatamiseks 12 kuuks.

§ 66

lg 2 ja lg 3 sätestab, et kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Osutatud õigusnormist tulenevalt on võimalik rahatrahvi osatada juhul, kui selleks esinevad mõjuvad põhjused. Ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Kaebaja pole välja toonud mõjuvaid põhjuseid rahatrahvi osatamiseks. Kaebusele on aga lisatud töölepingu koopia, mille kohaselt on kaebaja igakuiseks legaalseks sissetulekuks 660 eurot. Kuna mõistetud rahatrahvi suurus on 1 100 eurot ning rahatrahvi tasumine võtaks kaebajalt korraga tasudes ära enam kahe kuu töötasu, leiab kohus, et alused rahatrahvi tasumise osatamiseks on olemas. Kaebajale peavad jääma rahatrahvi tasumisel piisavad rahalised vahendid, et tagada igapäevane mõistlik toimetulek nii endale kui oma perele. Kohus võtab arvesse sedagi, et kaebaja suhtes jääb kehtima kohtuvälise menetleja määratud 3 kuu pikkune lisakaristus mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramises. See võib kaebaja/tema pere jaoks kaasa tuua täiendavaid väljaminekuid. Neil põhjustel leiab kohus, et taotlus rahatrahvi osatamiseks on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ja kaebajast menetlusalusel isikul tuleb rahatrahv tasuda kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul. 13. Juhindudes VTMS § 155 ja § 156 lg-st 3 ja VTMS 12. peatükist, leiab kohus, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud kohtuvälise menetleja poolt menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtueelse menetleja otsuse sisuline muutmine või tühistamine. 7 4-19-3307 Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse sisuliseks muutmiseks või tühistamiseks. Kuivõrd kaebuse esitamisega seonduvalt on kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi tasumise tähtaeg osaliselt saabunud, siis tuleb kohtuvälise menetleja otsust rahalise kohustuse täitmise osas korrigeerida ning anda menetlusalusele isikule täiendav tähtaega rahalise kohustuse täitmiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ 8