Obsah (9)

§ 9§ 71§ 75§ 81§ 22§ 3§ 10§ 90§ 89

Väärteoasi nr 4-19-3245 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. august 2019. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-19-3245 Kohtukoosseis Kohtunik Ülle

) § 22 lg 1 rikkumise. Püüdes kala nakkevõrguga, mille silmasuurus oli 98 mm, kaldalt ca 400 m kaugusel, pani J.U toime

§ 9

lg 1, § 11 lg 5 ja § 90 lg 2, samuti majandusvööndi seaduse (edaspidi MVS) § 6 lg 1 p 1 alusel 16.06.2016. a vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri“ § 38 p 1 rikkumise. Püüdes nakkevõrguga, mille silmasuurus oli 98 mm, pani J.U

§ 71lg 2 p 3 kohaselt toime tõsise rikkumise.

J.U poolt toimepandud väärteod on kvalifitseeritavad

§ 75lg 1 ja § 81 lg 1 järgi.

1. Keskkonnainspektsiooni 03.06.
2. a üldmenetluse otsusega (tl 5-7; tl 28 pöördel - 29) leiti, et J.U on toime pannud väärteoprotokollis kirjeldatud teod (tõendatud sündmuskoha vaatluse protokolliga, asitõendi vaatlusprotokolliga, mobk.envir.ee väljavõttega, samuti tunnistaja ning menetlusaluse isiku ütlustega). Väärteo kvalifikatsioon

§ 81lg 1. Kar

S § 63 lg 1 alusel määrati J.U-le karistus

lg 81 p 1 järgi 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Lisaks konfiskeeriti süüteo toimepanemise vahendina nakkevõrk ja määrati hävitamisele. Karistuse määramisel arvestati menetlusaluse isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Süüd suurendava asjaoluna arvestati, et menetlusalune isik pani toime kaks rikkumist, millest silmasuuruse nõude rikkumine on kalapüüginõuete tõsine rikkumine. Kala püüdmise ilma loata pani J.U toime otsese tahtlusega.

1. 11.06.
2. a esitas J.U kohtule kaebuse (tl 2-3), milles taotleb Keskkonnainspektsiooni 03.06.
3. a otsuse tühistamist. Kaebuse kohaselt läks menetlusalune isik 19.04.
4. a kella 17.00 paiku koos sugulase cccccxxxxxxxxxxxxx Kalma külast (Mustvee vald) paadiga Peipsi järvele, eesmärgiga teha proovisõitu ning katsetada uut elektrimootorit. Paadiga sõideti kaldast ligikaudu 300 m kaugusele ning siis jäi paadi mootor kusagile kinni. Selgus, et mootor oli võrku kinni jäänud. Kuna võrk oli lipukestega tähistamata, otsustati võrk välja võtta, kaldale viia ning Keskkonnainspektsiooni ametnikele üle anda. Keskkonnainspektorid jõudsid aga väga kiiresti sündmuskohale ning võtsid ära nii võrgu, kui ka paadi olnud tragi. Menetlusaluse isiku ema tegeleb kalapüügiga ning omab võrguluba. Keskkonnainspektorid ei uskunud juttu võrku kinni jäämisest. Kaebuses osundab menetlusalune isik väärteoprotokollis märgitud xxxxxxxxxxxxxxxxxxx nimelisele isikule ning märgib, et sellenimelist isikut ta ei tunne ning tal ei saa olla ka mingit seost kõne all oleva väärteoasjaga. Menetlusalune isik leiab, et ta ei ole talle ette heidetavat väärtegu toime pannud ning on koguaeg keskkonnainspektoritega koostööd teinud. Võrgus olnud kaks kala lasti vette tagasi. J.U puuduvad varasemad rikkumised ning ta kahetseb, et võrke üldse puutus. 2
5. Tartu Maakohtu 12.06.
6. a määrusega (tl 13) saadeti J.U kaebus vastavalt kohtualluvusele Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajja.
7. Kohus nõudis VTMS § 116 alusel Keskkonnainspektsioonilt välja väärteotoimiku (tl 15).
8. 21.06.
9. a määrusega (tl 20-21) võttis kohus J.U kaebuse menetlusse. Kohus määras, et kohtuvälisel menetlejal tuleb esitada kirjalik seisukoht kaebuse kohta ning menetlusalusel isikul tuleb esitada seisukoht kirjaliku menetlus ja kaitsja osavõtu kohta.
10. Kohtuväline menetleja esitas kirjaliku seisukoha (tl 44), milles palub jätta J.U kaebus rahuldamata ja Keskkonnainspektsiooni 03.06.
11. a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 940019000362 muutmata. Menetluskulud jätta J.U kanda. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kõik kaebuses esitatud väited on eluliselt ebausutavad ning vastuolus väärteoasjas kogutud tõenditega. Kogutud tõenditest nähtub üheselt, et J.U viibis 19.04.
12. a Peipsi järvel ning tema valdusest tuvastati nakkevõrk. Leitud nakkevõrgu silmasuurus ületas lubatud määrasid. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusel isikul puudus kalapüügiõigus. Seega on tuvastatud, et J.U viibis Peipsi järvel ning tema paadis oli nõuetele mittevastav nakkevõrk, mis omakorda loetakse kalapüügiks kalapüügiseaduse tähenduses. J.U-le määratud karistus on proportsionaalne toimepandud tegudega. Keskkonnainspektsioon on nõus kirjaliku menetlusega.
13. J.U kinnitas 01.07.
14. a kohtule saadetud kirjas, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. KOHTU SEISUKOHT
15. Kohus leiab, et kuna kohtumenetluse pooled ei ole avaldanud soovi asja arutamisest kohtuistungil osa võtta ja on olnud nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, on võimalik väärteoasi lahendada VTMS § 120 lg 1 kohaselt kirjalikus menetluses, juhindudes kohtulahendi tegemisel VTMS §-st 132 ja §-st
16. Kohus teavitas menetlusalust isikut ja kohtuvälis t menetlejat väärteoasja arutamisest kirjalikus menetluses ning tegi teatavaks kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja. VTMS § 123 lg 2 alusel arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et Keskkonnainspektsiooni 03.06.
17. a üldmenetluse otsus tuleb jätta muutmata ja J.U kaebus rahuldamata.
18. Väärteokirjelduse kohaselt on J.U-le ette heidetud, et tema püüdis 19.04.
19. a Kalma külas Pereveniku puhkeala kinnistu (42001:001:0589) kaldalt ca 400 m kaugusel Peipsi järvel Koordinaatidel N:58.8935000 E:26.986551 kala ilma püügiõiguseta nakkevõrguga, mille silmasuurus oli 98 mm. Nakkevõrk oli J.U paadis ning võrgus oli 2 ahvenat. Sellega rikkus J.U

§ 22

lg-s 2 sätestatud nõudeid ja

§ 9lg 1, § 11 lg 5 ja § 90 lg 2 ning MVS § 6 lg 1 p 1 alusel 16.06.2016.

a vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri“ § 38 p-s 1 sätestatud nõudeid. 10.1 Väärteoprotokolli kohaselt kvalifitseeruvad J.U teod

§ 75lg 1 ja § 81 lg 1 sätete järgi.

Samas nähtub kohtuvälise menetleja otsuse resolutsioonist, et J.U on süüdi tunnistatud üksnes

§ 81lg 1 järgi.

Põhjendusi selle kohta, miks väärteoprotokollis osundatud

§ 75lg 1 on lõplikult otsusest välja jäetud, otsuses ei ole.

Võttes arvesse kohtuvälise menetleja otsuse resolutsiooni ja VTMS §-s 132 sätestatut, ei käsitle kohus 3 käesolevas otsuses, kas J.U tegu võib vastata lisaks

§ 81

lg-s 1 sätestatud koosseisule ka

§ 75lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisule.

10.2

§ 81

lg 1 sätestab muuhulgas vastutuse püügivahendite kohta esitatud nõuete rikkumise eest.

§ 3

lg 2 kohaselt võrdsustatakse veekogul või selle ranna või kalda piiranguvööndis püügivahendiga viibimine, välja arvatud püügivahendite hoidmiseks mõeldud ehitises või vahetult selle läheduses ja veekogul käesoleva seaduse alusel kehtestatud keeluala läbimine püügikohta jõudmiseks, kalapüügiga.

§ 9

lg 2 p 3 alusel kehtestatakse kalapüügieeskirjaga muuhulgas püügivahendite ning püügiviiside nõuded ja kasutamise piirangud.

§ 10

lg 5 sätestab, et keelatud on püüda kala

-s või selle alusel kehtestatud õigusakti kohaselt keelatud vahendiga või viisil, samuti viisil, mis põhjustab kalade asjatu hukkumise ja kalavarude kahjustamise.

§ 10

lg 7 sätestab, et kalapüügieeskirjas kirjeldamata püügivahendite ja püügiviiside kasutamine on lubatud Keskkonnaministeeriumi loal eripüügi teostamiseks.

§ 9

lg 1 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kalapüügieeskirja, mis näeb ette kalapüügikorra kõigil veekogudel. Kalapüügieeskirja (

§ 90lg 2 alusel kehtib Vabariigi Valitsuse 16.06.2016.

a vastu võetud määrus nr 65 „Kalapüügieeskiri“) § 38 sätestab nõuded silmasuurusele. Nii sätestab kalapüügieeskirja § 38 p 1, et püügil nakkepüünistega peab silmasuurus olema Peipsi järves kaldast arvates 1 km laiusel veealal kasutataval kaldavõrgul 60-80 mm. 10.3 Kohtu hinnangul on käesoleval juhul veenvalt tuvastatud, et J.U viibis 19.04.2019.a paadiga Peipsi järvel koordinaatidel N:58.8935000 E:26.98655, s.o kaldast ca 400 m kaugusel ning menetlusaluse isiku paadis oli nakkevõrk. Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle lisade (tl 30-33) kohaselt tuvastasid keskkonnainspektorid cxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx19.04.

1. a Kalma külas Pereveniku puhkeala kinnistu (42001:001:0589) kaldalt ca 400 m kauguselt (tl 31) rohelise mootorpaadi registreerimisnumbriga BSA-373 (tl 32). Paat asus Peipsi järvel koordinaatidel N:58.8935000 E:26.986551 (mõõteviga koordinaatide määramise hetkel 3 m) (tl 31 pöördel). Paadis tuvastati nakkevõrk, milles oli 2 ahvenat (tl 32 pöördel), samuti metallist ese, mille ühes otsas olid metallist konksud ja teises otsas punane nöör (tl 33). Esemed võeti asitõendina hoiule ning nakkevõrk pakendati kilekotti ja suleti plommiga nr C539461 ning metallese koos punase nööriga samuti pakendati ning pakend suleti plommiga nr C539462 (tl 33 pöördel). Paadis viibis kaks isikut, kellest üks esitas ID-kaardi J.U (J.U) nimele. Sündmuskoha vaatluse protokoll on kooskõlas tunnistaja xxxxxxxx ütlustega. Tunnistaja xxxxxxxx ütluste kohaselt teostas ta koos keskkonnainspektorite xxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxx 19.04.
2. a Peipsi järvel järelevalvet. Ligikaudu kella 17.45 paiku märkasid keskkonnainspektorid Kalma küla läheduses rohelist paati, mida otsustati kontrollida. Paadi registreerimisnumber oli xxxxxxxx Kontrollimisel tuvastati paadis olnud kastis nakkevõrk, milles oli kaks ahvenat. Lisaks oli paadis punase nööri otsas tragi. Üks paadis olnud isikutest esitas isikut tõendava dokumendina ID-kaardi - isikuks osutus J.U. J.U kinnitas, et tema vastutab paadis olnud nakkevõrgu eest ning et nakkevõrk oli jäänud paadimootori külge kinni. Teine isik oli xxxxxxxxxxxxxxv (sünd. 24.01.
3. a). Keskkonnainspektorid võtsid kaasa paadis olnud nakkevõrgu ning tragi. Esemed pakendati ning plommiti. 4 Vaidlust ei ole ka selles, et 19.04.
4. a Peipsi järvel koordinaatidelt N:58.8935000 E:26.986551 J.U valdusest leitud nakkevõrgu võrgusilma suurus ei vastanud kalapüügieeskirja § 38 p-s 1 sätestatud nõuetele. Nii nähtub asitõendi vaatlusprotokollist ja selle lisadest (tl 34-35), et keskkonnainspektor Sxxxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxxxi juuresolekul) avas 24.04.
5. a plommiga C539461 suletud kilekoti (tl 35), milles oli 19.04.
6. a Kalma külas Pereveniku puhkeala kinnistu (42001:001:0589) kaldalt ca 400 m kauguselt Peipsi järve koordinaatidelt N:58.8935000 E:26.986551 asunud paadist kaasa võetud nakkevõrk. Asitõendi vaatluse käigus keskkonnainspektor mõõdab nakkevõrgu silmasuurust, kasutades mõõtevahendina mõõtekiilu. Kalapüügieeskirja § 18 lg 1 kohaselt mõõdetakse püügivahendi silmasuurust kulumiskindlast materjalist valmistatud 2 mm paksuse mõõtekiiluga, mis on 1 cm kaldega 8 cm pikkuse kohta kummalgi serval ja millele on kantud mõõteskaala. Lisaks sätestab kalapüügieeskirja § 18 püügivahendi silmasuuruse metoodika, mida on korratud ka Keskkonnainspektsiooni peadirektori 30.12.
7. a käskkirjas nr 1-1/16/69 „Mõõtmise tööde kirjeldused, mõõtmise läbiviimise kord“. Asitõendi vaatlusprotokolli ja kalapüügivahendi silmasuuruse mõõtmise protokollist (tl 36), et nakkevõrgu silmasuuruse mõõtmist on teostatud mõõtekiiluga nr 50-2 (ID nr 27) ning mõõtevahend on kalibreeritud vastavalt kalibreerimistunnistusele 28.04.2014 ATRL-14/
8. Mõõtevahendi mõõteulatus 70 mm - 140 mm. Kalapüügivahendi silmasuuruse mõõtmise protokollist nähtuvalt on 19.04.
9. a J.U valdusest tuvastatud nakkevõrgu keskmiseks silmasuuruseks mõõdetud 98 mm (tl 36 pöördel). Lisaks nähtub kalapüügivahendi silmasuuruse mõõtmise protokollist, et keskkonnainspektor Steven Veelakule on mõõtmispädevus antud Keskkonnainspektsiooni peadirektori 24.01.
10. a käskkirjaga nr 1-1/19/3 „Ametnike nimekirja kinnitamine, kellel on õigus teha Keskkonnainspektsiooni nimel mõõtmisi“. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et mõõtmistulemused on jälgitavad mõõteseaduse § 5 lg 1 tähenduses. Samuti on kohtu hinnangul nakkevõrgu silmasuuruste mõõtmised teostatud vastavalt mõõtemetoodikale. 10.4 J.U ütluste (tl 38 pöördel - 39) kohaselt läks ta 19.04.
11. a koos xxxxxxxxxxxxxxxxxx Kalma külast Peipsi järvele ning seda paadiga xxxxxxx. Seejuures mindi järvele niisama nalja tegema. Paadis olnud nakkevõrk jäi paadimootorisse kinni ca 400 m kaugusel kaldast. J.U võttis võrgu vindist lahti ning tõstis paati. Võrgus olnud kaks kala soovis J.U endale jätta ning võrgu oleks ta võib-olla üle andnud Keskkonnainspektsiooni ametnikele. J.U ei mõelnud selle peale, et võrgu veekogust eemaldamine võiks olla ebaseaduslik ning et sellest tuleb kedagi teavitada. J.U ei olnud teadlik asjaolust, et püügivahendiga veekogul viibimist võrdsustatakse kalapüügiga. Seejuures on J.U oma kaebuses väitnud, et 19.04.
12. a läks ta koos xxxxxxxxxxxxxxxxxx Peipsi järvele eesmärgiga proovida paadi elektrimootorit. Kaldast ca 400 m kaugusel jäi mootor võrku kinni (võrgulippe polnud). Kuna paadis oli ka kast, siis otsustati võrk välja võtta, et keegi kolmas isik oma paadiga sinna kinni ei jääks, seejärel oli plaan kaldale sõita ning võrk üle anda keskkonnainspektoritele. Kast on paadis koguaeg, kuna J.U ema tegeleb kalapüügiga ning tal on olemas ka võrguload. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku väited osas, mis puudutavad 19.04.
13. a Peipsi järvele minemise eesmärki on vastuolulised ning seega ebausaldusväärsed. Lisaks ei pea kohus eluliselt usutavaks, et kutseline kalur (menetlusaluse isiku ema) hoiab alaliselt paadis kalapüügiks vajalikke vahendeid, s.o kast, tragi, mistõttu olid need juhuslikult paadis, kui J.U 19.04.
14. a Peipsi järvel käis. Lisaks ei ole eluliselt usutav ka kaebuses esitatud väide, 5 et menetlusalune isik kavatses kaldale jõudes nakkevõrgu koheselt keskkonnainspektoritele üle anda. Kohtu sellesisulist veendumust kinnitab asjaolu, et menetlusaluse isiku poolt 03.05.
15. a antud ütluste kohaselt J.U oleks nakkevõrgu võib-olla keskkonnaametnikele üle andnud. J.U ei mõelnud kalade vabastamise ega ka selle peale, et võrgu veekogust eemaldamine võib olla ebaseaduslik.
16. Kohtu hinnangul ei saa käesoleva väärteoasja lahendamisel tugineda kala.envir.ee andmebaasi väljavõttele 29.04.
17. a (tl 37). Nimetatud väljavõttest nähtuvalt on keskkonnainspektor xxxxxxxxxxxxx 29.04.
18. a teostanud väljavõtte nimetatud andmebaasist isiku kohta, kelle isikukoodiks on
19. Rahvastikuregistri andmetel on nimetatud isikukoodiga isikuks xxxxxxxxxxxxxxx, kes aga ei oma käesolevas väärteoasjas mingit puutumust. Kohus märgib, et see tõend saaks omada tähendust Kalapüügiseaduse § 75 lg.1 järgi kvalifitseeritava teo juures, samas ei ole J.U-le selle kvalifikatsiooniga tegu väärteootsuses omistatud.
20. Puutuvalt J.U kaebuses toodud väitesse, et antud väärteoasjas puudub igasugune seos väärteoprotokollis märgitud isikuga xxxxxxxxxxxxxxxxxx ning menetlusalune isik ei tunnegi sellenimelist isikut märgib kohus järgmist. Väärteoprotokollis on tõepoolest märgitud, et „Püüdes nakkevõrguga, mille silmasuurus oli 98 mm, pani xxxxxxxxxxxxxxxxxx

§ 71lg 2 p 3 kohaselt toime tõsise rikkumise“ (tl 40 pöördel).

Kohtu hinnangul on tegemist ilmselge kohtuvälise menetleja poolse hooletusveaga, mis suure tõenäosusega on tingitud asjaolust, et väärteoprotokoll J.U-le on koostatud varasemalt xxxxxxxxxxxxxxxxxxx nimelise isikule koostatud väärteoprotokolli põhjale ning kohtuvälise menetleja hooletuse tõttu on jäänud xxxxxxxxxxxxxxxxxxx nimi J.U nime vastu vahetamata. Kohtu hinnangul ei ole tegemist niivõrd suure eksimusega, mis tööks kaasa väärteoasjas otsuse tühistamise. Väärteoprotokolli tekstist ja põhjendustest on selgelt arusaadav, et protokoll on koostatud ja etteheited tehtud J.U kohta. 13. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et J.U on toime pannud

§ 81lg-s 1 sätestatud väärteo. 14. Kohus leiab, et J.U on väärteo toime pannud tahtlikult. Kar

S § 16 lg 3 järgi paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus möönab, et spetsiifilises valdkonnas tegutsemine eeldab seda reguleerivate õigusaktide tundmist. J.U on väärteo menetluse käigus kinnitanud, et tema töökohaks on xxxxxxxxxxxxxOÜ. ht/ andmetel tegeleb ettevõte tööstuse, elektrijaamade ja kaevanduste ülevaatuste, hoolduse, varuosade ja ehitusega. Seega ei ole J.U näol tegemist kutselise kaluriga. Küll aga nähtub J.U kaebusest, et vahetult pärast nakkevõrgu eemaldamist veekogust jõudsid paadini keskkonnainspektorid. Tulenevalt asjaolust, et keskkonnainspektorid jõudsid menetlusaluse isikuni väga kiiresti, pidid nad J.U hinnangul nägema ka võrgu välja võtmist veekogust. Seega juhul, kui J.U ei omanud kõnealuse nakkevõrguga mingit puutumust, oli tal võimalus võrk veekogusse jätta ning koheselt asjaolust (võrku kinni jäämisest) informeerida keskkonnainspektoreid. Lisaks on oluline seegi, et menetlusaluse isiku ütlused nakkevõrgu eemaldamise kohta veekogust ning keskkonnainspektoritele üleandmise kavatsuse osas on vastuolulised. Kohtu hinnangul ei välista J.U tahtlust ka tema väide, et ta ei olnud teadlik asjaolust, et kalapüügivahendiga veekogul viibimist võrdsustatakse kalapüügiga. 15. Karistuse mõistmisel tuleb juhinduda KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt 6 arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 81

lg-s 1sätestatud väärteo toimepanemise eest näeb seadus karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja määratud rahatrahv põhjendatud ja vastab KarS § 56 lg-s 1 sätestatud tingimustele. Kohus leiab, et määratud karistus vastab J.U süüle. Siinkohal on põhjendatud arvestada, et J.U on toime pannud rikkumise, mille puhul on tegemist tõsise rikkumisega

§ 71lg 2 p 3 mõttes.

Kohtuvälise menetleja viide karistuse põhjendamisel asjaolule, et isik on pannud toime kaks rikkumist, osutab, et kohtuväline menetleja on arvestanud karistuse valikul ka väärteoprotokollis kajastatud teise rikkumisega (harrastuskalapüük harrastuskalapüügiõigust omamata). Samas ei ole J.U-le väärteootsuses seda rikkumist omistatud ja väärtegu on kvalifitseeritud üksnes Kalapüügiseaduse § 81 lg.1 järgi. Seetõttu tuleb karistuse kohaldamisel ära jätta viide kahele rikkumisele. Samas ei anna selline asjaolu alust karistuse revideerimiseks. Kohtuväline menetleja on karistust määrates arvestanud kehtestatud nõude eesmärgiga, aga ka menetlusaluse isiku puhtsüdamlikku kahetsust (KarS § 57 lg 1 p 3). Kohtu hinnangul vastab määratud karistus karistuse üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates J.U-le määratud rahatrahv proportsionaalne toimepandud teoga, vastab J.U süüle ja on kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega. 16. Kohtu hinnangul on korrektne ka kohtuvälise menetleja konfiskeerimis- ja hilisem hävitamisotsustus (nakkevõrk) tuginedes

§ 89lg-le 3 ja Kar

S § 83 lg-le 1, samuti asitõendi (tragi) tagastamise otsus.

1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Keskkonnainspektsiooni 03.06.
2. a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 940019000362 tuleb jätta muutmata ja J.U kaebus rahuldamata. 18.Puutuvalt käesoleva otsuse p.10.
3. esitatud asjaoludesse märgib kohus, et kui isiku poolt on toime pandud üks tegu, mis vastab mitmele erinevale süüteokoosseisule, on tegemist süütegude ideaalkogumiga. Sellisel juhul tunnistatakse isik süüdi mitme kogumisse kuuluva süüteo eest, kuid karistus mõistetakse raskemat karistust ettenägeva süüteo eest. Käesoleval juhul puudub J.U kohta koostatud väärteootsusest tema süüditunnistamine

§ 75lg.1 järgi.

Selline asjaolu võib olla käsitatav väärteomenetlusõiguse rikkumisena VTMS § 133 p.6 tähenduses. Samas on tegemist menetlusaluse isiku olukorda kergendava asjaoluga, mis ei too kaasa kohtuvälise menetleja otsuse muutmist ega tühistamist. Menetluskulud Kohtule teadaolevalt ei ole väärteoasja menetlemisel tekkinud menetluskulusid, sh kaebuse esitamisel maakohtule. Sellegipoolest peab kohus vajalikuks teha kindlaks menetluskulude jaotuse ning märkida, et vastavalt VTMS § 38 lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kuna KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, jäävad menetluskulud J.U kanda. Ülle Raag Kohtunik 7 8