2 p. 4 - § 25 lg. 2 järgi 10 kuu vangistusega 5.03.03.2009 a.
S § 200 lg. 2 p. 7 järgi. E.U ik. XXX, vene keel, kodakondsuseta, keskharidus, ei tööta, ilma kindla elukohata, varem kriminaalkorras karistatud 4.05.03.2010 a.
2 p. 9 - § 25 lg. 2 järgi 4 kuu vangistusega tingimisi 2 a. katseajaga 5.21.04.2010 a.
2 p. 7, 8, 9 järgi 9 kuu 27 päeva vangistusega. Vabanes karistuse kandmisest 15.02.2011 a. Viibib vahi all alates 18.02.2012 a. süüdistusasja KarS § 200 lg. 2 p. 7 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: E.U ja A.V on kohtu alla antud süüdistatavatena selles, et nemad 08.01.2012 kella 16.00 paiku Tallinnas Sepa tänaval, tegutsedes üksmeelselt ja kooskõlastatult lõid mitmeid lööke rusikas kätega AGvastu nägu ja rinda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – lahtise haava vasaku silma piirkonnas ning kolme hamba kaotuse, ja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid tema käest ära TG kuuluva mobiiltelefoni BENZ M 9 maksumusega 200 eurot, AG kuuluva paki sigarette Paramount maksumusega 2,10 eurot ja välgumihkli maksumusega 0,65 eurot, millega tekitas kokku varalist kahju summas 202,75 eurot. TG on oma mobiiltelefoni tagasi saanud, mistõttu tsiviilhagi ei esitatud. Seega E.U ja A.V panid toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt, s.o KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatavad A.V ja E.U tunnistavad end neile inkrimineeritud kuriteos osaliselt süüdi ja mõlemad süüdistatavad taotlevad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsjad samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsjad on seisukohal, et süüdistatavatele esitatud süüteo kvalifikatsioonid on osaliselt põhjendatud ning süüdistatavate poolt süüteo toimepanemine tõendatud, kuid süüteod tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 257 järgi . Süüdistatav A.V ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et oli koos Vladimiriga ja juhuslikult kohtusid G . Viimane oli talle umbes 100 eurot võlgu. Vladimir ka mainis, et A on ka võlgu ja otsustati võlg tagasi nõuda. G ütles, et raha ei ole. G võttis taskust mobiiltelefoni ja ta lõi G paar korda vastu nägu võlgu olemise eest. Vladimir ka lõi aga täpselt ei mäleta, millega. Pärast löömist G ise andis mobiiltelefoni, sigaretid ja välgumihkli. Saanud teada, et mobiil pidi olema ema oma, tagastati kaart. Mõne aja pärast viis mobiili A i õe kätte. Muud asjad jäid tagastama, sest keegi seda ei taotlenud. Kahetseb juhtunut. Ta oli väsinud võla nõudest ja seepärast lõi. Lisab kohtuistungil, et kannatanut lõi seetõttu, et oli talle umbes 4 aastat kuskil 500 krooni võlgu. Vahel on omavahel kohtunud ja küsinud raha tagasi aga pole saanud ning ootas löömiseks võimalust. Telefon ei olnud nagu sihiks aga lihtsalt pant, garantii võla tagastamiseks. Nõus tekitatud kahju hüvitama. Süüdistatav E.U ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et tol päeval kohtusid G juhuslikult. Ta ei löönud A jalgadega aga lõi käega. Telefoni andis pandiks kuna oli raha võlgu. Sigaretid ja välgumihkli võtsid omavoliliselt. G on talle võlgu ligi 1000 krooni ja seda kaks aastat vähemalt. Kuna võlgu pole tagasi saanud, siis see tõukaski teda sellele teole. G öeldi, et võla tagastamisel saab telefoni tagasi. Kahetseb. Lisab kohtuistungil, et see summa on tekkinud üksiksummadest umbes 2 aastat tagasi. Saab aru, et seaduslikku alust raha nõudmiseks ei olnud aga vihast peksis, sest mitme küsimise järel raha ei tagastanud. Jalaga löömise tagajärjel G purunesid hambad ja nõustub tekitatud kahju hüvitamist. Tal ei olnud õigust sellisel moel käituda, kahetseb. Raha tagastamise eesmärgil võttis telefoni oma kätte. Kannatanu A G poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 08.01 ta oli Koplis trammide lõpp-peatuses ja tema juurde tulid tuttavad A.V ja Vladimir, kelle perekonnanimi ei tule meelde. Tema arvates mõlemad olid narkojoobes. Vestluse käigus nad küsisid temalt raha aga ütles, et tal raha ei ole, paluti maha istuda ja vestelda edasi. Sel momendil Vladimir lõi talle jalaga vastu nägu ja haaras tema jopest. Samal ajal A.V lõi talle rusikaga kaks korda vastu nägu. Löökide tagajärjel tal tulid suust kolm hammast ja verd hakkas suust tulema. Teise löögiga löödi kulm katki. Peale A.V kahte lööki, Vladimir lisas veel ühe jalahoobi vastu rinda. Löökidest tundis füüsilist valu. Vladimir hakkas nõudma mobiiltelefoni. Ta tundis nende tegudest ohtu ja saades aru, et teda rahule ei jäeta, andis neile oma mobiiltelefoni. Nõuti uuesti raha ja ta võttis taskust sigaretipaki ja välgumihkli. Vladimir haaras temalt paki sigarette ja välgumihkli, neid samuti ei tagastatud. Vladimir võttis noa ja hakkas sellega vehkima ja ähvardama. Tema palvel tagastati talle emale kuuluva mobiiltelefoni kõnekaart ja ütlesid, et kui ta soovib mobiiltelefoni tagasi, siis andku 30 eurot. Nad istusid trammi ja sõitsid minema. Mobiiltelefoni puudumisel ta ei saanud politseisse helistada ja läks traumapunkti. Kohtuistungil kannatanu A G lisab, et mille eest peab neile raha tagastama, sest ta ei ole neile raha võlgu. Tunneb mõlemat umbes 6 aastat. Juhuslikult said kokku ja E.U küsis temalt raha. Ajasid juttu ja ta istus ning esimese jalahoobi sai Mištšinskilt vastu nägu. Seejärel nõuti mobiiltelefoni. Ta ütles, et see on ema oma ja seejärel käega lõi teda A.V. Pärast lööke nõuti uuesti mobiiltelefoni ja järgnevate köökide ärahoidmiseks andis neile mobiiltelefoni. Võeti temalt ka suitsud ja välgumihkel. E.U löögist tal tulid suust hambad ja taotleb nende taastamiseks tsiviilhagi 300 eurot. Teatab, et tegelikult ta noaga vehkimist ei näinud aga jutt noaga ähvardamise kohta oli. Kannatanu TG poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et A on tema poeg ja 08.01 ta andis pojale oma mobiiltelefoni. Ta tuli koju ja poeg rääkis, et Rudik ja Vova peksid teda ja varastasid telefoni. Ta helistas Rudikule ning taotles telefoni tagastamist. Mõne päeva pärast toimetati telefon tema tütre kätte ja tsiviilhagi nõuet ei esita. Süüdistatavate süü on peale nende ja kannatanu poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel leidnud tõendamist erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardi fikseeringuga selles, et G vasaku silma piirkonna lahtine haav ja hammaste kaotus ning isiku fotodega; mobiiltelefoni vaatlusprotokolli ja fotoga, G poolt äratundmiseks esitamise protokolliga ( t.l. 7 – 12, 17 – 20, 25 – 29 ). KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatavate süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus ja tekitatuid kahju tagastamine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt kannatanu oli neile pikemat aega võlgu ja saamata ka seekord võlga tagasi, lõid kannatanut ainult kätega ja mobiiltelefoni andis kannatanu ise. Kohus suhtub kriitiliselt süüdistatavate ütlustesse kannatanu löömisel kätega ja mobiili edastamist vabatahtlikult, sest need ei vasta asjas kogutud tehioludele. Kohus arvestab kannatanu poolt antud ütlustega, et teda löödi jalaga ja tekitatud vigastused ka viitavad jalalöögile. Samuti tundes hirmu oma tervise pärast ja edasiste vägivallatsemiste ärahoidmiseks, edastas neile, emale kuuluva mobiiltelefoni ja seejärel süüdistatavad lahkusid, võttes kaasa ka kannatanule kuuluva sigaretipaki ja välgumihkli. Kohtuistungil E.U kinnitab, et tema jalalöögist purunesid kannatanu hambad, seega kannatanu poolt antud selgitused veelkord kinnitavad tema poolt antud ütlusi. Süüdistatavad selgitasid, et rahaline võlg kannatanu poolt oli tekkinud juba neli aastat tagasi aga mitmel korral pole raha tagastanud ja nüüd tekkis võimalus uuesti võlga tagasi küsida ja tekkinud vihahoos nõuti uuesti raha ja sega vägivalla teel. Kannatanu eitab võlgu olemist ja seda on kinnitanud ka kohtuistungil. Süüdistatavate poolt kinnitatu, et kannatanu oli neile võlgu on näiline ja kohus suhtub nende versiooni kriitiliselt ja nende esitatu pole leidnud kinnitust ka kriminaalasja materjalidega. Kohus leiab, et süütegu on õigesti kvalifitseeritud, ei ole mingite tõenditega leidnud kinnitust, et mingil ajal kannatanu on jäänud oma tuttavatele võlgu ja seega puudub süüdistatavate teos KarS § 257 süüteo koosseis. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatavate täielik ja osaline süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli nende tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab karistuse mõistmisel nende kriminaalkorras karistatust, tekitatud varalise kahju tagastamist, kahetsust, A.V töökoha ja iseseisva sissetuleku puudumist, E.U ka elukoha puudumist, E.U poolt süüteo toimepanemisel aktiivsemat rolli, eelkõige kannatanul hammaste purustamist ja aasta möödumisel pärast karistuse kandmist uue tahtliku süüteo toimepanemist, karistusregistri andmete alusel iseloomustusena nende pikaajalist narkootiliste ainete tarvitamist ilma arsti ettekirjutuseta ja neile mõistetud rahatrahvide tasumata jätmist ning karistamist arestiga, kohus leiab, et neid tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada A.V KarS § 200 lg. 2 p. 7 järgi ja mõista karistuseks 3 ( kolm ) aastat vangistust Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 2 ( kaks ) aastat vangistust. KarS § 74 lg. 1, 3 alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata kui A.V kohtu poolt määratud 2 ( kahe ) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kontrollnõudeid, millised määratud KarS § 75 lg. 1 alusel Tallinna vangla kriminaalhooldusametniku poolt Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise ajast. 2 Süüdi tunnistada E.U KarS § 200 lg. 2 p. 7 järgi ja mõista karistuseks 4 ( neli ) aastat vangistust Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 2 ( kaks ) aastat 8 ( kaheksa ) kuud vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestada tõkendi – vahistamine – kohaldamisest s.o. alates 18. veebruarist 2012 a. Valitud tõkend – vahistamine – kohtuotsuse jõustumisel tühistada aga vabastada karistuse lõppemisel 3 Välja mõista A.V-lt ja E.U-lt kummaltki sundraha summas 725.00 eurot riigieelarve tuludesse 4 Välja mõista A.V-lt ja E.U-lt kummaltki kaitsjatasu 211.20 eurot. Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777 5 Välja mõista solidaarselt A.V-lt ja E.U-lt tsiviilhagi A G kasuks summas 300.00 eurot. Kannatanul tsiviilhagi nõudes õigus pöörduda kohtutäituri poole. 6 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on vahistatud süüdistataval ja nende kaitsjatel õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsusele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Makaohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.