Obsah (6)

§ 15§ 88§ 38§ 1962§ 227§ 242

Väärteoasi nr 4-19-2942 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2019 Valga kohtumaja Väärteoasja number 4-19-2942 Kohtunik Roman Levin Väärteoasi B.

) § 227 lg 1 ja § 242 lg 1 alusel rahatrahvi vastavalt 9 trahviühikut, s.o 36 eurot ning 5 trahviühikut, s.o 20 eurot, kokku 56 eurot. B.G juhtis 15.04.2019 kl 19.05 Valga maakonnas Otepää vallas asulasisesel teel, s.o Otepää-Kääriku-Kurevere tee 3,1. kilomeetril, mootorsõidukit kiirusega 65 km/h +/- 3 km/h, millega ületas antud teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 12 km/h. Lisaks ei olnud juhil esitamiseks kaasas Eestis väljastatud mootorsõiduki juhtimise õigust tõendavat dokumenti, samuti ka isikut tõendavat dokumenti. Eelnevaga rikkus B.G

§ 15lg 1 p 2 ning § 88 lg 1 ja § 38 lg 2.

Kaebuse sisu

1. B.G esitas Tartu Maakohtule 24.05.2019 kaebuse, millega vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse. Kohtuväline menetleja on tegelenud valikuliselt tõendite loomisega ning kõik tõendid on B.G süüstavad, kuid põhinevad vaid politseinike jutul ning ühtegi objektiivset tõendit ei ole. Kuna politseinikud ei salvestanud midagi, peab B.G ise end kaitsma. B.G-le jääb arusaamatuks, kes on väärteo otsuse esimesel leheküljel kahel korral nimetatud B.G ja neljandal leheküljel olev B.G. Väärteootsuse kohaselt mõõdeti kiirust paigal seistes ja kiirusemõõtur oli politseiniku käes. Stalker DSR 2x on politseiautosse kinnitatud statsionaarne seade. See tähendab, et mõõdeti käsikiirusemõõtjaga ja pärast öeldi, et mõõtsime autosse paigaldatud kiirusemõõtjaga. Audio- ja videosalvestuste mittetegemine oli teadlik ja tahtlik politseinike otsus. Kohtuväline menetleja ei ole otsuses maininud, et B.G puudub kehtiv karistus ja viimane rahatrahv tehti 10a tagasi. Samas kirjutatakse kaebuse esitajast nagu maniakaalsest kiiruseületajast. Otsuses on selgitatud, et politseinikud, mõõtes kiirust läheneval autol, ei peatanud autot koheselt, vaid sõideti hiljem alarmsõitu tehes järgi ja auto peatati alles 2 km pärast. Seda tehes nad teadsid, et ühtegi objektiivset tõendite kiiruseületamise kohta neil ei ole. Kaebuse esitaja leiab, et politseinikud salvestasid Stalker DSR 2x tabloole kiiruse kui nad peatasid tema juhitud auto, sõites ise vilkuritega auto taga. B.G taotleb väärteoasjas nr 261019002113 otsuse täielikku tühistamist. Kohtuvälise menetleja seisukoht
2. PPA Lõuna prefektuur esitas 28.05.2019 seisukoha, milles leiab, et otsus väärteoasjas 261019002113 on seaduslik, väärteole on antud õige kvalifikatsioon, järgitud on menetlusõigust ning määratud karistus vastab teo raskusastmele. Karistuse mõistmisel arvestas kohtuväline menetleja kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 2 Väärteoasi nr 4-19-2942 Kohtuväline menetleja tunnistab, et otsuses on menetlusaluse isiku eesnimi ekslikult kirjutatud kahes kohas ebaõigesti ning kiirusemõõtur ei asunud mõõtmise ajal käes, vaid politseisõiduki armatuurlaual (paigaldatud statsionaarselt). VtMS § 150 lg 1 p 7 kohaselt on väärteomenetluse õigust oluliselt rikutud, kui menetleja otsust ei ole põhistatud, kui see on käesolevas seadustikus ette nähtud. Kohtuvälise menetleja arvates ei ole eesnime ja kiirusemõõturi asukoha vale kirjutamise puhul tegemist sellise menetlusõiguse rikkumisega, mis tooks vältimatult kaasa väärteootsuse tühistamise. Kohtuväline menetleja jääb oma 15.05.2019 koostatud otsuses väljendatud seisukohtade juurde ja on seisukohal, et B.G kaebus ei ole põhjendatud. Lõuna prefektuur on asja õigesti lahendanud ning otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudus alus. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutumata. Menetlusaluse isiku täiendavad seisukohad
3. B.G leiab, et Kaimar Karm tunnistas küll tema nime valesti kirjutamist, kuid seda vaid kahel korral. Kaebuse esitaja peab tema nime moonutamist solvavaks ja politseinikule ebakohaseks tegevuseks. Kui lugeda kiirusemõõtmise protokolli, siis ei ole kuidagi võimalik järeldada, et kiirusemõõtja oli politseiniku käes. Kaimar Karm ei ole ka oma vastuses põhjendanud, miks ta eksis sellega ja arvas teistmoodi. Kõiki protokolle vaadates on selgesti tuvastatavad 3 erinevat käekirja – menetlusaluse isiku, Jaanus Topsi ja Karin Kuusi omad. B.G leiab, et Jaanus Tops ei saa olla tunnistaja, kuna tegemist on kaasmenetlejaga. Kui politseiauto seisis Pühajärve Sõjatamme parklas, siis on seal vahetult peale parklast edasi Otepää suunal mõlemal pool teed jämedad tammed, mis on kindlasti takistuseks kiirusemõõtmisel. Kuna videosalvestis puudub, on võimatu fikseerida patrulli asukohta kiiruse mõõtmise hetkel ja tuvastada, kas mõõtmine oli tehtud korrektselt. Kohtuväline menetleja küll tunnistab, et eksis kiirusemõõtja asukohaga, kuid kaebuse esitaja hinnangul on oluline, mis tüüpi (käsi või autosse paigaldatud) kiirusemõõtjat kasutati. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
5. Kohtule on esitatud järgmised tõendid: - 15.04.2019 väärteoprotokoll (tl 8-9); - 15.04.2019 kiirusmõõturi kasutamise protokoll (tl 9 pöördel-10); - 15.04.2019 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (tl 10 pöördel-11); - 15.04.2019 tunnistaja Jaanus Topsi ülekuulamise protokoll (tl 11 pöördel-12); - 17.04.2019 B.G vastulause (tl 12 pöördel); - 15.05.2019 otsus väärteoasjas nr 2610,19,002113 (tl 13-15). 3 Väärteoasi nr 4-19-2942
6. Väärteoprotokolli kohaselt juhtis B.G 15.04.2019 kl 19.05 Valga maakonnas Otepää vallas Pühajärve külas, Otepää-Kääriku-Kurevere tee 3,
7. kilomeetril suunaga Sihva suunas sõiduautot Audi A6 Avant, reg märk xxxxxx. Rikkumise kirjelduse kohaselt juhtis B.G mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 65+-3 km/h, millega ületas antud teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 12 km/h võrra. Kontrollija nõudel ei olnud juhil esitamiseks kaasas Eestis väljastatud mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavat dokumenti. Samuti ei olnud esitamiseks kaasas isikut tõendavat dokumenti. Protokoll on koostatud Otepää-Kääriku-Kurevere tee
8. kilomeetril.
9. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt on 15.04.2019 kl 19.05 OtepääKääriku-Kurevere tee 3,
10. kilomeetril teostatud riikliku järelevalve korras B.G juhitud mootorsõiduki Audi A6 Avant, reg märk xxxxxx liikumiskiiruse mõõtmist, sõidusuund Sihva, suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 50 km/h. Mõõtja oli patrullpolitseinik Jaanus Tops. Protokoll on koostatud Otepää-Kääriku-Kurevere tee
11. kilomeetril. Kiiruse mõõtmiseks on kasutatud liiklusjärelevalve kiirusmõõturit Stalker DSR 2X nr DP009620, antennid KC031300 ja KR
12. Seade on testitud 15.04.2019 kl 15.50, seade on töökorras, seadme töötemperatuur vastab mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Mõõtmise tehiolud on olnud järgmised: asulasisene tee, hea nähtavus, valge aeg, ilmastik sademeteta, kuivad teeolud, kattega tee, sõiduradade arv 2, kahesuunaline tee. Mõõtja seisis parklas, mõõtur oli paigaldatud mõõtmise ajal statsionaarselt. Mõõdeti paigal seistes, kiirema objekti jälgimisega. Mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal, lähenes mõõtjale, liikus üksinda. Seadme helisignaal oli ühtlaselt tõusev/kõrgenev. Kiirusmõõturi lugem on kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt olnud 65 km/h, kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +-3 km/h. Lõplik mõõtetulemus 62 km/h. Juhile on näidatud seadme tabloole fikseeritud lugemit, menetlusalune isik on kirjutanud protokolli omakäeliselt, et talle näidati 2 km hiljem mingit mõõdetud kiirust, mõõtmisest ei tehtud ühtegi salvestust, kuigi politseiauto tehnika oleks seda võimaldanud.
13. Jaanus Topsi ülekuulamise protokollist nähtuvalt oli J. Tops 15.04.2019 tööl Valgamaal koos patrullpolitseinik Karin Kuusiga ning teostas liiklusjärelevalvet Otepää-Kääriku-Kurevere tee 3,
14. kilomeetril Otepää vallas Pühajärve külas. Kella 19.05 ajal lähenes neile mootorsõiduk Audi A6 Avant reg. märgiga xxxxxx üksinda asulasisesel teel kiirusega 65+-3 km/h (lubatud 50 km/h), valge aeg. Politseinikud otsustasid sõidukit kontrollida ning peatasid sõiduki Otepää-Kääriku-Kurevere tee
15. kilomeetril. Juhiks oli B.G, kaine, kellel ei olnud esitada mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavat dokumenti, samuti ei olnud kaasas isikut tõendavat dokumenti. B.G tõi põhjenduseks, et teab oma isikukoodi ja selle järgi saab andmebaasist kontrollida tema isikut. B.G-le näidati tema fikseeritud sõidukiirust 65+-3 km/h, mille kohta B.G andis ütlusi, et see ei ole tema kiirus, sest tema sõiduk peatati 90 km/h alas. B.G-le näidati Stalker DSR 2X DP009620 antennide taatlustunnistusi, samuti tutvustati protokolle ja väärteomenetluse seadustikku. Videosalvestust ei kasutatud. Hiljem B.G ütles, et ületas sõidukiirust 50 km/h alas, aga talle ei meeldinud, et patrullpolitseinikud ei kasutanud videosalvetust, et ta on põhimõtetega inimene. 4 Väärteoasi nr 4-19-2942
16. B.G ülekuulamise protokollis (ülekuulamine on toimunud 15.04.2019 kl 19.44-20.00 Otepää-Kääriku-Kurevere tee
17. kilomeetril) on B.G andnud ütlusi, mille kohaselt ei ole tema 15.04.2019 ühtegi väärteorikkumist toime pannud. Politseinikud Karin Kuus ja Jaanus Tops peatasid tema sõiduki Ristipealse bussipeatuses.
18. Kohus loeb väärteoprotokolli, kiirusmõõturi kasutamise protokolli ja J. Topsi ülekuulamise protokolliga tõendatuks, et B.G juhtis 15.04.2019 kl 19.05 Valga maakonnas Otepää vallas Pühajärve külas, Otepää-Kääriku-Kurevere tee 3,
19. kilomeetril suunaga Sihva suunas sõiduautot Audi A6 Avant, reg märk xxxxxx. Kohus loeb samade tõenditega tõendatuks ka selle, et tegemist oli asulasisese teega ning B.G juhtis mootorsõidukit kiirusega 65+-3 km/h. Väärteootsuses on kohtuväline menetleja märkinud, et kiirusemõõtur oli mõõtmise ajal politseiametniku käes. Kohtule esitatud tõendid ei kinnita kiiruse mõõtmist käes hoitava mõõturiga. Kohus loeb kiirusmõõturi kasutamise protokolliga tõendatuks, et B.G juhitud sõiduauto kiirust mõõdeti statsionaarse kiirusmõõturiga Stalker DSR 2X nr DP009620, mis oli testitud ja töökorras. Kiirusmõõturi kasutamise protokoll vastab kohtu hinnangul seadusele ning kohus ei ole tuvastanud selle täitmisel puudusi, mis võiksid panna kahtluse alla protokolli usaldusväärsuse tõendina.
20. Kohus loeb väärteoprotokolli ja J. Topsi ülekuulamise protokolliga tõendatuks, et B.G ei esitanud politseiametnikele ei mootorsõiduki juhtimise õigust tõendavat dokumenti ega isikut tõendavat dokumenti.
21. Tulenevalt liiklusseaduse (

) § 15 lg 1 p 2 on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 km/h. Juhtides asulasisesel teel mootorsõidukit kiirusega 65 km/h +- 3 km/h, ületas B.G lubatud sõidukiirust vähemalt 12 km/h, rikkudes sellega

§ 15lg 1 p 2.

14.

§ 88

lg 1 kohaselt peavad juhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus. Eestis registreeritud mootorsõiduki või selle haagise puhul võib registreerimistunnistuse asendada koopiaga. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik, kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument.

§ 38

lg 2 kohaselt mootorsõiduki- ja trammijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama liiklusjärelevalve teostaja nõudel käesoleva seaduse §-s 88 ja § 145 lõikes 2 loetletud dokumendid. Juhtides mootorsõidukit ilma juhtimisõigust tõendava dokumendita ning isikut tõendava dokumendita ning jättes need liiklusjärelevalve teostajale esitamata, rikkus B.G

§ 88lg 1 ning § 38 lg 2 sätestatut.

1. B.G kaebuses esitatud vastuväidetega seonduvalt selgitab kohus, et kohtule pole esitatud ühtegi asjakohast ega veenvat vastuväidet ega tõendit, mis annaks alust kahelda asjaolus, et väärteomaterjalides märgitud kohas Otepää-Kääriku-Kurevere tee 3,
2. kilomeetril tegelikkuses ei mõõdetud B.G juhitud sõiduauto kiirust, sh et mõõdeti mõne muu mootorsõiduki kiirust. Asjaolu, et politseipatrull sõitis B.G-le järele ning peatas ta sama tee
3. kilomeetril, kus koostas ka protokollid, ei 5 Väärteoasi nr 4-19-2942 anna alust panna kahtluse alla väärteoprotokollis, kiirusmõõturi kasutamise protokollis ja J. Topsi ülekuulamise protokollis kirjeldatud mõõteprotsessi, sh mõõtmise aega ja kohta ning sõidukit, mille kiirust mõõdeti. Asjaolu, et kohtuväline menetleja on märkinud otsusesse kiirusemõõturi vale asukoha ja sellega ka kiirumõõturi tüübi (käes hoitav vs statsionaarne), ei too käesolevas asjas kaasa väärteootsuse tühistamist, kuivõrd B.G juhitud mootorsõiduki kiiruse mõõtmist tõendab usaldusväärse tõendina kiirusmõõturi kasutamise protokoll, sh protokollis fikseeritud andmed konkreetse kasutatud kiirusmõõturi kohta. Otsuse tühistamist ei too kaasa ka otsuses B.G nime korduv ekslik kirjutamine. Kohtul ei ole tekkinud kahtlust, et väärteoprotokoll ning sellele lisatud materjalid on koostatud menetlusaluse isiku B.G kohta. Kohus märgib, et kohtuvälisel menetlejal tuleb olla hoolikam ning kahtluste korral isiku nime kirjapilti kontrollida.
4. B.G vastuväited väärteootsusele osas, mis puudutavad politseiametnike poolt tahtlikku salvestustehnika mittekasutamist ning valikulist tõendite loomist, sh tõendi kunstlikku loomist on kohtu hinnangul ainetud ning paljasõnalised. Kohus on eelnevalt selgitanud, et asjas on kogutud piisavalt usaldusväärseid tõendeid, mis kinnitavad B.G poolt väärtegude toimepanemist väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas. Kohus märgib, et seadusandja ei ole teinud salvestustehnika kasutamist liiklusjärelevalve teostamisel kohustuslikuks. Tulenevalt

§ 1962

lg 1 p 6 on politseiametnikul või abipolitseinikul õigus kasutada mootorsõidukit jäädvustavat liiklusjärelevalveseadet, mille salvestist on võimalik vajaduse korral kasutada ka mootorsõidukijuhi tuvastamisel. Salvestisi säilitatakse vähemalt üks kuu, kuid mitte kauem kui üks aasta, välja arvatud juhul, kui tegemist on tõendiga süüteomenetluses. Asjaolu, et salvestustehnikat konkreetsel juhul ei kasutatud, ei ole väärteoasja lahendamisel olulise tähtsusega, kuivõrd kohtule on esitatud ka teisi tõendeid.

1. Kohus märgib ka seda, et liiklusjärelevalvet teostanud politseiametnik Jaanus Topsi ülekuulamine tunnistajana vastab nii seadusele kui kohtupraktikale. Tulenevalt VTMS § 313 lg 1 kohtuvälise menetleja ametnik, kes on vahetult tajunud väärteo tehiolusid ja kirjeldanud neid väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses, võib osaleda kohtu- või kaebemenetluses tunnistajana tema poolt tajutud faktiliste asjaolude kohta.
2. Kohus ei pea esitatud tõendeid mitmetimõistetavaks ning leiab, et väärtegude toimepanemise asjaolud on selged. Kohus ei leia, et asjas oleks tekkinud kahtlusi, mida oleks võimalik tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks.
3. Süüteokoosseisu subjektiivse tunnuse osas leiab kohus, et B.G on pannud

§ 15lg 1 p 2 rikkumise toime vähemalt otsese tahtlusega Kar

S § 16 lg 3 mõttes. Sõites kiirusega 65 km/h (+- 3 km/h) asulasisesel teel, kus suurimaks lubatud kiiruseks on 50 km/h, pidi B.G teadma, et sellega ületab ta lubatud sõidukiirust ning sellist kiiruseületamist tahtma või vähemalt möönma.

§ 88lg 1 ning § 38 lg 2 rikkumise on B.G pannud kohtu arvates toime vähemalt kaudse tahtlusega Kar

S § 16 lg 4 mõttes. Seadusandja on teinud juhtimisõiguse olemasolu kontrolli Eesti piires võimalikult lihtsaks, piirdudes nõudega kanda kaasas vähemalt isikuttõendavat dokumenti. Asudes mootorsõidukit juhtima olukorras, kus tal ei olnud kaasas ega politseiametnikele esitada ühtegi juhtimisõigust või isikut tõendavat dokumenti, pidi B.G teadma, et selline käitumine ei ole seaduse kohaselt lubatav ning võib tuua kaasa karistuse. 6 Väärteoasi nr 4-19-2942 20. Tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et B.G väärteoasjas puuduvad VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Puuduvad alused ka väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 järgi. Aset on leidnud teod, milles B.G süüdistatakse ning kohtul ei tekkinud kahtlust, et B.G on nimetatud teod toime pannud. Tegemist on koosseisupäraste väärtegudega, mis on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud ning kohtuväline menetleja oli pädev karistuse määramiseks. Kohus ei tuvastanud asjas väärteomenetlusõiguse rikkumist. Karistus 21.

§ 227

lg 1 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut.

§ 242

lg 1 kohaselt mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. 22. Kohtuväline menetleja on määranud B.G-le karistuseks rahatrahvi 9 trahviühiku ulatuses, s.o 36 eurot

§ 227

lg 1 alusel ning 5 trahviühiku ulatuses, s.o 20 eurot

§ 242lg 1 alusel.

Kohtu hinnangul on B.G-le kohtuvälise menetleja poolt karistuse määramine toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega ning puudub alus kohtuvälise menetleja määratud karistuse muutmiseks. Karistamisel on lähtutud KarS § 56 lg 1 sätetest. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. 23. Kohus leiab, et

§ 227lg 1 alusel määratav rahatrahv 9 trahvühikut ei ole ülemääraselt range karistus.

B.G süüd tuleb lugeda keskmiseks, kuivõrd vastav säte määrab sanktsiooni piirid kiiruseületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis, B.G ületas aga kiirust vähemalt 12 km/h, s.o oluliselt vähem, kui ülempiiriks olev 20 km/h. Kohus arvestab muuhulgas asjaoluga, et KarS § 227 lg 1 järgi ulatub sanktsioon kuni 30 trahviühikuni. Seega on väärteootsuses ettenähtud karistus oluliselt madalam kui sanktsiooni keskmine määr. 24.

§ 242

lg 1 karistuse osas leiab kohus, et tegemist on väheolulise rikkumisega ning käesoleval juhul oli võimalik B.G isikusamasus võimalik tuvastada politsei andmebaasi abil. Kohtuvälise menetleja rahatrahvi 5 trahviühikut ei saa eelnevat arvestades lugeda liiga rangeks karistuseks, kuivõrd sanktsiooni keskmine määr oleks 10 trahviühikut ning määratud karistus on sanktsiooni miinimumi lähedal. Kohtunik Roman Levin 7