1-17-5756/43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. juuni 2019 Kohtuasja number 1-17-5756 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kohtuasi Süüdimõistetu D.G (isikukood XXX) elektroonilise valve tähtaja pikendamine KarS § 751 lg 5 alusel Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. aprilli
3. a määrus Määruskaebuse esitaja Süüdimõistetu D.G Teised määruskaebemenetluse pooled Viru Vangla kriminaalhooldusosakond Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. aprilli
5. a määrus muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. D.G tunnistati Harju Maakohtu
7. oktoobri
8. a otsusega süüdi KarS § 214 lg 2 p 1, § 323 lg 1 ja § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ning teda karistati KarS § 63 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel 4 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 ja KarS § 73 lg 4 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu
9. aprilli
10. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 10 kuud ja 15 päeva vangistust. KarS § 73 lg 4, § 74 lg 1, 2 ja 5 alusel kuulus koheselt ärakandmisele 6 kuud vangistust. Ülejäänud osa vangistusest, s.o 4 aastat 4 kuud ja 15 päeva vangistust, ei pööratud täitmisele tingimusel, et D.G ei pane 5 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid ja § 75 lg 2 p-s 9 ettenähtud kohustust.
11. Kriminaalhooldusametnik esitas Viru Maakohtule erakorralise ettekande D.G elektroonilise valve tähtaja pikendamiseks ühe kuu võrra, kuna D.G on korduvalt kaldunud kõrvale elektroonilisele valve ajakavast. MAAKOHTU MÄÄRUS
12. Viru Maakohtu
13. aprilli
14. a määrusega pikendati D.G elektroonilise valve tähtaega ühe kuu võrra. Maakohus leidis, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdimõistetu on korduvalt eiranud elektroonilisele järelevalvele ajakava, mida kinnitavad järelevalve seadme raportid ja süüdimõistetu enda seletused, mis kohtu hinnangul rikkumisi ei vabanda. Samas ei olnud rikkumised suured ja D.G on teinud pingutusi talle määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmiseks. Arvestades seda, et süüdimõistetu katseaeg kulgeb üldiselt rahuldavalt ja D.G on motiveeritud oma eluviisi muutmiseks ning võttes arvesse ka kriminaalhooldusametniku seisukohta, tuleb rakendada kergemat mõjutusvahendit, milleks on elektroonilise järelevalve pikendamine. Nimetatud meetme abil on võimalik mõjutada isiku käitumist, välistada tulevikus rikkumisi ja motiveerida D.G arvestama kriminaalhoolduse tingimustega. MÄÄRUSKAEBUS
15. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse D.G , kes palub kohtumääruse tühistada ja jätta elektroonilise valve tähtaeg pikendamata. Alternatiivselt taotleb ta elektroonilise valve pikendamise asemel üldkasuliku töö määramist. D.G leiab, et maakohtu järeldused ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu märgib, et kaotas endast olenemata põhjustel bussipileti ja rõhutab, et ta viibis
16. veebruaril 2019 koolitusel. Määruskaebusele on lisatud dokument, mis tõendab, et D.G viibis
17. jaanuaril 2019 ja
18. veebruaril 2019 perearsti vastuvõtul. D.G ei teadnud, et peab võtma registratuurist numbri, mis tõendab arsti juures käimist. Regulaarsed hilinemised tööle olid tingitud sellest, et tal polnud töökorras telefoni. Ta ei saanud kriminaalhooldajalt luba telefoni parandusse viia. Telefoniga oleks saanu kriminaalhooldajat teavitada ja õigeaegselt üles ärgata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus KarS § 751 lg 5 kohaldamise eeldusi ja D.G poolt toime pandud rikkumiste asjaolusid õigesti hinnanud ning põhjendatult süüdimõistetu elektroonilise valve tähtaega pikendanud. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
20. Maakohtu määruse kohaselt on D.G korduvalt elektroonilise valve ajakava eiranud ja kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud. Kriminaalhooldaja ettekande kohasel on D.G muuhulgas korduvalt tööle hilinenud, jätnud õigeaegselt koolitusele minemata ja mitmeid kordi kriminaalhooldaja teavitamiskohustust rikkunud. Kriminaalhooldaja poolt tehtud hoiatused ei ole teda motiveerinud elektroonilise valve ajakava järgima. Määruskaebuses nimetab D.G rikkumiste põhjustena töökorras telefoni puudumist, bussipileti kaotamist ja arsti juures käimist. Kolleegiumi hinnangul ei lükka kaebuses esitatud väited maakohtu järeldusi ümber, vaid pigem kinnitavad elektroonilise valve korra rikkumisi. Määruskaebuses osundatud põhjused elektroonilise valve ajakava rikkumise kohta ei ole objektiivsed takistused, mida D.G poleks saanud kerge vaevaga ületada oma elu paremini korraldades. Hilinemisi oleks saanud vältida äratuskella kasutades. Arsti juures käimise vajadusest ja muudest probleemidest oleks saanud kriminaalhooldajat teavitada ka ilma isikliku telefonita – tehes seda kas kriminaalhooldaja juures läbi minnes, koduvalveseadmelt helistades või mõne teise isiku või asutuse telefoni kasutades. Erakorralisest ettekandest nähtub, et kriminaalhooldaja on D.G teavitanud kriminaalhooldusega kaasnevatest kohustustest ning teda hoiatanud rikkumistele järgneda võivatest tagajärgedest. 2