4-19-4091/25

(244019002663)Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk Olga Abakumova Väärteoasi R.M-i kaebus kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 12.07.2019 otsusele väärteoasjas nr 244019002663, millega R.M-i karistati LS § 51 lg 3 p 3, lg 4 sätestatud rikkumise toimepanemise eest LS § 230 lg 1 alusel 35 trahviühikuga, s.o 140 eurot Kaebuse esitanud isik R.M ik XXX; elukoht XXX; Venemaa Föderatsiooni kodakondsus Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond asukoht Vahtra 3, 21003 Narva. Istungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja esindaja Irina Reino tunnistaja EK J V RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 132 p 1, 133, 134, 153, § 155-156 maakohus otsustas: Jätta R.M-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna 12.07.2019 otsusele väärteoasjas nr 244019002663 rahuldamata ning 1 4-19-4091 Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna 31.08.2019 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 244019002663 R.M-i karistamises 35 trahviühikuga, s.o 140 euro suuruse rahatrahviga, muutmata ja tühistamata. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, või arvele nr EE701700017001577198 Luminor pangas, viitenumber

1. Asitõendid: toimikus asuv elektrooniline andmekandja, s.o plaat – jätta väärteoasja materjalide juurde. Mõista R.M-ilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - kujutiseekspertiisi ekspertiisikulu (ekspertiisiakt XXX) summas 761 (seitsesada kuuskümmend üks) eurot. VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 3 alusel peab R.M temalt väljamõistetud riigi nõude summas 761 (seitsesada kuuskümmend üks) eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE701700017001577198 LUMINOR PANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 10220195073165 ning selgitus „R.M , 4-19-4091, väärteomenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebekord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
2. Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 12.07.2019 otsusega väärteoasjas nr 244019002663 karistati R.M-i liiklusseaduse (edaspidi LS) § 51 lg 3 p 3, lg 4 sätestatud rikkumise toimepanemise eest LS § 230 lg 1 alusel 35 trahviühikuga, s.o 140 eurot. R.M-i karistati selle eest, et juhtides 06.06.2019 kella 08:19 ajal mootorsõidukit mootorsõiduki Opel Vectra rg-märgiga XXX Tallinn – Narva maantee 208 km-il NarvaJõesuu linnas, Ida-Viru maakond, alustas tema ees liikuvast mootorsõidukist möödasõitu veendumata eelnevalt, et tema poolt sooritatav manööver on ohutu ega takista teisi liiklejaid. Möödasõidu sooritamise ajal ilmnenud liiklusohtliku olukorra tekkimisel ei katkestanud möödasõitu. Mille tulemusena oli vastassuunast liikunud mootorsõiduki Škoda Rapid rgmärgiga XXX juht sunnitud kokkupõrke vältimiseks pidurdama ning kalduma oma sõidukiga tema suhtes parempoolsele teepeenrale. Kohtuvälise menetleja hinnangul rikkus R.M LS § 51 lg 4 ja lg 3 p 3, pannes toime LS § 230 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
3. 29.07.2019 registreeris Viru Maakohus menetlusaluse isiku edastatud kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele. 2 4-19-4091 Viru Maakohtu 13.08.2019 määrusega jäeti R.M-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 12.07.2019 otsusele väärteoasjas nr 244019002663 käiguta ning määrati 10 päevane tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, kuna esitatud kaebus ei vastanud VTMS §-s 115 lg 1 p 4, 7, 9, lg 2, lg 3 p 1, 2 sätestatud nõuetele. R.M sai Viru Maakohtu käiguta jätmise määruse kätte isiklikult 14.08.2019 ning esitas täiendatud kaebuse 23.08.2019, s.o tähtaegselt. Viru Maakohtu 26.08.2019 määrusega võeti R.M-i kaebus menetlusse, määrati kindlaks kohtuistungi toimumise aeg ning kohtuistungile kutsutavad isikud.
4. R.M kohtuvälise menetleja karistusotsusega ei nõustunud, vaidlustades tehtud otsustuse täies ulatuses kaebemenetluse regulatsioonile vastavalt Viru Maakohtus. R.M palub tühistada otsus trahvi määramise kohta. Kaebuse kohaselt eitab R.M talle esitatud süüdistust, kuna 06.06.2019 sõitis väljapool Narva linna ainult Olerexi tanklasse. R.M-i süü ei ole tõendatud ning on tehtud kallutatult, fakte põhistamata, kuna esmaselt on otsuse tegemisel tuginetud karistusregistri teatisele ja Maanteeameti taustakontrollile sõiduki XXX suhtes ning alles teisejärgulisena on tuginetud tunnistaja E. K ülekuulamise protokollile ja R.M-i enda ülekuulamise protokollile.
5. 10.09.2019 ja 16.10.2019 Viru Maakohtu toimunud kohtuistungil asus R.M seisukohale, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohal ta ei viibinud, vaid oli kusagil remonditöökojas, Tallinn-Narva maanteel ei sõitnud ning oma sõidukit sel päeval kellelegi kasutada ei andnud. R.M nõustub, et videolt nähtavana teeb möödasõitu Opel, aga ei ole näha ei juhti ega sõiduki numbrit. Kuna vastutuleva auto juht esitas avalduse politseile mitme päeva möödudes, siis järelikult tegeleti vahepeal sellega, et leida sarnast autot, mis osutus R.M autoks, jäeti meelde sõiduki rg-number ja seejärel esitati avaldus politseile.
6. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata, kuna süü on leidnud tõendamist kohtuistungil ülekuulatud tunnistajatega ja väärteoasja materjalidega. R.M-i väited tunnistaja poolselt sõiduki otsimisele on ainetud. Möödasõitu teinud sõiduk Opel Vectra on väga vana ja selliseid mudeleid ei ole Eestis palju kasutusel ja eriti sarnase numbriga. R.M-i kaebus ei kuulu rahuldamisele ja otsus muutmisele.
7. Kohtumenetluse kestel määras Viru Maakohus 02.10.2019 määrusega teha väärteoasjas kujutiseekspertiis ja ekspertiisi teostamine tehti ülesandeks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. Eksperdile esitati järgmised küsimused: 1) Milline on möödasõitu teinud sõiduauto mark ja mudel? 2) Milline on möödasõitu teinud sõiduauto registreerimismärk? 3) Tuvastada/kirjeldada möödasõitu teinud sõiduauto sõidukijuhi isik. Ekspertiisi tegemiseks tehti ekspertiisiasutusele kättesaadavaks ekspertiisiobjekt: videofail nimetusega „2019-06-06-14h19m06s_normal.avi“. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut on 16.10.2019 edastanud Viru Maakohtule juhtumis 244019002663 ekspertiisiakti nr XXX. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8. Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ja selle lisadega, väärteoasja materjalide ning kuulanud kohtuistungil ära kaebuse esitaja, kohtuvälise menetleja ning tunnistajad, asub alljärgnevatele seisukohtadele.
9. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses - kaebuse argumentidest sõltumata lahendab kohus kõik VTMS §-s 133 loetletud küsimused. LS § 51 lg 3 p 3 kohaselt enne möödasõidu alustamist peab juht veenduma, et möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid. 3 4-19-4091 LS § 51 lg 4 kohaselt kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit katkestada. LS § 230 lg 1 näeb ette, et mootorsõidukijuhi poolt möödasõidunõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
10. Käesolevas asjas puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle: 1) R.M-ile kuulub must värvi sedaankerega sõiduauto Opel Vectra, mille rg-märk on XXX ; 2) 06.06.2019 kasutas sõidukit R.M; 3) pardakaamera videosalvestiselt on näha, et sõidukist autokraana teeb möödasõitu tumedat värvi sõiduauto Opel; 4) vaidlus puudub selleski osas, et möödasõidu manööver toimub Tallinn-Narva maantee 208 km-il enne Toyota keskust.
11. Väärteotoimikuga tutvumise ja kohtuistungil isikuliste tõendiallikate ärakuulamise järgselt loeb kohus isikuliste tõendiallikate, s.o E. K ja J. V ütlustega tõendatuks, et väärteoprotokollis märgitud ajal ehk 06.06.2019 kella 08:19 paiku toimus Tallinn-Narva maantee 208 km-il liiklussituatsioon, milles sõiduauto Opel tegi möödasõitu veoautost/kraanast. Seoses sündmuse toimumise kellaaja kindlaksmääramiseks selgitab kohus järgnevat. 12.06.2019 on koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, milles on kajastatud sõiduki videokaameraga videofaili salvestis sõiduki liikumise ajal DVD plaadil. O tsuse tegemisel asitõendi vaatlusprotokollile tuginemine tähendab ühtlasi ka seda, et kohus loeb kõnealuse tõendi asjassepuutuvaks, lubatavaks ja usaldusväärseks. Vaatlusega tuvastati, et failil on kuupäevaks 06.06.2019 ja kellaajaks 14:
12. Kohtuistungil on tunnistaja E. K andnud ütlusi selles, et 06.06.2019 hommikul kell 7:45 sõitis ta Jõhvist koos migratsiooniametniku J . V Narva, tööasjus. Et E. K sõitis 06.06.2019 hommikusel ajal Jõhvist Narva kinnitab tunnistajana üle kuulatud J. V , kes on andnud E. K ga sõitmise toimumise aja asjaolude kohta riimuvaid ütlusi. J. V antud ütlustest nähtub, et Narva suunas sõitva sõiduki roolis oli E. K ja kaasreisijaks oli sõidukis tunnistaja J. V ise. Seega on leidnud kinnitust, et tunnistajad viibisid 06.06.2019 Tallinn-Narva maanteel. Seoses kellaaja määratlusega on E. K andnud kohtuistungil selgitavaid ütlusi selles, et möödasõidu kohta on tehtud sõidukis olnud videoregistraatoriga video, kuid videol olid tunnid valed, samas minutid olid kellaajas õiged, sündmus toimus kell 8:
13. Möödasõidu toimumise täpse asukoha määratlemiseks on E. K andnud kohtuistungil ütlusi selles, et enne 208 km Toyota keskuse juures sooritas vastu sõitnud auto möödasõitu autokraanast. J. V ütlustest nähtub täpsustavalt, et Jõhvist Narva suunas, pärast lennujaama ja enne Toyota keskust tegi tumedat värvi auto Opel möödasõitu. Üldteada ja kohtule varasemast kogemusest on teada, et Jõhvi-Narva vahemaa on ligikaudu 50 km. Piirkiirusega sõites kulub vahemaa läbimiseks 45 minutit. Arvestades, et sündmus toimus enne Narva linna ja nagu kohtus leidis tuvastamist, siis Tallinn-Narva maantee 208 km-il enne Toyota keskust, on usutav, et tunnistajatel kulus vahemaa läbimiseks ligikaudu 35 minutit, mis omakorda tähendab seda, et tõendamist on leidnud, et 06.06.2019 kell 8:19 toimus Tallinn-Narva maantee 208 km-il möödasõidu juhtum, kus sõiduk Opel tegi möödasõitu autokraanast.
14. Menetlusaluse isikuna ülekuulamisel on R.M 13.06.2019 andnud ütlusi selles, et
15. juunil umbes kell 7.00 väljus kodust, käis Venemaal ning pärast käis autoga Olerexi tanklas, tankis ja sõitis koju. Peale seda pidi kella 9.00ks sõitma endise viimistlusvabriku juures asuvasse autoteenindusse. 10.09.2019 toimunud kohtuistungil antud ütluste kohaselt R.M
16. juunil käis Olerexi tanklas, ostis kütust ja kaheksast kuni üheksani oli broneeritud aeg remonditöökojas. 4 4-19-4091 16.10.2019 kohtuistungil R.M avaldas, et käis Venemaa poolel, kuid millisel ajal, ta ei mäleta. Kohus sedastab, et vaidlus puudub selles, et kõne all on 2019 aastal toimunud sündmused ja täpsemalt 06.06.
17. R.M-i antud ütluste kohta peab kohus vajalikuks märkida seda, et erinevates menetlusstaadiumites antud ütlused ei ole järjepidevad. Kõrgema astme kohus on lahendis nr 3-1-1-66-15 p-s 11 märkinud: Isikulisest tõendiallikast pärineva teabe usaldusväärsuse hindamisel tuleb ühe keskse momendina uurida ütluste kujunemist ning võimalikku muutust ajas ehk teisisõnu seda, kas isik on enda ütlustes olnud järjepidev. Samuti on asjakohane hinnata, kas ja millisel määral muutuvad ajas isiku poolt esitatud kaitseversioonid. Et ühelt ja samalt isikuliselt tõendiallikalt pärineva teabe lahknemine ajas on aluseks tema ebausaldusväärseks lugemisele ning tõendikogumist kõrvaldamisele, on enda praktikas kestvalt märkinud ka kriminaalkolleegium (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
18. mai 2014 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-131-13, p 11 jj). R.M-i versiooni tema viibimise aja kohta 06.06.2019 kella 8:19 paiku Venemaal või autoremonditöökojas ei toeta mitte ükski tõend. Tema ütlused 06.06.2019 kella 8:19 paiku Tallinn-Narva maantee 208 km-il mitteviibimise fakti osas on ebausaldusväärsed, st, tema ütlused jätab kohus selles osas kõrvale. Lisaks on Politsei- ja Piirivalveamet 01.10.2019 andnud teada, et R.M ületas suunal Eesti Vabariik- Venemaa Föderatsioon riigipiiri 06.06.2019 kell 15:58 ning sisenev piiriületus toimus 06.06.2019 kell 16:
19. Politsei- ja Piirivalveameti kirjast nähtuvalt R.M-i poolt muul kellaajal 06.06.2019 piiriületusi Eesti-Vene piiril toimunud ei ole. Seega R.M oli võimalus 06.06.2019 kella 08:19 paiku viibida Tallinn-Narva maantee 208 km-il.
20. 12.06.2019 asitõendi vaatlusprotokollis on kajastatud, et möödumise ajal võib näha, et möödasõitu sooritav sõiduk Opel Vectra rg-märgiga XXX on tumedat värvi. R.M-i kaebus sisaldab väidet, et Kohtuistungil on R.M avaldanud, et . Aga numbrist ta aru ei saa: . E. K ütluste järgi oli tumedat värvi Opeli numbriks XXX. J. V täpsustab, et Opeli rg-nr oli XXX. Tunnistaja numbritähti meelde ei jätnud jälgis, et kas nad sõidavad kohe kraavi või jäävad teeserva, kuna ületati teeservas olev pidev joon ja tunnistaja vaatas, et kas nad peegliga riivatakse tee ääres olevaid helkurposte. Kohus peab usutavaks, et ohusituatsioonis ja tavasõidukiirusel liikudes, ei pruugi märgata tervikuna sõiduki rg-märki ja seda enam veel seda aja möödudes meeles pidada. Menetluse kestel leidis kohus, et väärteoasjas tuleb määrata ekspertiis , kuna olukorras, kus süüdistus tugineb ülekaalukalt just möödasõitu teinud sõidukist tehtud videosalvestisele, peab andma kaebajale võimaluse kasutada kõiki vahendeid enda kaitsmiseks. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 16.10.2019 ekspertiisiakti nr XXX kohaselt videofaili üldine visuaalne kvaliteet on hea, kuid detailide tuvastamist raskendab tugev valgusallikas ja sõidukite liikumiskiirusest tulenev vähene kaadrite arv. Videofaili kvaliteet on piisav ekspertiisi läbiviimiseks. Eksperdiarvamuse kohaselt möödasõitu teinud sõiduki puhul on tõenäoliselt tegemist sõiduautoga Opel Vectra. Möödasõitu teinud sõiduauto Opel Vectra registreerimismärgi kohta tuvastati, et registreerimismärgi esimene number võib olla kas „5“ või „6“ ning ülejäänud numbrid saab välistada, teine number on tõenäoliselt „8“ ja kolmas number on tõenäoliselt „0“. Registreerimismärgi esimene täht on tõenäoliselt „A“, teine täht võib olla „J“ ning kolmandaks täheks võivad olla „B“, „R“ või „P“. Nagu kohus juba märkis, vaidlus puudub selles, et möödasõitu teeb sõiduauto Opel. Ekspertiisiaktiga on leidnud tuvastamist, sõiduki mudel on Vectra. Ekspertiisiaktist järeldub seegi, et kahtlusteta on sõiduki rg-märgi numbri algus 580 või
21. Mõlemad isikulised tõendiallikad on olnud veendumusel, et möödasõitu teinud sõiduki number algas „5“-ga. 580 on kajastatud ka videosalvestisest tehtud asitõendi vaatlusprotokollis. Tõendeid nende 5 4-19-4091 kogumis hinnates on kohus veendumusel, et sõiduki Opel Vectra rg-märgi numbrikombinatsioon on XXX. Sõiduauto Opel Vectra rg-märgi numbrikombinatsiooniga XXX tähemärkide osas on ekspert andnud hinnangu, et esimesed tähed on A ja J ning viimane on kas „B“, „R“ või „P“. Tunnistaja E. K sõnul nägi ta möödasõitu tegeva sõidukil tähekombinatsiooni XXX. XXX on kajastatud ka videosalvestisest tehtud asitõendi vaatlusprotokollis. Tõendeid nende kogumis hinnates on tuvastamist leidnud, et sõiduauto Opel Vectra rg-märgi numbrikombinatsioonile XXX lisanduvad tähed on XXX, s.o Opel Vectra rg-märgiga XXX . Eeltoodust järeldub, et 06.06.2019 kella 8:19 paiku tegi sõiduauto Opel Vectra rg-märgiga XXX Tallinn-Narva maantee 208 km-il möödasõitu autokraanast.
22. 07.06.2019 sõiduki taustakontrolli andmetel sõiduauto Opel Vectra rg-märgiga XXX esmase registreerimisajaga 02.01.1993, musta värvi sedaan kerega, on kantud registrisse, sõidukil on kehtiv tehnoülevaatus ja liikluskindlustus. Sõiduki taustakontrolli andmetesse on käsikirjaliselt kantud, et omanik on R.M . Seega R.M omanduses olev sõiduauto Opel Vectra rg-märgiga XXX sõiduk, mis on liiklusesse lubatud. Menetlusaluse isikuna ülekuulamisel on R.M 13.06.2019 andnud ütlusi talle kuuluva sõiduki Opel Vectra rg-märgiga XXX kasutamise osas selles, et seda autot kasutab vaid R.M ise ja ei keegi muu. Täpsustavalt märgib R.M, et ei andnud tol päeval oma autot kellelegi üle. Selle juurde jäi R.M ka istungil. Kui ekspertiisiaktis on kirjeldatud, et ekspertiisiks esitatud videofailis nähtavat sõidukijuhti ei saa tuvastada videofaili halva visuaalse kvaliteedi tõttu, siis ekspert on pidanud vajalikuks ekspertiisiaktile lisa 3 lisamist, millel on kujutatud sõidukijuht. Isikulise tõendiallikana on E. K kohtuistungil öelnud, et sõidukit juhtis meesterahvas, riietust ei mäleta kuid juukseid oli vähe. J. V on sõiduki kõrvalistujana jõudnud märgata rohkem iseloomulikke tunnus tena kirjeldades möödasõitu teinud juhina meesterahvast, kes tundus vanemaealisena, kuna oli näha kiilanev pea. Arvestades, et sõidukid asetsesid teineteisele lähedaselt ja seejärel möödusid üksteisest, on eluliselt usutav, et jõutakse märgata sõidukit juhtinud isikut iseloomustavaid tunnuseid. Arvestades R.M-i vanust ja tema välimust iseloomustavaid tunnuseid, vastab kaebuse esitaja isikukirjeldustele, mida on tunnistajad näinud. Ka on R.M-i isikusamasuse tuvastamisel kohtutoimikusse lisatud elamisloa kaardil oleva foto kujutis sarnane ekspertiisi tegemise käigus ekspertiisiakti lisa 3 sõidukijuhi kujutise siluetiga. Arvestades, et menetluse kestel on tõendamist leidnud, et R.M kasutab oma sõidukit vaid ise, on tõendeid nende kogumis hinnates kohus veendumusel, et R.M juhtis 06.06.2019 kella 8:19 paiku sõidukit Opel Vectra rg-märgiga XXX Tallinn-Narva maantee 208 km-il.
23. Sündmuse kirjeldamiseks on tunnistaja E. K andnud kohtuistungil ütlusi, millest nähtub, et enne 208 km Toyota keskuse juures sooritas vastu sõitnud auto möödasõitu veoautost/kraanast. Nähtavus oli hea ja teeolud on hästi nähtavad. Sõiduk nägi, et me tuleme, aga ikkagi sooritas möödasõitu, mistõttu oli tunnistaja sunnitud vähendama kiirust ja sõitma parempoolsele teeservale. Hetkeks oli tunda ohtu, et me ei mahu teineteisest mööda ja et me sõidame maha tee kõrval olevad takistused/märgistuse. Möödasõitu teinud sõidukijuht ei teinud midagi, et möödasõitu vältida. Tunnistaja meelest tõmbas ka kraana natuke kõrvale. Kohtuistungil üle kuulatud teine tunnistaja, J. V antud ütlused on kooskõlas E. K ütlustega. J. V ütluste järgi sõites Jõhvist Narva suunas, pärast lennujaama ja enne Toyota keskust tegi tumedat värvi Opel auto möödasõitu, mis oli väga ohtlik. Möödasõitu teinud sõiduauto ei teinud mingit katset pidurdada või oma sõiduritta tagasi võtta. Kui kolleeg ei oleks teepervele kõrvale võtnud ja ka veoauto, millest sõiduk möödus, siis oleks tekkinud laupkokkupõrge. Sellel hetkel tunnistaja tundsin hirmu oma elu ja tervise eest, sest sai aru et ees tuleb juht kes ei järgi liikluseeskirju. Ilmastikukohta kirjeldab tunnistaja, et ilm oli ilus, päike paistis vastutuleva sõiduki tagant ja tunnistaja sõiduk oli möödasõitjale selgelt nähtav. 6 4-19-4091 E. K juhitud sõidukis töötas videoregistraator, mille salvestis sündmusest on edastatud politseile. 12.06.2019 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis on kajastatud, et videosalvestiselt on nähtav, et vastassuunaliselt liiguvad kaks sõidukit – autokraana ja sõiduauto. Sõiduauto alustab autokraanast möödasõitu ja sõidab välja vastassuunaliselt vööndisse sõiduki eest, milles tehakse videosalvestist. Kokkupõrke vältimiseks sõiduk, milles tehakse videosalvestis, vähendab oma kiirust ja kaldub paremale poole ja sõidab teepeenrale. Kohus märgib, et kohtuistungil uuritud videosalvestiselt on näha, et videosalvestis on tehtud vastu sõitvast sõidukist. Sõiduk, mis tuleb, on tumedat värvi ja sooritab möödasõidu kraanast. Need sõidukid on peaaegu kõrvuti ja sisuliselt on tekkinud olukord, kus kaherealisel teel on sõidukid kolmes reas. Möödasõitu teinud auto sõitis vastassuunavööndisse. Videosalvestiselt ei nähtu, et möödasõitu teinud auto oleks rakendanud meetmeid sõiduki pidurdamiseks või tagasi oma ritta liikumiseks. Kohus ei saa märkimata jätta, et kohtus vaadeldud videosalvestiselt nähtub kaebuse esitaja põhjustatud liiklusohtlik olukord. Sellises olukorras, kus juht oli alustanud möödasõitu ja sai aru, et ta ei jõua möödasõitu lõpetada ja oma ritta reastuda enne kohtumist vastassuunast tuleva autoga, oleks ta pidanud möödasõidu katkestama. Videolt on näha ja E. K ning J. V ütlustest tuleneb, et vastutuleva sõiduki juht ei teinud midagi, et ohtlikku olukorda ära hoida. Juhi möödasõit tekitas reaalse liiklusohu vastutuleva autoga ja kokkupõrge vastutuleva autoga jäi toimumata vaid seetõttu, et tee laius võimaldas vastutuleval autojuhil (E. K ) hoida nii palju paremale, et kaherealisele teele mahtus kõrvuti kolm sõiduautot.
24. Mis puudutab subjektiivse koosseisu täidetust, on kohus seisukohal, et R.M pani liiklusalase väärteo toime tahtlikult. Esmalt märgib kohus, et mootorsõiduk oli R.M-i kontrolli all, kes otsustas talle etteheidetava teo toimepanemise hetkel nii sõiduki kiiruse kui muude sõiduki juhtimisega kaasnenud asjaolude üle. Mh otsustas R.M sõidukiga teostatavate manöövrite, sh möödasõidumanöövri üle. Salvestiselt ja tunnistajate ütlustest nähtub, et sõiduk, millest R.M möödasõitu sooritas , ning vastutulev sõiduk liikusid viisil, kus teatud ajahetkel pidid nad teineteisest mööduma ning puudus vaba sõidurada, kus möödasõitu tegev R.M oleks saanud sooritada sõidumanöövrit ilma ohustamata ega takistamata teisi liiklejaid. Hiljemalt möödasõidu ajal, kui ilmnes takistus , pidi R.M möödasõidu katkestama. Seejuures ei ole leidnud tõendamist, et R.M polnud möödasõidumanöövrit võimalik katkestada teiste, tagant liikunud sõidukite juhtide juhtimisvõtete tõttu. R.M-i poolne möödasõidumanöövri katkestamine poleks mingitki liiklusohtlikku olukorda kaasa toonud. Kuna R.M väljendas kohtuistungil veendumust, et see on normaalne situatsioon, kui autojuhid lasevad teineteist mööda, siis järeldub siit, et R.M-i eesmärgiks oli ees liikunud sõidukist võimalikult kiiresti mööduda ja viisil nagu ta on ise ka võimalikuks pidanud, sh liiklusohtliku olukorra situatsioonis. Eelkirjeldatu räägib selgelt eesmärgipärasest ja kaalutletud käitumisotsustuses, mis on õiguslikult vaadeldav ja hinnatav tahtluse intensiivseimas vormis toime pandud teona.
25. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et tõendamist on leidnud nii R.M-i -poolne mootorsõiduki juhtimine 06.06.2019 kella 08:19 paiku Tallinn - Narva mnt 208 km kui ka see, et R.M alustas tema ees liikuvast mootorsõidukist möödasõitu veendumata eelnevalt, et tema poolt sooritatav manööver on ohutu ega takista teisi liiklejaid. Möödasõidu sooritamise ajal ilmnenud liiklusohtliku olukorra tekkimisel ei katkestanud möödasõitu. R.M rikkus oma tegevusega LS § 51 lg 3 p 3 ja lg
26. Kohtuväline menetleja on R.M-i poolt toime pandud teo õigesti kvalifitseerinud LS § 230 lg 1 järgi, mis sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt möödasõidunõuete rikkumise eest. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid puuduvad. Kohus leiab, et R.M on talle süüks arvatud LS § 230 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, isik oli teo toimepanemisel süüvõimeline ja puudus süüd välistav asjaolu. 7 4-19-4091 Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi vanemväärteomenetleja Irina Reino, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes. Kuna tegemist on politseiametnikuga, siis VTMS § 10 lg 31 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ole leitav ja ka kaebaja pole viidanud, et kohtuväline menetleja oleks väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusele kohalduvaid õigusnorme (§ 133 p 6). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kohus ei ole tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.
27. Vastavalt LS § 230 lg 1 sätetele karistatakse mootorsõidukijuhi poolt möödasõidunõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut 35 trahviühiku ehk 140 euro suuruse rahatrahviga. Eelnevast järeldub, et kohtuväline menetleja määras menetlusalusele isikule karistuse LS § 230 lg-s 1 ettenähtud sanktsiooni 1/3 määra ulatuses.
28. Karistuse mõistmise üldpõhimõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistust ettenägeva sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada erija üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.
29. Vaatlusalusel juhul on sanktsioonimäära keskmiseks määraks 50 trahviühikut. Kohtuvälise menetleja karistusotsusest ei ole sedastatavad konkreetsed põhjused süü suuruse kohta, ent kohtuväline menetleja on märkinud, et arvestades süü suurust ning võttes arvesse väärteo tõsidust, on alust kohaldada R.M-ile karistust alla sanktsioonimäära keskmise. Ühtlasi ei tuvastanud kohtuväline menetleja karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kuigi kohtuvälise menetleja põhjendused karistusmäära kindlaks tegemisel on napid, on kohus seisukohal, et põhistuste napisõnalisusest lähtuvalt pole alust menetlejale ette heita materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist. Tuvastatud asjaolude pinnalt leiab kohus kohtuvälise menetlejaga ühetaoliselt, et R.M-i süü liiklusnõuete rikkumisel ja väärteo toimepanemisel pole suur ega ole ka määras, mis peaks tingima talle karistuse määramise sanktsioonimäära keskmises määras ehk 50 trahviühiku ulatuses. Tuvastatud asjaolusid arvestades on R.M-i süü väiksemapoolne. St, et kohtuväline menetleja määras karistuse määra õiguslikult korrektselt alla sanktsioonimäära keskmise määra. Kohtuvälisel menetlejal polnud talle teadaolnud asjaolude pinnalt kohast alust ka karistust kergendavate asjaoludega arvestamiseks. Kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseks ajaks polnud R.M-i oma süüd väärteo toimepanemises tunnistanud ega avaldanud ka kahetsust. Seega ei saanud kohtuväline menetleja karistust kergendavate asjaolude esinemist või puudumist ka hinnata. Kaebemenetluses õiguslik olukord muutunud ei ole. R.M oma süüd ei tunnista ning kahetsust ei avalda. Seega ei ole ilmnenud uusi asjaolusid, mis annaksid aluse kohtuvälise menetleja karistusotsuse korrigeerimiseks. Märgitu tähendab, et R.M-ile kohaldatud karistusmäära muutmiseks alused puuduvad.
30. Mis puudutab üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi, siis R.M-i on küll käesoleval aastal karistatud väärteokorras rahatrahviga, see on ka tasutud, ent karistamise aluseks oli 8 4-19-4091 liiklusrikkumisest erinev väärtegu. Karistusregistri väljavõttest nähtub seegi, et J R.M-i on kohtuvälise menetleja 2010 otsustega karistatud ühel korral liiklusrikkumiste toimepanemise eest rahatrahviga. Kõnealuste otsustega arvestamist kohus aga võimalikuks ei pea. KarS § 82 lg 4 sätestab, et täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest; täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. Vaadeldaval juhul puuduvad andmed otsuse täitmise aegumise peatumise aluse esinemise kohta. St, et 2010 väärteootsuste alusel mõistetud karistusi pole võimalik enam sisse nõuda KarS § 82 lg 4 alusel. KarRS § 24 lg 1 p 11 sätestab aga, et karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui otsuse täitmine on aegunud vastavalt KarS §-le
31. Märgitust tuleneb omakorda, et 2010 aasta otsuse andmed peaksid olema arhiveeritud. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et arhiveeritud karistusandmetele tuginemine on lubatav vaid seaduses sätestatud alustel (KarRS § 5 lg 2). Nende aluste puudumisel pole kustunud karistusregistri andmetele tuginemine lubatav. Kuna antud juhul KarRS § 5 lg 2 aluseid ei esine, siis ei oma varasem, s.o 2010 aasta liiklusväärtegu, mingitki kaalu R.M-i karistuse mõistmise kontekstis. Kuid karistusregistrist nähtub seegi, et 2010 aastal toimepandud liiklusalase kuriteo eest on R.M kriminaalkorras süüdi tunnistatud KarS § 424 sätestatud rikkumise toimepanemise eest. Karistuseks mõistetud üldkasuliku töö on R.M ära teinud 2017 aastal. Eeltoodust järeldub, et R.M omab ühte kehtivat karistust ja mis on toime pandud liiklusalase süüteo toimepanemise eest. Nimetatust saab teha järelduse, et R.M on isik, kellele on omane lubada endale käitumist, mis ei järgi kehtivat liiklusalast õiguskorda. Kuna kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel seisukoha kujundamisel otsuse märkinud, et R.M on karistatud KarS § 424 alusel, siis sellest saab kohus teha vaid järelduse, et varasema toimepandud liiklusalase kuriteoga on kohtuväline menetleja karistuse mõistmisel ka arvestanud. Eelneva kokkuvõtteks tuleb nentida, et R.M on isikuks, keda on varem liiklusalase õigusrikkumiste eest karistatud. St, et talle on ei ole omane liikluseeskirjadest ja –nõuetest kinnipidamine. Vaatamata asjaolule, et iga süütegu, mis seondub mootorsõidukijuhi liiklusnõuete rikkumises, on ohtlik, ja arvestades seejuures, et maakohus ei või raskenda menetlusaluse isiku olukorda, ei näe kohus aluseid, mis R.M-i isikuandmetest või üldpreventiivsetest kaalutlustest johtuvalt tooks kaasa mõistetava rahatrahvi määra muutmise/korrigeerimise.
32. KarS § 66 lg 2 ja lg 3 sätestab, et kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Osutatud õigusnormist tulenevalt on võimalik rahatrahvi osatada juhul, kui selleks esinevad mõjuvad põhjused. Ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. R.M ei ole taotlenud rahatrahvi tasumise ajatamist ja osastamist. Arvestades rahatrahvi suurust, asub kohus seisukohale, et selleks puudub ka vajadus. Eeltoodud põhjusel kuulub määratud rahatrahv tasumisele kohtuotsuse vaidlustamistähtaja jooksul. Antud väärteomenetluses on kohtumenetluses teostatud kujutiseekspertiis summas 761 eurot. KES § 26 lg 5 kohaselt kohus, uurimisasutus, prokuratuur või kohtuväline menetleja kannab ekspertiisikulud menetluskuludesse ja need nõutakse sisse või jäetakse sisse nõudmata menetlusseadustes ettenähtud korras. Menetluskulude osas, mida kohus ei ole jätnud riigi kanda, peab kohus vajalikuks veelkord märkida, et süüdimõistva kohtuotsusega kuuluvad süüdistetavalt väljamõistmisele menetluskulud. Vaid erandjuhtudel võib ekspertiisikulud jätta süüdistatavalt välja mõistmata. Näiteks kui määratud ekspertiis ei saa ilmselgelt aidata kaasa väärteoasja lahendamisele, ei ole ekspertiis teostatud tõendamisvajadusest lähtudes, nagu näeb ette KrMS § 105 lg 1, ja sellise ekspertiisi tegemise kulude väljamõistmine süüdistatavalt ei ole põhjendatud. Süüdimõistetule ei saa panna ka sellise ekspertiisi kulude hüvitamise kohustust, mida tehes rikutakse oluliselt menetlusõigust ja millest tulenevalt ei ole ekspertiisiakt tõendina lubatav. 9 4-19-4091 (vt ka RKKKm nr 3-1-1-120-12 p 6.1). Kuivõrd praegusel juhul sellistest erandjuhtudest kõneleda ei saa, jäävad ekspertiisikulud süüdimõistetu kanda. Kaebaja pole välja toonud mõjuvaid põhjuseid menetluskulude osatamiseks. Kaebuse esitaja isikuandmetest nähtuvalt on R.M pensionär. Kuna väljamõistetava ekspertiisikulu suurus on 761 eurot ning lisaks kuulub R.M-i -poolselt tasumisele rahatrahv, võtaks kaebajalt korraga nii rahatrahvi kui menetluskulu tasudes ära mitme kuu pensioni. Seetõttu leiab kohus, et alused menetluskulu tasumise osatamiseks on olemas. Kaebajale peavad jääma kulude tasumisel piisavad rahalised vahendid, et tagada igapäevane mõistlik toimetulek. Neil põhjustel leiab kohus, et põhjendatud on menetluskulu tasumine ajatada. Kaebajast menetlusalusel isikul tuleb menetluskulu tasuda kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul.
33. Juhindudes VTMS § 155 ja § 156 lg-st 3 ja VTMS
34. peatükist, leiab kohus, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud kohtuvälise menetleja poolt menetlus - või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtueelse menetleja otsuse sisuline muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse sisuliseks muutmiseks või tühistamiseks. Kuivõrd kaebuse esitamisega seonduvalt on kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi tasumise tähtaeg saabunud, siis tuleb kohtuvälise menetleja otsust rahalise kohustuse täitmise osas korrigeerida ning anda menetlusalusele isikule täiendav tähtaega rahalise kohustuse täitmiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ 10