Prokurör Natalia Lebed Süüdistatav A l e k s e i AKERŠTEIN - isikukood: 37911230238, Eesti kodanik, põhiharidusega, elukoht: xxx; ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud 9 korral, neist kolm viimast: 1) 17.01.2008.a Harju Maakohtu otsusega
lg 2 p 4, 7 järgi vangistusega 3 k;
lg 2 alusel- vangistus 9 kuud 23 päeva; 2) 05.03.2008.a Harju Maakohtu otsusega
lg 2 p1 alusel vangistusega 2 k 7 p,
lg 2 alusel liitkaristuseks vangistus 1 aasta; vabanes pärast karistuse kandmist 02.03.2009.a; 3) 09.02.2011 Harju Maakohtu otsusega
lg 2 p 7, 8, 9 järgi – 8 kuud vangistust, millest eelvangistusena ära kantud 3 kuud ja 11 päeva ning algusega 09.02.2011 jäi kanda 4 kuud ja 19 päeva vangistust; tõkend - elukohast lahkumise keeld; oli kahtlustatavana kinni peetud 26.-28.07.2010.a. (Alates 31.08.2010.a viibib vahi all kriminaalasjas nr 10230113693 ); Kaitsja advokaat kokkuleppel Madis Mahlapuu 2 RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada A l e k s e i AKERŠTEIN
lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi ja karistuseks mõista 4 kuud vangistust.
Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse – s.o. 8 kuud vangistust võrra ning liitkaristuseks mõista 1 aasta vangistust, millest maha arvata ärakantud karistus: eelvangistus 3 kuud ja 11 päeva (15.12.09-26.03.2010) ning kantud karistus 09.-27.02.2011(19 päeva vangistust), s.o. 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata täiendavalt karistusest kantuks 3 päeva eelvangistust (26.28.07.2010.a) Seega kandmisele kuulub 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust algusega 28.veebruar 2011.a.
Kokkuleppe sisu. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on taotletav karistus A. Akeršteinile
lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi neli kuud vangistust ja liitkaristuseks
lg 1 alusel 1 aasta vangistust, millest on ära kantud 4 kuud ja 3 päeva vangistust ning algusega 28.02.2011.a. jääb kanada 7 kuud ja 27 päeva vangistust. Rahuldamisele kuuluvad kannatanute V. G ja R. P tsiviilhagid. Kohtuliku arutamise järeldused. Esitatud süüdistuses tunnistas A. Akerštein oma süüd täielikult ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, oma õigustest ja kokkuleppemenetluse kohaldamise tagajärgedest on ta teadlikud. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et A. Akeršteini enese süüdi tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Õigesti on kvalifitseeritud A. Akeršteini käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning ta tuleb süüdi tunnistada
Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. 4 KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära). Kuna sundraha on A. Aeršteinilt välja mõistetud juba Harju Maakohtu otsusega 09.02.2011.a., siis on menetluskuludeks antud asjas eeluurimisel määratud kaitsjale makstud tasu. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.