(3)Tartu Vangla on esitanud kohtule Konstantin Poljanski kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes 18.04.2011.a. Tartu Vangla toetab Konstantin Poljanski vabastamist vangistusest enne tähtaega allutamisega käitumiskontrollile. Iseloomustuses on kirjas, et Konstantin Poljanskit on karistatud kriminaalkorras viiel korral, kannab neljandat korda vangistust. Kuriteod on olnud varieeruvad. Väärteokorras karistatud neljal korral. Individuaalset täitmiskava ei ole koostatud. Vangistuse jooksul taasühiskonnastavaid tegevusi toimunud ei ole. Distsiplinaarkorras karistatud viiel korral. Kinnipeetav ei ole temast mitteolenevatel põhjustel vangistuse ajal töötanud. Vabanemise järel kindlat töökohta ei ole. Peresisesed suhted on head. Alkoholi tarbimisega probleeme ei ole, narkootikume pole väidetavalt tarvitanud pärast 2007.a. Vaimne ja füüsiline tervis on heas seisukorras. Väidetavalt rahulik ja mitteagressiivne inimene. Kriminaalhooldaja oma ettekandes, tuginedes kogutud infole ja analüüsile ning arvestades kinnipeetava isikut, ei toeta Konstantin Poljanski ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja hinnangul ei ole mõistetud karistused Konstantin Poljanski puhul täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta neist teinud ei ole. Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt peaks Konstantin Poljanski enne vabanemist leidma motivatsiooni oma varasema käitumise muutmiseks ning läbima vanglas kuritegeliku käitumise muutmist motiveerivaid sotsiaalprogramme. Kohus arutas Konstantin Poljanski vabastamise küsimust kaugkohtuistungil 27.04.2011.a. Konstantin Poljanski avaldas, et asub vabanemise korral elama oma vanemate juurde ning läheb kohe tööle, et hakata nõudeid maksma. Enne vangistust töötas mitteametlikult, tööta jäi sügisel. Nõudeid on umbes 8000 eurot, kohtutäituri kaudu alustas maksmist, kuid see jäi pooleli. Sissetulek peaks olema umbes 10 000 krooni ringis, siis saaks 500-1000 krooni nõuete katteks maksta. K.Poljanski annab seletuse kuritegude põhjuste kohta, et tal ei olnud tööd, aga elada oli vaja. Tagajärgedele ei mõelnud. Kui talle antakse võimalus vabaneda, hakkab normaalset elu elama. Prokurör ei toetanud Konstantin Poljanski senist elukäiku arvestades tema ennetähtaegset vabastamist, kuna risk uue kuriteo toimepanemiseks on keskmisest kõrgem. Vanglas kinnipeetaval korduvad distsiplinaarkaristused. Riski suurendab ka see, et vabanemisel puudub töökoht. Kohtu seisukohad Konstantin Poljanski on toime pannud ja süüdi tunnistatud teise astme kuriteos.

(3)Kohus on seisukohal, et Konstantin Poljanski ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. K.Poljanski on kriminaalkorras karistatud viiel korral, 29.04.2008.a. kohtuotsusega karistati teda vangistusega 1 aasta 1 kuu 24 päeva. Selle karistuse kandmiselt vabanes ta ennetähtaegselt septembris 2008, katseaeg lõppes septembris 2009. Alates oktoobrist 2009 on K.Poljanski pannud toime hulgaliselt uusi vargusi ja kaks muu kvalifikatsiooniga kuritegu. See tähendab, et ehkki ta ennetähtaegselt vabastatuna katseajal kontrollnõudeid ei rikkunud ja uusi kuritegusid toime ei pannud, ei ole varasemad karistused tema eluhoiakut ega käitumist muutnud. Ta on viimase kohtuotsusega karistatud kuriteod toime pannud koos oma vennaga. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et vennaga suhtlemisel on negatiivne mõju. See tähendab, et ka kodune olustik tegelikult pigem soodustab uutele kuritegudele. K:Poljanskil on vabaduses küll toetavad lähedase- ema, isa, vend, samas on kaks venda praegusel ajal karistust kandmas ühiselt sooritatud kuritegude eest. K.Poljanski põhjendab vargustele asumist „elada oli vaja“, mis tähendab, et kodu ja vanemate toetus ei olnud tema hinnangul piisav, et toime tulla ja ära elada. Seetõttu ei saa elukoha ja toetavate lähedaste olemasolu lugeda K.Poljanski puhul toetavaks argumendiks, mis toetaks teda õiguskuulekat elu elama. K.Poljanskil on väga suures summas tasuda tekitatud kahjudest tulenevaid tsiviilhagisid. Vabanemisel tal töökoht puudub ja kahjude hüvitamisele asumine on ebatõenäoline. See tähendab, et tema ennetähtaegsel vabanemisel ei saa sellest kasu ka kannatanud. Olulisimaks peab kohus aga K.Poljanski enda käitumist karistuse kandmise ajal: K.Poljanski on kogu karistuse kandmise aja rikkunud vangistuses distsipliini ja selle eest on teda viiel korral karistatud. Kõik karistused kehtivad. See tähendab, et vangistus, kus on kontrollitud keskkond ja järelevalve, ei ole mitte mingil viisil mõjutanud K.Poljanskit oma käitumist talitsema ja allutama kehtivatele nõuetele. Rikkumiste hulgas on ka näiteks kaks seadusliku korralduse eiramist, mis on ometi rikkumised, mis on välditavad. Sellise isiku puhul, kes isegi vangistuses ei suuda ennast allutada kehtestatud reeglitele, ei saa lugeda, et karistuse eesmärgid on täidetud. Et K.Poljanskit oleks võimalik ennetähtaegselt vabastada, peaks tema käitumises ja mõtlemises olema toimunud märgatavad muutused. Selleks võib olla vajalik sotsiaalprogrammide läbimine. Kohus jätab Konstantin Poljanski ennetähtaegselt vabastamata. Kohtunik Ülle Raag 3