Obsah (7)

§ 423§ 4231§ 63§ 73§ 424§ 56§ 185

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-15-10351 (15230200264) Kohtukoosseis Urmas

§ 423424 järgi Harju Maakohtu 10.

veebruari 2016 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja, vandeadvokaat Eva Rivis Süüdistatav E.U, isikukood XXX, elukoht: XXX või XXX, kodakondsus: XX, XXX, töökoht X OÜ, kehtivaid väärteokaristusi 3 (liikluses 2), kriminaalkorras varem karistamata, tõkend elukohast lahkumise keeld alates 09.03.2015 - 08.03.2016 kohaldatud aadressile XXX. Kaitsja Prokurör Vandeadvokaat Eva Rivis Rainer Amur RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord

1. Harju Maakohtu
2. veebruari 2016 otsus Willem E.U süüdistusasjas jätta muutmata.
3. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.
4. KrMS § 185 lg 2 alusel mõista E.U-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 72 (seitsekümmend kaks) eurot, s.h käibemaks 12 eurot, apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega seotud kulude katteks. Kaitsjatasu kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas EE891010220034796011 või Swedpangas nr EE932200221023778606, Nordea Bank Finland PLC eesti filiaalis EE 701700017001577198, viitenumber 2800049748 (selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik) Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik:
5. Harju Maakohtu
6. veebruari 2016 otsusega üldmenetluses tunnistati E.U süüdi

§ 4231

ja § 424 järgi.

§ 63

lg 1 alusel mõisteti karistuseks vangistus 9 kuud.

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täimisele, kui E.U ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust lugeda

1. veebruarist
2. Tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel. E.U-lt mõisteti riigieelarve tuludesse välja sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 645 eurot, advokaadi õigusabikulud summas 216 eurot ja narkojoobe tuvastamise ekspertiisi maksumus 132 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud summas 993 eurot tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul igakuiste maksetena, ühes kuus kuulub tasumisele 82,75 eurot.
3. E.U tunnistati

§ 424

järgi süüdi selles, et tema 18.02.2015 kella 12.20 ajal juhtis tahtlikult Tallinnas Tartu mnt-l mootorsõidukit Mercedes-Benz reg.nr XXX XXX, olles joobeseisundis (narkootiline joove kanepist). E.U rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid, ning süüdi

§ 4231

järgi selles, et tema olles 14.01.2015 (jõustunud 22.01.15) Harju Maakohtu poolt süüdi mõistetud LS § 201 lg 2 alusel (tegu 22.11.2014) s.o mootorsõiduki juhtimises ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, juhtis uuesti s.o süstemaatiliselt 18.02.2015 kella 12.20 ajal Tallinnas Tartu mnt-l ning 09.03.2015 kella 11.45 ajal Tallinnas Tartu mnt-l mootorsõidukit Mercedes-Benz reg.nr XXX XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. Apellatsiooni sisu ja menetlusosaliste seisukohad: 3. Süüdistatava kaitsja taotleb apellatsioonis maakohtu otsuse osalist tühistamist, s.o E.U süüdimõistmises

§ 424

järgi ning uue otsuse tegemist, millega mõista E.U süüdistuses

§ 424järgi õigeks.

Samuti taotleb kaitsja otsuse tühistamist

§ 4231

järgi 1 mõistetud karistuse osas ja uue otsuse tegemist, millega mõista E.U-le

§ 423järgi kergem karistus.

Kaitsja argumendid on järgmised: E.U kohtus antud selgituse kohaselt tarvitas ta enne talle inkrimineeritavat episoodi kanepit ilmselt eelmisel õhtul ning süüdistatava jaoks on aine sisaldus organismis ja joobeseisund erinevad asjad. Süüdistatav ei tea, kui kaua joovet põhjustav aine organismis püsib - tema arvates kas nädalaid või kuid. Joobeseisundiga on süüdistatava arusaamist mööda tegemist mitte siis, kui organismist leitakse joovet tekitavaid aineid, vaid siis, kui inimene ei ole võimeline ütlusi andma ega ole adekvaatne. Apellant leiab, et 18.02.2015 autot juhtides ei pannud E.U toime

§-s 424 kirjeldatud kuritegu, kuna ei olnud teadlik temal joobeseisundi olemasolust. Seega on süüdistatav välistanud, et temal oleks olnud tahtlus sõiduki joobeseisundis juhtimiseks.

§ 424koosseis eeldab aga tahtlust.

1. Tallinna Ringkonnakohtu
2. märtsi 2016 määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda seisukohtade esitamiseks aega
3. aprillini
4. Määratud tähtajaks esitas vastuse apellatsioonile prokuratuur. Apellatsioonivastuses leiab prokurör, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Joobeseisundi olemasolu või selle puudumise hindamine ei kuulu mitte süüdistatava pädevusse, vaid see tuvastatakse kriminaalmenetluse käigus. Süüdistatav, olles teadlikult tarvitanud narkootilist ainet, pidi möönma, et see võib tekitada temas joobeseisundi ja sellega ka enne sõidu alustamist arvestama. Süüdistatav on teo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooniga tuli alljärgnevatele järeldustele. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks apellatsioonis esitatud argumentidel alused puuduvad. Sisuliselt ei ole apellatsioonis esitatud mingeid uusi maakohtule mitteteadaolevaid tõendeid ega asjaolusid. Apellant taotleb olemasolevate tõendite veelkordset hindamist ja sellest tulenevalt õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist e. kaitsja ei nõustu maakohtu poolse tõendite hindamisega ja taotleb apellatsioonikohtult tõendite ümberhindamist ning samade tõendite kogumi ümberhindamise teel osaliselt õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist.
6. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on omapoolse põhjaliku tõendite hindamise ja arusaadava analüüsi tulemil tuvastatud tehiolude pinnalt andnud süüdistatava käitumisele

§ 424järgi õige karistusõigusliku hinnangu.

Maakohtu seisukoha kujunemine ja tõendite analüüs on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-21-10 korranud juba varasemalt korduvalt väljaöeldud seisukohta, et kohtuotsuse põhistatus tähendab seda, et kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema kohtuotsuse lugejale jälgitav. Sisuliselt tähendab see, et kohtuotsuses tuleb ära näidata, millised asjaolud kohus tõendatuks luges ning millistele konkreetsetele tõenditele ja miks kohus seejuures tugines. Vaidlustatud kohtuotsus vastab nendele nõuetele. 7. Nõustuda ei saa apellandi seisukohaga selles, et 18.02.2015 autot juhtides ei pannud E.U toime

§-s 424 kirjeldatud tegu, kuna ta ei olnud teadlik temal joobeseisundi olemasolust ja seega puudus süüdistataval tahtlus mootorsõidukit joobeseisundis juhtida. Joobeseisundi olemasolu või selle puudumise hindamine ei kuulu mitte süüdistatava pädevusse, vaid see tuvastatakse kriminaalmenetluse käigus. E.U poolt 18.02.2015 kella 12.20 ajal sõiduki juhtimine narkojoobe seisundis (narkootiline joove kanepist) on tõendatud joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga (tl 8), millest nähtuvalt on E.U-lt 18.02.2015 võetud uriiniproovist tuvastatud tetrahüdrokannabinooli (THC) metaboliit karboksütetrahüdrokannabinool (THC-COOH) ja kohtutoksikoloogiaekspert MT 05.03.2015 hinnanguga isikul joobeseisundi olemasolu kohta (tl 9), millest nähtuvalt esinevad E.U käesoleval ajal (läbivaatuse aeg 18.02.2015 kell 15. 45) narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine (tetrahüdrokannabinool) tarvitamise tunnused ning esineb joove. Samuti nähtub arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktist nr 15E-LÕX0075 (tl 11-13), et E.U esines mootorsõiduki juhtimise ajal, 18.02.2015 kella 12.20, narkootilistest või muudest psühhotroopsetest ainetest tekkinud joobeseisund. Ekspertiisiakti nr 80I kohaselt leiti ekspertiisiks esitatud uriinist tetrahüdrokannabinooli (THC) metaboliiti karboksütetrahüdrokannabinooli (THCCOOH). Tetrahüdrokannabinool kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) I nimekirja (tl 14). Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 sätestavad, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Süüdistatava kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et tal on praegu autokool pooleli, kusjuures teooriatunnid on kõik läbitud. Seega pidi E.U kohtukolleegiumi arvates olema ka teadlik, et Liiklusseaduse § 69 lg 1 keelab sõiduki juhtimise joobeseisundis ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 sätestatud korrast joobeseisundi tuvastamiseks. Samas väita, et süüdistatav ei tea, kui kaua joovet põhjustav aine organismis püsib või et joobeseisundiga on süüdistatava arusaamist mööda tegemist mitte siis, kui organismist leitakse joovet tekitavaid aineid, vaid siis, kui inimene ei ole võimeline ütlusi andma ega ole adekvaatne, on seega ainetud ja esitatud pelgalt vastutusest pääsemiseks mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Seega pidanuks E.U vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis ja maakohus tuvastas õigesti, et süüdistatava käitumises esines vähemalt kaudne tahtlus. Isik, kes tarvitab narkootikume regulaarselt, peab aru saama, et ta võib sõidukit juhtima asudes olla veel narkojoobe seisundis, mis omakorda tõendab süüdistatava kaudset tahtlust süütegu toime panna. Maakohus on tõendeid kogumis hinnates E.U õigesti

§ 424järgi süüdi tunnistanud.

8. Ka on maakohus E.U-le mõistetud karistuse määra otsuses jälgitavalt ning piisava põhjalikkusega käsitlenud. Mõlemad inkrimineeritavad teod pani E.U toime ühe ja sama teoga, s.o mootorsõiduki juhtimisega. Kui tegemist on ühe teoga, mis vastab mitmele kuriteokoosseisule (

§ 63

lg 1), mõistetakse isikule karistus seaduse alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

§ 424

järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.

§ 56mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest.

Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu poolt süüdistatava käitumisele antud hinnanguga. Süüdistatava näol on tegemist liikluses ohtliku isikuga, kes ei ole eelnevatest väärteokaristustest enda jaoks ühtegi järeldust teinud. E.U-le mõistetud karistus jääb alla

§ 424

sanktsiooni keskmist määra, vastab süüdistatava süü suurusele ja on kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus on karistuse määramisel võtnud arvesse asjaolu, et E.U on varem kriminaalkorras karistamata isikuks ja seetõttu pidanud võimalikuks jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kohaldades tema suhtes

§ 73sätteid. Kohtukolleegiumi arvates puudub erinevalt apellandist alus E.U-le mõistetud karistusmäära kergendamiseks. 9. Kr

MS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. Kohtukolleegium rahuldas KrMS § 189 lg 4 alusel määratud kaitsjale tasu väljamaksmise taotluse apellatsioonimenetluses ja määras E.U kaitsjale välja maksta apellatsioonimenetluses määratud kaitse teostamise eest kokku 72 eurot, s.h käibemaks. Kohtukolleegium peab riigi õigusabi osutamisel tehtud kulutuste eest taotletava tasu suurust mõistlikuks ja põhjendatuks.

§ 185lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse Kr

MS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja. Et kohtukolleegium jätab apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud otsuse E.U suhtes muutmata, jäävad menetluskulud süüdistatava enda kanda.

1. Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtegi KrMS §-s 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, § 344-345 lg 1, 2, jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu
2. veebruari 2016 otsuse E.U suhtes muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Urmas Reinola Pavel Gontšarov Parandatud 25.04.2016 määrusega Orvi Tali RESOLUTSIOON
3. Asendada Tallinna Ringkonnakohtu
4. aprilli 2016 kohtuotsuse nr 1-15-10351 resolutiivosa p-s 3 märgitud rekvisiidid kohtu poolt määratud kaitsjatasu tasumise kohta käesolevas resolutsioonis märgitud rekvisiitidega. Lugeda resolutiivosa p. 3 õigeks järgmises sõnastuses: KrMS § 185 lg 2 alusel mõista E.U-lt Maksu- ja Tolliameti kasuks välja 72 (seitsekümmend kaks) eurot, s.h käibemaks 12 eurot, apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega seotud kulude katteks. Kaitsjatasu kuulub tasumisele Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, NORDEA PANK EE401700017002872300 või DANSKE BANK EE
5. Viitenumber 99916700010589 (selgitusse märkida: menetluskulud kriminaalasjas nr 1-15-10351, isik, kelle eest tasutakse ja nõude liik). Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.
6. Määrus on lahutamatuks osaks Tallinna Ringkonnakohtu
7. aprilli 2016 kohtuotsusele nr 1-15-
8. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik.