← Eesti

1-16-1830/34

Obsah (6)§ 180§ 126§ 202§ 310§ 175§ 179

Kriminaalasi nr 1-16-1830 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2016. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-1830 (15278000894) Kohtunik

§ 180

lg 1 alusel Z.V-lt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot, tunnistajale hüvitatud sõidukulu 8 (kaheksa) eurot 47 senti, määratud kaitsja tasu ja kulu 72 (seitsekümmend kaks) eurot ning ekspertiisitasu 61 (kuuskümmend üks) eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kogusummas 786 (seitsesada kaheksakümmend kuus) eurot 47 senti tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99916700092992. Selgitusse tuleb märkida „1-16-1830, menetluskulud, Z.V“. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral edastatakse kohtuotsus täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

§ 180

lg 1 alusel Z.V-lt välja mõista kannatanu xxxxxxxxxxxxxx kasuks valitud esindajale makstud tasu 1800 (üks tuhat kaheksasada) eurot.

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde CD -plaadid Häirekeskuse kõnesalvestistega.

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx kriminaalasjas asitõenditeks olev heledat värvi lühikeste käistega triiksärk ja musta värvi jope. Edasikaebamise kord 2 Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatades kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav

  1. jaanuaril
  2. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 1 5 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA SÜÜDISTUSE SISU Z.V-le on esitatud süüdistus KarS § 263 lg 1 p 1 järgi selles, et tema 18.05.
  3. a kella 23.45 ajal Mustvee linnas Tartu tänaval, s.o avalikus kohas, pani toime avalikus kohas kehtivate üldnõuete (KorS § 55 lg 1 p 1 - avalikus kohas on keelatud käitud teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt) rikkumise vägivallaga, mis seisnes selles, et tema Txxxxxxxxx maja ees, seejärel jätkuvalt liikudes rippsilla juurde ja sellel peksis korduvalt jalgadegaxxxxxxxxxxxxxxxx näo ja ülakeha piirkonda, kannatanul õnnestus mingil hetkel tõusta ja eest ära jooksma hakata, kuid süüdistatav järgnes talle, tõukas ta uuesti pikali ja jätkas peksmist, tekitades sellega kannatanule valu ja tervisekahjustusixxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxl. Peksmise tulemusena said kahjustada kannatanu seljas olnud riided, millega tekitas kahju 286,16 eurot. Oma õigusvastase teoga väljendas ilmset lugupidamatust ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku vastu. KOHTU SEISUKOHT I Süüdistus
  4. Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki kogutud tõendeid kogumis, leiab, et Z.V süü KarS § 263 lg 1 p 1 järgi toimepandud kuriteos on tõendatud.
  5. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et 18.05.
  6. a pidas Mustvee volikogu esimees tunnistaja xxxxxxxxxxxa sünnipäeva Mustvee linnas asuvas restoranis Ankur. Nii kannatanu xxxxxxxxxxxxx kui süüdistatav Z.V on Mustvee volikogu liikmed. Lisaks töötab süüdistatav Z.V xxxxxxxxxxxxxxxxx OÜ-s juhatuse liikmena. Kannatanu xxxxxxxxxxxxx on ettevõtja, aga süüdistatav Z.V ütluste kohaselt töötab ka xxxxxxxxxxxxxxxxx OÜ-s arenguspetsialistina. Tunnistaja xxxxxxxxxxxx on selgitanud, et sünnipäevale olid kutsutud volikogu koalitsiooni liikmed ja ka linnavalitsuse liikmed. Sünnipäeval toimunu kohta on ütlusi andnud peale kann atanu xxxxxxxxxxxxxx ja süüdistatav Z.V ka tunnistajad xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx 3 (xxxxxxxxxxxx abikaasa, xxxxxxxxxxxxxxxxa OÜ nõukogu esimees), xxxxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxautojuht), xxxxxxxxxxxxxxxx(xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx nõunik). Kohtu hinnangul nähtub sünnipäeval viibinud isikute ütlustest, et sünnipäeval arutleti erinevatel poliitilistel teemadel ja tekkis ka vaidlusi. Konkreetselt kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx oli sünnipäeval sõnavahetus tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxx poliitilistel teemadel. Kõik isikud, kes on tunnistajatena kohtus ütlusi andnud, on osundanud kannatanu xxxxxxxxxxxxxi häirivale käitumisele sünnipäeval, samas ei nähtu kellegi ütlustest, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx oleks olnud isiklikku tüli, konflikti või vaidlust sünnipäeval viibinud isikutega. Kuna tegemist oli töökaaslastega, oli poliitikast rääkimine ja erinevate küsimuste üle arutamine tavapärane. Siinkohal on kohtu arvates oluline, et ükski tõend ei kinnita, et sünnipäeval oleks olnud tüli või arusaamatust kannatanu xxxxxxxxxxxxxx ja süüdistatav Z.V vahel.
  7. Vaidlust ei ole selles, et tunnistaja xxxxxxxxxxxx sünnipäev algas kell 16-17 ajal ja kestis umbes 23ni või kauem. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxx, tunnistajatexxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxx ning süüdistatav Z.V ütluste kohaselt jäid nad sünnipäevapeole viimastena. Tunnistajaxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt lahkusid nad Z.V-ga välja, jalutasid, Z.V lahkus ja xxxxxxxxxxxx läks restorani tagasi. Talle tulid vastu kannatanu xxxxxxxxxxxx koos tema abikaasa tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx. Tunnistajad jätsid kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx hüvasti ja läksid tagasi restorani koristama. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt jättis ta tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx hüvasti kas trepikojas või välj as. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt lahkus ta esimesena, süüdistatav Z.V lahkus hiljem. Kohtu hinnangul on tegemist vastuoluga kannatanu, tunnistajate ja süüdistatava ütlustes. Samas ei ole kohtu arvates tegemist olulise vastuoluga. Kogutud tõendid kinnitavad, et kannatanu xxxxxxxxxxxxx ja süüdistatav Z.V lahkusid erinevatel aegadel, mitte koos (nagu hiljem on selgitanud süüdistatav Z.V tunnistaja xxxxxxxxxxxxxe ja kannatanu xxxxxxxxxxxxxxle – vt otsus p 5.6).
  8. Vaidlust ei ole ka selles, et sünnipäeval tarvitati alkoholi ja alkoholi olid tarvitanud nii kannatanu xxxxxxxxxxxx š kui ka süüdistatav xxxxxxxxxxxxxx. Ekspertiisiakti kohaselt on kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx vereproovis tuvastatud etanooli sisaldus 2,40 promilli (tl 28-30). Süüdistatav Z.V olnud alkoholijoobe suurust ei tuvastatud. Süüdistatav Z.V hindas ennast suhteliselt kaineks. Kohtu hinnangul ei ole see kooskõlas kogutud tõenditega. Nimelt tuleneb sündmusele reageerinud piirivalvuri tunnistajaxTxxxxxxxxxxx ütlustest, et süüdistatav Z.V oli silmnähtavalt ebakaines olekus. Seda järeldas tunnistaja süüdistatav Z.V ebastabiilsest kõnnakust ja suust tulevast alkoholilõhnast. Kohus leiab, et mitmed kriminaalasjas ütlusi andnud tunnistajad on rõhutanud kannatanu xxxxxxxxxxxxxi suurt alkoholijoobe seisundit sünnipäeval ja viidanud, et kannatanu käitumine oli justkui ebaadekvaatne. Siinkohal peab kohus oluliseks, et kuigi tunnistajad on kirjeldanud kannatanu suurt alkoholijoobe seisundit, ei ole suudetud täpselt ja arusaadavalt selgitada, milles kannatanuxxxxxxxxxxxxxxx väidetav ebaadekvaatne käitumine konkreetselt seisnes ning milliselt oli alkoholijoobe seisund mõjutanud tema käitumist. Osundatud on vaid üldsõnaliselt – jõi sünnipäevapeol viina pokaalist, morsiklaasist, purjus, väga purjus, tarvitas kõvasti, tuterdas, jauras, tuli talutada, agressiivne, kuna nõudis linnapea kohta , purjus inimese häälitsused, tundus purjus, kuna ei kontakteerunud ega võtnud jalgu alla jne. Samas ei ole täpsustavatele küsimustele selgelt osatud vastata. Märkimisväärne on kohtu arvates ka asjaolu, et kuigi ka süüdistatav tarvitas sünnipäeval kanget alkoholi, ei ole tunnistajad osanud kirjeldada süüdistatav Z.V seisundit (ei nuusutanud teda, ju midagi võtnud oli, peol siiberdas ringi jne). Võttes arvesse, et tunnistaja xxxxxxxxxxxxx jaoks oli süüdistatav Z.V 4 võõras inimene, ta ei tunne teda, ei tööta temaga koos või ei ole muul viisil temaga seotud isik, suurendab see kohtu arvates tunnistaja kirjeldust süüdistav Z.V seisundi kohta. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx on tuvastatud alkoholijoove hiljem haiglas ja see on numbriliselt suur olnud. Samas ei oma alkoholijoobe suurus käesoleval ajal määravat tähtsust, kuna kriminaalasjas kogutud tõendid osundavad, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxx suhtes pandi toime kuritegu. Versioon, et kannatanu xxxxxxxxxxxxx oli sedavõrd alkoholijoobe seisundis, et ei saanud toimuvast aru, kukkus ja selle tagajärjel tekkisid talle tervisekahjustused ei ole kooskõlas kogutud tõenditega ega eluliselt usutav (vt käesolev otsus allpool). Samuti ei nõustu kohus kaitsja seisukohaga, justkui asjaolu, et kannatanu xxxxxxxxxxxxx oli tugevas alkoholijoobes, muudab tema ütlused ebausaldusväärseteks. Ainuüksi alkoholijoobe seisund ütluste usaldusväärsust kõigutada ei saa. Küll tuleb alkoholijoobe seisundit arvestada ütluste hindamisel koos teiste asjaoludega kogumis.
  9. Kogutud tõendid on vastuolulised selles, mis toimus pärast sünnipäevalt lahkumist. 5.1 Kannatanu xxxxxxxxxxxxxi ütluste kohaselt lahkus ta restoranist ja soovis minna koju. Koju saamiseks tuli tal minna mööda Tartu maanteed ja üle rippsilla. Kannatanu xxxxxxxxxxxxx mingist hetkest ei mäleta midagi. Järgmisena, mida mäletab, oli kannatanu xxxxxxxxxxxxx kõhuli asfaldi peal, pead tõsta ei saanud, sest löögid tulid pidevalt, rinnus oli valu. Kannatanu xxxxxxxxxxxxx arvab, et esimene löök võis olla restorani ja bussipeatuse vahepeal. Kannatanu xxxxxxxxxxxxx tõstis pead ja nägi Z.V ja küsis, mida sa teed. Selle peale löökide tihedus kasvas ja just näkku. Z.V lõi kannatanut parema jalaga roietesse. Kannatanu xxxxxxxxxxxxx üritas nägu kaitsta. Lööke tuli ka teiselt poolt, aga kannatanu ei näinud kedagi teist. Selle tõttu kannatanu oletas, et keegi võis veel olla – kuna löögid olid tihedad. Seejärel tundis kannatanu suitsu lõhna. Kannatanu xxxxxxxxxxxxx sai end püsti (küürakile) ja püüdis põgeneda mäest alla rippsilla poole. Seda, kuidas kannatanu sillal pikali sai, ta ei tea ( kas komistas või pandi jalg taha, tõugati). Kannatanu xxxxxxxxxxxxx kukkus kuskile silla keskele. Süüdistatav Z.V tuli juurde ja peksmine jätkus kehasse, peksis sillast alla, jalad olid silla äärest üle, kannatanu rabas trossidest kinni. Siis peksis näkku. Peksmine ei olnud enam pidev, vaid perioodiline. Seejärel kostus inimeste hääli, süüdistatav Z.V kummardus kannatanu kohale ja ütles, et seekord sul vedas. Edasi kannatanu xxxxxxxxxxxxx ei mäleta, teab, et kiirabi viis teda ära, temaga räägiti, tehti meditsiinilisi protseduure, selge pilt tuli talle ette reanimatsioonis, kui piiksumisi kuulis. Seda, et süüdistatav Z.V oleks helistanud ja abi kutsunud, kannatanu ei tea. 5.2 Süüdistatav Z.V ütluste kohaselt käis ta sünnipäevalt lahkudes Tartu tänaval asuvat pumbamaja kontrollimas, kuna ta ei jõudnud seda päeval teha, vahepeal olid olnud ka puhkepäevad. Seejärel tuli ta tagasi mööda Tartu maanteed. Süüdistatav Z.V nagu kuulis midagi ja kui vaatas sinna, kust tuli, nägi keset sõiduteed mingit „arusaamatut mäekest“ Loomakliiniku juures. Kuna süüdistatav Z.V oli sealt alles tulnud, otsustas minna vaatama. Lähemale minnes sai süüdistatav aru, et tegemist on kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx. Kannatanu xxxxxxxxxxxxx ei reageerinud sõnadele ja süüdistatav arvas, et ta purjuspeaga kõndis ei tea kuhu ja kukkus. Süüdistatav Z.V lõi kannatanut vastu põske, kannatanu xxxxxxxxxxxxx ei teinud midagi, ainult mõmises. Seejärel helistas süüdistatav Z.V Häirekeskusesse. Süüdistatav Z.V püüdis kannatanul käest kinni võtta ja teda ringi pöörata. Sel hetkel kannatanu xxxxxxxxxxxxš elavnes, nagu purjus inimesed, järsku kargavad püsti, kargas ka kannatanu püsti ja jooksis nagu hullumeelne silla poole. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxjooksis vastu posti, komistas ja kukkus põlvedele, kargas püsti ja jooksis mööda kaldteed. Süüdistatav järgnes, kuna arvas, et see ei lõpe normaalselt. Kannatanu xxxxxxxxxxxxx komistas trosside vahele, mis hoiavad silda üleval ja mis on sillast 5-6 m väljapoole. Kannatanu lendas paremale poole silla rööbastesse ja ta kuulis raginat. Kannatanu xxxxxxxxxxxxx veeres õhus rohkem vasakule poole 3-4 m. Kannatanu xxxxxxxxxxxxx kukkus 5 sillale risti ja kõhuli, jalad rippusid üle ääre. Teise kõne Häirekeskusesse tegi ta ajal, kui ta nägi kannatanu xxxxxxxxxxxxxx lendu. 5.3 Sündmust on pealt näinud tunnistaja xxxxxxxxxxxxx. Tunnistaja ütluste kohaselt nägi ta sündmust enda elukoha aknast (xxxxxxxxxxx teisel korrusel). Tunnistaja xxxxxxxxxxxxx nägi köögi aknast sõiduteel ühte meest lamamas kõhuli peaga järve poole (tunnistaja nägi paremat külge ja selga), teine seisis näoga tema poole, lamava meesterahva keha juures. Algul seisev mees lihtsalt seisis, mõne aja pärast nägi, kuidas mees lõi jalaga lamavat meest 2 korda. Vahepeal läks seisev mees üle tee kõnniteele, arvab, et rääkis telefoniga, kuna mingi hele ekraan oli kõrva ääres, siis lõi jälle. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxx läks telefoni võtma ja kui ta aknale tagasi tuli, siis teist meest enam ei olnud, hakkas järve poole minema. Lamav mees tõusis püsti ja teine mees tuli tagasi, lamav mees hakkas minema vasakule, loomakliiniku poole, kust pääseb rippsillast üle jõe. See, kes tagasi tuli, tõukas teda selga ja enne lamanud mees kukkus. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxx nägi suure toa aknast lamava mehe jalgu, löömist ei näinud, aga oli oigamine ja karjumine. Tunnistaja kinnitab, et Häirekeskusele rääkis ta täpselt seda, mida nägi. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxx nägi, et mõne aja pärast sõitis kiirabi mööda. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxnäeb aknast ka rippsilda, kuid see on valgustamata. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxx nägi lamavat meest rippsillal kui kiirabi prožektorid valgustasid teda. 5.4 Kohtu hinnangul on tunnistajaxxxxxxxxxxxxxxx ja kannatanu xxxxxxxxxxxxxx ütlused omavahel kooskõlas ja haakuvad ka teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Seega on tegemist usaldusväärsete tõendiallikatega ja neile on võimalik otsust tehes tugineda. Kohtu arvates kinnitavad kogutud tõendid kogumis, et tunnistaja xxxxxxxxxxxxx tajus 18.05.
  10. a õhtul just käesolevas kriminaalasjas arutatavat sündmust. Siinkohal peab kohus oluliseks, et tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx poolt tajutut kinnitavad ka teised, sh kirjalikud, tõendid. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on 18.05.
  11. a kell 23.42 helistanud süüdistatav Z.V Häirekeskusele (asitõendi vaatlusprotokollile ekslikult märgitud kõneaja alguseks 23.47, mis on kõne lõpuaeg – tl 41) (tl 38-42). Süüdistatav Z.V on Häirekeskusele avaldanud kukkunud mehe asukohaks xxxxxxxxxxxxx, selgitanud, et ta seisab bussijaama ees. Süüdistatav Z.V poolt Häirekeskusele öeldud asukoht kattub tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx poolt kohtus joonistatud skeemiga (tl 89). Lisaks peab kohus oluliseks, et Häirekeskuse kõnesalvestisest on alates kõne algusest taustal selgelt kuulda inimese valuoigeid. Seda, et peksjaks oli helistaja, kinnitab kohtu arvates lisaks teistele tõenditele ka kõnesalvestiselt kuuldav. Nimelt on alates 3.38 kõneminutist kuulda helistaja ähkimist ja taustal tümpsuvat heli, millele järgnevad koheselt ka valuoiged. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxx on helistanud Häirekeskusele 23.46, s.o 4 minutit hiljem kui süüdistatav Z.V ja ajal, kui süüdistatav Z.V veel Häirekeskusega ühenduses oli (Z.V kõne lõpuaeg 23.47 – tl 41). Häirekeskusele avaldab tunnistaja xxxxxxxxxxxxx asukohana samuti xxxxx tänava sõidutee, maja nr x, Konsumi esise (s.o koht, kus asub ka bussijaam – millele osundas Z.V oma kõnes). Oluline on kohtu arvates rõhutada, et süüdistatav Z.V avaldatud xxxxxxxxxxx jääb tunnistaja xxxxxxxxxxxxxu majast järvepoole (tl 52). Kõnesalvestisest on aru saada, et tunnistaja xxxxxxxxxxxxx on kõne alguses ärev ja emotsionaalne. See annab alust uskuda tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ütlusi, mille kohaselt kirjeldas ta kõnes Häirekeskusele sündmust nii, nagu ta neid tajus „peksab hirmsasti, jalaga näkku… teine lamab… mees lamab maas keset sõiduteed“. Kõne kestel toimub liikumine, mille tulemusena tunnistaja xxxxxxxxxxxxx enam meesterahvaid ei näe (tl 34-37). Võttes arvesse tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx Häirekeskusele helistamise aega ja süüdistatav Z.V Häirekeskusele tehtud kõnesalvestisest kuuldavat, on kohtu arvates ilmselge, et tunnistaja xxxxxxxxxxxxx kirjeldab sündmust, mille kohta tegi teate ka süüdistatav Z.V . Seega on õiged tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxütlused, et seisev meesterahvas võis helistada (nägi helendavat ekraani), 6 samuti asjaolud, et lööjaks oli seisev meesterahvas ja maas lamavat meest löödi jalaga ja mingil ajal toimus liikumine. See omakorda kinnitab seda, et süüdistatav Z.V jätkas kannatanu xxxxxxxxxxxxxx peksmist jalaga ajal, kui ta telefoni teel suhtles Häirekeskusega. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ütlustest nähtub, et tema maja juures on kaklusi sageli, kuna maja lähedal asub baar Piraat Toomas. Igal korral ta aga Häirekeskusele ei helista. Sellel korral pidas tunnistaja nähtut tõsisemaks, kuna sai aru, et tegemist ei ole noorukitega. Seda, et tunnistaja xxxxxxxxxxxk ja süüdistatav Z.V on avaldanud Häirekeskusele andmeid sama sündmuse kohta kinnitab kohtu arvates ka patrullileht. Patrullilehe kohaselt sai politsei väljakutse 18.05.
  12. a kell 23.51, mille järgi toimub xxxxxxxxxx kaklus, kohale saadeti piirivalvepatrull. Isikuks on xxxxxxxxxxxxxx kes oli kukkunud rippsilla traatidesse. Kiirabi toimetas isiku EMOsse (tl 32-33). Seda, et politsei oleks saanud väljakutseid mõne teise sündmuse kohta, mis samal ajal samas piirkonnas oleks toimunud, patrullileht ei kinnita (patrullitoimkond töötas patrullilehe kohaselt 18.05.
  13. a kell 20.00 kuni 8.00 – tl 32-33). Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ütlused ja tema tehtud Häirekeskuse kõnesalvestisest kuuldav on kooskõlas ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx ütlustega. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx(kes töötab ka xxxxxxxxxxxxxxxxxx OÜ-s süüdistatav Z.V alluvana) oli 18.05.
  14. a õhtul tööl kiirabiabi autojuhina. Tunnistaja ütluste kohaselt sai kiirabi esmalt väljakutse kuskile Piraat Toomas baari juurde (täpset väljakutse kohta ei mäleta). Nimetatud baar asub tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx majast üle tee natuke järve poole. Seega on tegemist ligikaudselt sama asukohaga, millele osundas tunnistaja xxxxxxxxxxxxx Häirekeskusele tehtud kõnes. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt sõitsid nad sinna, kuid seal ei olnud kedagi, siis teatas dispetšer, et abi vajatakse kultuurimaja juures (Häirekeskuse kõnes osundas kultuurimaja poole liikumisele tunnistaja xxxxxxxxxxxxx – tl 34-37), kuid seal ei olnud ka kedagi. Mõne aja pärast said nad teada, et rippsilla juurde oli väljakutse. Seega kinnitavad ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx ütlused, et abivajavate inimeste asukoht lühikese aja jooksul muutus. See nähtub ka kannatanu xxxxxxxxxxxxxx, tunnistajaxxxxxxxxxxxxxxx ja süüdistatav Z.V ütlustest. Süüdistatav Z.V ütluste kohaselt tegi ta teise kõne Häirekeskusele silla lähedal. Seda, et süüdistatav Z.V on Häirekeskusele teinud kõne ka 18.05.
  15. a kell 23.53 kinnitab süüdistatav Z.V kasutuses oleva telefoninumbri kõnede eristus (tl 157-158). Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx ütlused on kooskõlas ka teiste tõenditega selles, et rippsillale jõudes olid seal kannatanu xxxxxxxxxxxxx ja süüdistatav Z.V . Teisi isikuid koha peal ei olnud. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxütluste kohaselt paiknes kannatanu xxxxxxxxxxxxx sillal risti, jalad üle ääre kultuurimaja poole, pea järve poole. Kohtus on ütlusi andnud sündmuskohal käinud piirivalvur tunnistaja xxxxxxxxxxxx. Tunnistaja xxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt jõudsid nad sündmuskohale kui kiirabi oli juba seal. Tunnistaja xxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt selgitas sündmuskohal süüdistatav Z.V , et kannatanu xxxxxxxxxxxxx oli kukkunud (kukkumine on fikseeritud ka patrullilehel – tl 32-33). Seda, et silla juures kiirabi ja piirivalve oli, on näinud ka tunnistajad xxxxxxxxxxxx jaxxxxxxxxxxxxx . Kohtu arvates ei muuda tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ütlusi ebausaldusväärseteks asjaolu, et tunnistaja pidas kõhnemaks ja pikemaks inimeseks seda, kes lamas. Siinkohal tuleb kohtu arvates arvestada situatsiooni ja olustikku, milles tunnistaja sündmust tajus. Väljas oli pime aeg, tegemist on valgustamata kohaga ja üks inimestest lamas maas tunnistaja suhtes küljega ning teine seisis püsti. Lisaks on kogutud tõenditega tuvastatud, et tegemist ei olnud sooja ajaga ja inimesed kandsid jopesid. Kogutud tõenditest nähtuvalt sai tunnistaja xxxxxxxxxxxxx toimuvat näha mõne minuti vältel. Oluline on see, et kuigi tunnistaja xxxxxxxxxxxxx teab nii süüdistatavat kui kannatanut, ei tundnud ta neid sel õhtul ära (tunnistaja sõnul oleks ta välja läinud, kui ta oleks inimesed ära tundnud). Seega asjaolu, et tunnistaja arvates oli tugevama kehaehitusega seisev meesterahvas ei muuda tema ütlusi ebausutavaks. 7 Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ütlused ei ole vastuolulised Häirekeskusele tehtud kõnest tulenevaga. Tunnistaja ütluste kohaselt nägi ta kahte lööki ja läks seejärel telefoni võtma, et Häirekeskusele helistada. Tunnistaja on kinnitanud, et Häirekeskusele tehtud kõnes kirjeldab ta sündmust täpselt nii, nagu ta seda nägi. Seega tunnistaja nägi enne telefoni toomist löömist ja löömine jätkus ajal kui tunnistaja Häirekeskuse töötajaga suhtles. 5.5 Kohtu hinnangul ei saa kannatanu xxxxxxxxxxxxxx ütlusi ebausaldusväärseks pidada tema kohtus joonistatud skeemil märgitud asukohtade tõttu (tl 87). Siinkohal on kohtu arvates oluline arvestada, et kannatanu xxxxxxxxxxxxx on järjepidevalt kinnitanud, et tal puudub mälupilt pärast seda kui ta restorani juurest lahkus, järgmisel hetkel lamas ta maas valude käes ja teda peksti. Asjaoludest tulenevalt on arusaadav, et kannatanu xxxxxxxxxxxxx ei pruukinud olla suuteline täpselt tajuma asukohta, kus teda peksti (enda sõnul oli tal suured valud ja raske hingata). Siinkohal arvestab kohus ka seda, et kannatanu xxxxxxxxxxxxx skeemi joonistades ei osanud täpselt öelda, millist teed pidi ta pärast püsti saamist rippsillale jooksmiseks kasutas (pidas tõenäoliseks, et skeemile märgitud nr 2 teed ehk loomakliiniku kõrval asuvat teed). Lisaks on oluline arvestada, et kannatanu xxxxxxxxxxxxx on esmase peksmise asukohaks pidanud bussijaama lähedal olevat kohta, mida on avaldanud ka Häirekeskusele tehtud kõnedes süüdistatav Z.V ja tunnistaja xxxxxxxxxxxxx. Kohus arvestab joonistatud skeemide hindamisel ka asjaolu, et skeemid on joonistatud inimestel omakäeliselt ja mälu järgi ning poolteist aastat pärast toimunud sündmust. Kohus leiab, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxx ütluste usaldusväärsust ei sea kahtluse alla ka ristküsitluse käigus avaldatud kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlused. Kannatanu xxxxxxxxxxxxš on selgitanud küsitlusel, mida ta konkreetselt pidas silmas kui uurijale ütles, et „olin adekvaatne ja mäletan peol toimunust kõike, kuid peo lõpposa on jäänud ähmaseks“. Sealjuures on oluline, et kannatanu xxxxxxxxxxxxx on kinnitanud, et kõike ta kindlasti ei mäleta, kuid nii ta uurijale ütles ja viimane ei täpsustanud, mis konkreetselt on kannatanule ähmaseks jäänud. Samuti avaldati kohtuistungil kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlused mitmest ülekuulamise protokollist. Hinnates avaldatud ütlusi kogumis, ei ole kohtu arvates õige kaitsja osundus, justkui kannatanu xxxxxxxxxxxxx oleks varasemalt kohtueelses menetluses väitnud, et ei mäleta peale silla poole jooksmist midagi. Kannatanu on kohtueelses menetluses selgitanud ka silla peal toimunud sündmusi selliselt, nagu kohtus ütlusi andes. Õige ei ole kaitsja seisukoht, justkui kannatanu xxxxxxxxxxxxx ei mäletanud, mis tal sündmuse ajal seljas oli. Kannatanu on riietust kirjeldanud (sinised jooksukingad, teksapüksid, valge pluus väikeste lillekestega, tume kevad-sügis tuulejope) ja kannatanu selgitused on kooskõlas ka asitõendi vaatlusprotokolliga, kus on vaadeldud kannatanu seljas olnud jopet, pluusi ja jalatseid (tl 22-27). Kohtu hinnangul ei ole õige ka kaitsja väide, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxx kirjeldus enda riietuse kohta ei lange kokku tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx nähtuga. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxx on selgitanud, et kuna tänavavalgustust ei olnud, siis ta ei täpselt ei näinud, aga nägi tumedat riietust ja tumedat jopet, pükse. 5.6 Kohus leiab, et süüdistatav Z.V eelpool kirjeldatud ütlused ei ole osaliselt usaldusväärsed, s.o osas, milles need ei ole kooskõlas teiste tõenditega ja tuleb seetõttu tõendikogumist välja jätta. Süüdistatav Z.V ütlused on usaldusväärsed selles, et süüdistatav Z.V viibis sündmuskohal kannatanu xxxxxxxxxxxxi juures, Tartu tänavalt toimus liiku mine rippsillale, kannatanu oli viga saanud ja Z.V tegi Häirekeskusele erinevatel aegadel kokku 2 kõne. Süüdistatav Z.V ütlused selle kohta, et kannatanu xxxxxxxxxxxxx oli kukkunud, ei ole kohtu arvates usaldusväärsed. Esiteks on süüdistatav Z.V andnud ütlusi, mille kohaselt nägi ta kannatanut maas lamas, seda, et kannatanu kukkunud oli, süüdistatav ei näinud, vaid järeldas, kuna kannatanu oli tema hinnangul purjus ja võis ei tea 8 kuhu minna ning kukkuda. Kusjuures kukkumise versiooni on süüdistatav Z.V juba välja käinud Häirekeskusele tehtud kõnes (tl 38-42), s.o ajal kui ta ise veel kukkumist näinud ei olnud ja kannatanuga juhtunu kohta tegelikkuses midagi ei teadnud. Teiseks ei ole versioon kannatanu xxxxxxxxxxxxxx kukkumisest kooskõlas teiste usaldusväärsete tõenditega (tunnistaja ja kannatanu ütlused, kirjalikud tõendid). Kohtu arvates ei ole ka eluliselt usutav süüdistatav Z.V verisoon kannatanu xxxxxxxxxxxxxx äkilisest „elavnemisest“ ja „hullumeelsest jooksmisest“ ning vastu posti jooksmisest, võttes arvesse kannatanuxxxxxxxxxxxxxxx valuoigeid, mis on kuulda süüdistatav Z.V Häirekeskusele tehtud kõne taustal. Oigeid ja karjumist on kuulnud ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx Süüdistatav Z.V ütlused kannatanu xxxxxxxxxxxxxx komistamisest ja „lennust“ rippsillal ei ole kohtu arvates samuti eluliselt usutav. Esiteks ei ole eluliselt usutav, et selliseid vigastusi, nagu on kannatanu xxxxxxxxxxxxxxl tuvastatud, on võimalik saada sellise kukkumise ja lennuga, nagu on kirjeldanud süüdistatav Z.V. Siinkohal peab kohus oluliseks, et selliste vigastuste saamist kukkumise tagajärjel ei kinnita ka eksperdiarvamus. Eksperdiarvamuse kohaselt ei ole täielikult välistatud, et kukkumisest saadud vigastused on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (tl 28-30). Samal ajal tuvastati kannatanu xxxxxxxxxxxxxil mitmeid teisi tervisekahjustusi, millised vigastused on eksperdi hinnangul iseloomulikud tömbile vägivallale ja need võivad olla saadud löökidest kõvade tömpide esemete, sh kängitsetud jala või mõne muu sarnase esemega (tl 28-30). Teiseks ei ole eluliselt usutav, et kannatanu xxxxxxxxxxxxx oli suuteline (arvestades ka tema tervislikku seisundit selleks ajaks, mida ilmestavad valjud valuoiged!) sedavõrd suurel kiirusel jooksma ja komistama silla trossidesse, et lõpetada lend (kukkumine) rippsillal sellises kohas, nagu süüdistatav Z.V väitnud on (fotografeeritud fototabelitel tl 44-48). Siinkohal on oluline viidata vaatlusprotokollile, mille kohaselt on vaadeldud Mustvee jõge ületavat rippsilda (tl 49-52). Rippsillal on teostatud mõõtmised ja nende kohaselt silla trossi maakinnituskoha ja silla algusserva vahemaa on 5,6 m ning silla algusseva ja süüdistatav Z.V osundatud koha vahemaa on 6,8 m. Võttes aluseks süüdistatav Z.V versioon kannatanu xxxxxxxxxxxxxi kukkumisest sillal, järeldub, et kannatanu xxxxxxxxxxxxš läbis õhus kokku vahemaa, mis oli rohkem kui 10 m (alustades kukkumist vasakult, vahepeal kaldudes paremale ja siis vasakule poole). See ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav (võttes arvesse ka seda, et kannatanu oli juba eelnevalt vigastatud, kuna väidetavalt kukkus asfaldil ja pärast seda jooksis vastu elektriposti!). Lisaks, süüdistatav Z.V ütluste kohaselt kukkus kannatanu xxxxxxxxxxxxx sillale nii, et tema jalad olid üle silla ääre. Arvestades sillal paiknevate trosside asukohta, ei ole sellisesse asendisse õhust kukkumine kohtu hinnangul lihtsalt eluliselt usutav. Seda, et kannatanu xxxxxxxxxxxxš oli sillal pikali selliselt, et tema jalad olid üle silla ääre kinnitavad lisaks süüdistatav Z.V ütlustele ka kannatanuxxxxxxxxxxxxxxx ja tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxütlused. Seega tuleb süüdistatav Z.V ütlusi selle fakti osas usaldusväärseks lugeda. Süüdistatav Z.V antud ütlused ei ole kooskõlas tunnistaja xxxxxxxxxxxx (piirivalvur, kes sündmuskohale sõitis) ütlustega ka selles, mida ta on sündmuskohal tunnistajale toimunu kohta selgitanud. Nimelt nähtub tunnistaja ütlustest, et sündmuskohal süüdistatav Z.V selgitas, et nad olid kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx tulnud koos peolt ja kannatanu oli korduvalt kukkunud. Seda, kas süüdistatav Z.V selgitas ka täpsemalt, kuhu kannatanu kukkunud oli, tunnistaja ei mäleta. Seda, et koos koju mindi on süüdistatav Z.V selgitanud kannatanuxxxxxxxxxxxxxx i ütluste kohaselt viimasele ka järgmisel päeval, kui süüdistatav Z.V kannatanule helistas. Süüdistatav Z.V ütlustest kohtus järeldub, et esmast kannatanu kukkumist ta ei näinud, nägi juba kannatanut keset sõiduteed lamamas. Samas kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx on süüdistatav 9 segitanud, kuidas koos mindi ja kannatanu korduvalt kukkus. Ühtlasi ei pea kohus eluliselt usutavaks süüdistatav Z.V ütlusi selle kohta, kuidas ta kannatanu xxxxxxxxxxxxxi keset sõiduteed leidis. Süüdistatav Z.V ütlustest järeldub, et ta kõndis mööda teed, kui tema tähelepanu pälvisid hääled ja hääled tulid sealt, kust ta just tulnud oli, süüdistatav läks tagasi ja avastas ta kannatanu xxxxxxxxxxxxxx teel lamamas. See tähendab, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxx kukkumine või peksmine (kellegi teise isiku poolt) pidi toimuma selle lühikese ajavahemiku jooksul, kui süüdistatav Z.V mööda teed kõndis. Samas ei ole see eluliselt usutav, kuna sellisel juhul pidanuks süüdistatav Z.V kuulma ka kannatanu kukkumist või peksmist ja oigamist ning karjumist. Siinkohal on oluline, et süüdistatav Z.V ütlustest nähtub, et ta helistas suhteliselt kohe pärast kannatanu leidmist Häirekeskusele, kuid kõne taustal on kuulda tugevaid kannatanu oigeid, mis näitab, et kannatanu juba oli vigastatud. See omakorda tähendab, et suurt valu põhjustanud vigastused pidi kannatanu saama väga lühikese aja jooksul ja ajal, kui Z.V viibis vahetus läheduses. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu arvates süüdistatav Z.V ütlused suured osas usaldusväärsed. Kohtu hinnangul on süüdistatav Z.V käitumine 18.05.
  16. a sündmuskohal ja tema antud ütlused hilisemalt ilmselgelt kantud soovist enda vastutust välistada ja oma teguviisi õigustada. 5.7 Kohtu hinnangul ei ole põhjust teha etteheiteid kriminaalmenetluse kohtueelse menetluse läbiviimisele. Kohus ei nõustu kaitsja arvamusega, justkui kohtueelses menetluses on jäetud kasutamata võimalused, et selgitada välja kriminaalasja tehiolusid. Asjaolu, et süüdistatav Z.V on kahtlustatavana üle kuulatud kohtueelses menetluses 11.09.
  17. a, ei ole kohtu arvates ebamõistlik. Siinkohal on kaitsja osundanud võimalusele teha kindlaks konkreetne sündmuskoht ja seal esinevad kuriteojäljed, turvakaamerate salvestused. Kohus leiab, et tõepoolest on mingil põhjusel jäetud kohtueelses menetluses teostamata sündmuskoha vaatlus kohaselt pärast sündmust . See aga ei tähenda, et sündmuskohta ei ole võimalik kindlaks teha teiste tõenditega. Käesoleval juhul ei ole vaidlust, et sündmuskoht asub mitmes erinevas kohas – muuhulgas Tartu maanteel, sillal. Kohtueelses menetluses on tehtud toiminguid, mis võimaldavad sündmuskohtadest piisava ülevaate saamist, samuti on kontrollitud süüdistatav Z.V versiooni kannatanu sillale kukkumisest (teostatud silla mõõtmised). Kohus peab oluliseks rõhutada, et kannatanu ja tunnistajad on skeeme joonistanud alles kohtus ütlusi andes. Kohtueelses menetluses on skeemi koostanud üksnes süüdistatav Z.V (tl 43). Kohtueelsele menetlejale on tehtud etteheiteid ka selles, et süüdistatav Z.V tuli ütlusi anda oma onu matusepäeval. Süüdistatav Z.V ütluste kohaselt lepiti uurijaga 07.09.
  18. a kokku ülekuulamine 11.09.
  19. a Mustvees. Kuigi süüdistatav Z.V ütluste kohaselt soovis ta kokku lepitud kuupäeva seoses onu matustega muuta, teatas ta uurijale matustest alles siis, kui kokkulepitud ülekuulamise aeg oli käes. Samuti oli süüdistatav Z.V valmis ütlusi andma ja toiming viidi läbi. Seega on kohtu arvates ülekuulamise kestusele ja toimumise ajale etteheited asjakohatud. Puutuvalt kohtueelses menetluses ilma tõlgi abita ülekuulamisse peab kohus oluliseks osundada järgmist. Süüdistatav Z.V on kohtus ütlusi andes kinnitanud, et ülekuulamise protokollile kirjutas ta eestikeelse lause „protokoll on minu sõnade järgi kirja pandud ja hetkel kaitsjat ei vaja“. Süüdistatav on nii kohtueelses menetluses kui kohtus joonistanud skeeme, kus on kohti tähistanud eesti keeles (tl 43,97). Kohtueelses menetluses toimingu läbiviimisel süüdistatav Z.V tõlki ei taotlenud, samuti ei pidanud seda vajalikuks menetleja. Varasemas Z.V suhtes läbiviidud kriminaalmenetluses ei olnud kaasatud tõlki (tl 56-60). Süüdistatav Z.V on xxxxxxxxxxxxxxxxa OÜ juhatuse liige ja volikogu liige. 10 Kusjuures volikogu esimehe xxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt on volikogu töökeeleks eesti keel. Käesolevas kriminaalasjas tõusetus tõlgi küsimus esmakordselt esimesel kohtuistungil (tl 98). Samas tõstatas kohus küsimuse istungite täismahus tõlkimise kohta juba teisel istungipäeval (tl 110 pöördel). Lisaks pidi kohus korduvalt süüdistatav Z.V ristküsitluse käigus osundama asjaolule, et istungil viibib tõlk, kuna süüdistatav Z.V kuulas ja vastas järjepidevalt eestikeelsetele küsimustele. Seega ei pea kohus usutavaks, et süüdistatav Z.V kohtueelses menetluses antud ütlused oleksid olnud mõjutatud mingilgi viisil sellest, et toimingu juures ei viibinud tõlki. Samuti on süüdistatav Z.V selgelt enne ülekuulamist väljendanud, et ta ei soovi kaitsja osalemist.
  20. Rippsillal toimuvat on tajunud ka tunnistajaxxxxxxxxxxxxxxx. Kohus leiab, et tunnistaja ütlused ei ole suures osas usaldusväärsed ja tuleb tõendikogumist välja jätta. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt üürib ta korterit, mille aknad avanevad rippsillale. Rippsild on umbes 400 m kaugusel. Siinjuures arvestab kohus, et tunnistaja poolt kohtus antud ütlused olid olulistes asjaoludes vastuolulised kohtueelses menetluses antud ütlustega ja tunnistaja ei suutnud ütluste andmisel vastuolusid adekvaatselt selgitada, jäädes peamiselt väite juurde, et ta ei mäleta ja ei tea. Sellest tulenevalt ei ole tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ütlused usaldusväärsed.
  21. Kriminaalasja arutamise käigus on esitatud tõendeid ka selle kohta, mis toimus pärast kannatanu xxxxxxxxxxxxxi kiirabiga äraviimist. Süüdistatav Z.V ütluste kohaselt läks ta veel kontrollima Mustvee silla öövalvuri tööd. Kohtus on selle kohta ütlusi andnud valvurina töötanud tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx. Samas ei ole tunnistaja ütlusi hinnates arusaadav, kas tunnistaja on selgitanud 18.05.
  22. a õhtul või öösel toimunut. Seda põhjusel, et tunnistaja ütluste kohaselt olid sellel õhtul kogunenud platsile noored. Tavaliselt kogunevad noored platsile laupäeval ja pühapäeval. Tunnistaja xxxxxxxxxxxx sünnipäev oli aga 18.05.
  23. a, mis oli esmaspäevane päev. Samuti ei näinud tunnistaja kiirabi liikumist. Võttes arvesse eelnevat ja tunnistaja selgitusi, et süüdistatav Z.V käis tunnistajat perioodiliselt kontrollimas, ei ole kohtu arvates välistatud, et tunnistaja on kirjeldanud mõnda teist õhtut kui süüdistatav teda kontrollimas käis (süüdistatav kontrollis perioodiliselt). See ei oma kohtu arvates aga käesolevas kriminaalasjas määravat tähtsust. Kogutud tõendid kinnitavad, et süüdistatav Z.V vajas järgmisel päeval, s.o 19.05.
  24. a arstiabi. Süüdistatav Z.V on 19.05.
  25. a kella 19 paiku pöördunud SA Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda. Süüdistatav Z.V diagnoositi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx, mille äravõtmine määrati 02.06.
  26. a (tl 78-79,80-81,82,83). 21.05.
  27. a Elva Haigla TM SA tervisekaardi kohaselt soovitatakse süüdistatav Z.V peale kipslahast kasutada toestavat hxxxxxxxxxxxxxxxxxxi (tl 84-85). Süüdistatava Z.V ütluste kohaselt pidi ta järgmisel tööpäeval minema hakkepuitu traktoriga lükkama (seda kinnitavad ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxx ütlused) ja kui ta traktori pealt maha hüppas, väänas jala. Ta pöördus erakorralise meditsiini osakonda ja tal pandi jalg kipsi. Süüdistatav Z.V ütlustest järeldub, et ta juba järgmisel päeval läks ortopeediakeskusesse konsultatsioonile, kus soovitati toetavat sidet. Seejärel läks süüdistatav Z.V koju, lõikas kipsi maha. Tervisekaardi kohaselt pöördus aga süüdistatav Z.V ortopeediakeskusesse 2 päeva hiljem. Seega pidi süüdistatav Z.V enda ütluste kohaselt kasutama kipslahast rohkem kui 1 päeva. Samas ei tea süüdistataval olnud kipslahasest temaga ühes majas töötanud tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ega vigastustest tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx. Selle vaatamata leiab kohus, et ka eelkäsitletud asjaolu ei oma kriminaalasjas määravat tähendust.
  28. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et süüdistatav Z.V kasutas 11 18.05.
  29. a ajal 23.40 ajal Mustvee linnasxTxxxx tänaval maja nr x juures asuval sõiduteel kannatanu xxxxxxxxxxxxxx suhtes füüsilist vägivalda – peksis korduvalt jalgadega teda näo ja keha piirkonda. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx õnnestus ära jooksta, kuid süüdistatav Z.V järgnes talle, tõukas ta pikali ja jätkas kannatanuxxxxxxxxxxxxxxi peksmist jalgadega näo ja ülakeha piirkonda Mustvee jõge ületaval rippsillal. Kogutud tõenditega on tuvastatud, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx tekkisid süüdistatav Z.V tegevuse tagajärjel lisaks valutundele süüdistuses märgitud tervisekahjustused. Lisaks kannatanu xxxxxxxxxxxxxx ütlustele kinnitab tekitatud tervisekahjustusi isiku ekspertiisiakt nr xxxxxxxxxxxx Eksperdiarvamuse kohaselt esinesid kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx Vxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Eksperdiarvamuse kohaselt ei ole vigastused eluohtlikult ja tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 nädalat, kuid vähem kui 4 kuud (tl 28-30). Vahetult pärast sündmust on kannatanu nähtavaid vigastusi ka fotografeeritud (tl 20-21).
  30. Kohtu hinnangul on tuvastatud, et süüdistatav Z.V on kannatanu xxxxxxxxxxxxxx suhtes vägivalda kasutanud avalikus kohas KorS § 54 tähenduses, s.o Mustvee linnas Tartu tänaval ja Mustvee jõge ületaval rip psillal. Vägivalla kasutamisega kannatanu xxxxxxxxxxxxxi suhtes on süüdistatav Z.V rikkunud avalikus kohas kehtivat üldnõuet. Nimelt KorS § 55 lg 1 p-st 1 tulenevat nõuet, mille kohaselt on avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Vägivalla kasutamisega on süüdistatav Z.V seadnud kannatanu xxxxxxxxxxxxxx tervise ohtu ja seda avalikus kohas. Kohtu hinnangul vastab süüdistatav Z.V vägivaldne tegevus KarS § 121 lg 2 p-s 1 sätestatud süüteokoosseisule, st süüdistatav Z.V on kahjustanud kannatanu xxxxxxxxxxxxxx tervist ja tekitatud on tervisekahjustused, mis kestavad vähemalt 4 nädalat.
  31. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatav Z.V tegevuses täidetud KarS § 263 lg 1 ps 1 sätestatud objektiivne koosseis.
  32. Kohus leiab, et süüdistatav Z.V on kuriteo toime pannud otsese tahtlusega. Süüdistatav Z.V, lüües kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx korduvalt jalgadega nii Tartu maantee sõiduteel kui ka rippsillal, oli teadlik, et sellise tegevusega kaasnevad kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxe lisaks valutundele ka tervisekahjustused. Süüdistatav Z.V kasutas kannatanu xxxxxxxxxxxxxx suhtes vägivalda jätkuvalt mitmes erinevas kohas ja tekitas kannatanule mitmeid tervisekahjustusi. Süüdistatav Z.V valis vägivalla kasutamiseks avaliku koha, s.o Mustvee linna keskel asuva sõidutee ja rippsilla, kus paiknesid mitmed hooned, sh elumajad. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt reageerisid toimunule mitmed asjassepuutumatud isikud (tunnistajad xxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxk). Kohus leiab, et süüdistatav Z.V (sh Mustvee volikogu liikmena) oli täielikult teadlik avalikus kohas kehtivatest üldnõuetest, sh sellest, et avalikus kohas vägivalla kasutamine rikub ühiskonnas kehtivaid häid kombeid, tavasid ja norme. Valides vägivalla kasutamiseks Mustvee linnas sellised avalikud kohad, teadis süüdistatav Z.V , et sellega rikub ta ka avalikku korda.
  33. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. II Karistus 12 Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatav Z.V süüdi tunnistada KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja mõista talle karistus. KarS § 263 lg 1 p 1 sätestab sanktsioonina rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et süüdistatav Z.V ja kannatanu xxxxxxxxxxxxxi vahel enne vägivalla kasutamist konflikte ei olnud. Süüdistatav Z.V agressiivne käitumine kannatanu suhtes oli ootamatu. Kohus peab oluliseks arvestada, et süüdistatav Z.V kasutas kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxsuhtes vägivalla intensiivselt, küllaltki pikka aega ja jätkuvalt. See tähendab, et kui kannatanu ründamine toimus esmalt Tartu maanteel, kus süüdistatav Z.V peksis kannatanut jalgadega intensiivselt ja korduvalt, siis kannatanu xxxxxxxxxxxxxx põgenemise järel järgnes talle süüdistatav Z.V . Pärast kannatanu xxxxxxxxxxxxxx kättesaamist jätkus jal gadega peksmine kuni saabus kiirabi. Kohus peab oluliseks arvestada sedagi, et rippsillal olid kannatanu xxxxxxxxxxxxxx jalad üle silla ääre, mis näitab ründe ohtlikkust. Lisaks on oluline arvestada kannatanu xxxxxxxxxxxxxxl tekkinud tervisekahjustusi. Esiteks oli tegemist küllaltki raskete tervisekahjustustega – lisaks marrastustele ja hematoomidele ka mitmed roidemurrud. Teiseks oli tegemist pikaajalise tervisekahjustusega. Karistust kergendava asjaoluna tuleb arvestada KarS § 57 lg 1 p 1 alusel kannatanule abi andmist pärast süüteo toimepanemist. Kogutud tõenditest nähtuvalt helistas süüdistatav Z.V kuriteo toimepanemise ajal Häirekeskusele, et kannatanule abi kutsuda. Kuna süüdistatav Z.V võimaldas kannatanu xxxxxxxxxxxxxx l õigeaegset meditsiinilist abi saada, tuleb seda arvestada karistust kergendava asjaoluna. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes kohus ei tuvastanud. Süüdistatav Z.V on varem kriminaalkorras karistamata. Süüdistatav Z.V puuduvad kehtivad väärteokaristused (tl 53-55). Kohtule on esitatud Tartu Maakohtu 06.12.
  34. a määrus kriminaalasjas nr 1-13-2386, mille kohaselt on lõpetatud Z.V suhtes kriminaalmenetlus

§ 202lg 1 ja 2 p 1,2 alusel.

Z.V kohustati hüvitama kriminaalmenetluse kulud ja tasuma riigi tuludesse 220 eurot (tl 56-60). Kohus nõustub kaitsjaga selles, et nimetatud kohtumäärus ei ole mingil juhul võrdsustatav süüdimõistva kohtulahendiga. On ilmne, et kriminaalmenetluse lõpetamise tulemusena isikut ei karistata. Samas leiab kohus, et tegemist on isikut iseloomustava materjaliga ja seda on võimalik karistuse mõistmisel arvesse võtta. Määruse kohaselt oli Z.V-le esitatud 12.03.2013. a süüdistused KarS § 121 järgi kahes kuriteoepisoodis. Z.V anti kohtu alla, kuid enne kriminaalasja arutamist taotleti kriminaalmenetluse lõpetamist. Kohus, uurinud kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendeid, nõustus taotlusega ja lõpetas menetluse (tl 56 60). Kohtu hinnangul on oluline rõhutada, et

§ 202

alusel on võimalik kriminaalmenetlus lõpetada üksnes juhul, kui süüdistatava käitumises on tuvastatud teo karistatavuse üldised eeldused, st käitumine vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on süüdi. Vastasel juhul kriminaalmenetlust lõpetada ei ole võimalik. Siinkohal peab kohus oluliseks viidata ka 13

§ 202

lg-le 5, mille kohaselt on kohtul õigus kriminaalmenetluse lõpetamise taotlusega mittenõustumise korral tagastada kriminaalasi prokuratuurile. Sellist võimalust tuleb kohtul ka kasutada, kui ta leiab, et kriminaalmenetluse käigus ei ole kogutud tõendeid, mis kinnitaksid, et süüdistatav on toime pannud talle etteheidetava kuriteo või esinevad õigusvastasust või süüd välistavad asjaolud. Sellest tulenevalt on kohtu arvates Tartu Maakohtu 06.12.

  1. a määruse arvestamine iseloomustava materjalina igati põhjendatud. Sellest järeldub, et süüdistatav Z.V suhtes on ka varasemalt kohtu menetluses olnud kriminaalasi isikuvastaste kuritegude toimepanemises ja vaatamata sellele, et süüdistatav Z.V suhtes lõpetati kriminaalmenetlus, on ta jätkanud samalaadsete, s.o vägivaldsete süütegude toimepanemist. Seega ei saavutatud kriminaalmenetluse lõpetamisega vajalikke eesmärke – et isik ei paneks enam samalaadseid kuritegusid toime. Oluliseks peab kohus seda, et süüdistatav Z.V käitumises on vägivaldsuse aste suurenenud, kuna käesolevas kriminaalasjas kannatanule tekitatud tervisekahjustused on oluliselt raskemad kui varasemalt. Kohus arvestab ka seda, et süüdistatav Z.V on toime pannud avaliku rahu vastu suunatud süüteo vägivalla kasutamisega. Eeltoodud asjaolusid arvestades ei pea kohus kohaseks karistusliigiks rahalist karistust. Kohus leiab, et kohane on mõista süüdistatav Z.V-le karistuseks vangistus, kuid seda sanktsiooni alammäära lähedal, s.o 1 aasta 6 kuud. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul esinevad süüdistatava isikust tulenevad asjaolud, mis võimaldavad kohaldada KarS § 73 lg 1,3 sätteid ja jätta tingimisi mõistetud vangistus täitmisele pööramata. KarS § 73 lg 3 alusel määrab kohus katseajaks 1 aasta 6 kuud. III Tsiviilhagi
  2. Kriminaalasjas on kannatanuks xxxxxxxxxxxxx, kes on kuriteo toimepanemise tulemusena saanud varalist ja mittevaralist kahju. Kannatanu xxxxxxxxxxxxx on esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 286,16 eurot, mis koosneb ravikulude ja riiete kasutuskõlbmatuks muutumisest. Lisaks taotleb xxxxxxxxxxxxx mittevaralise kahju hüvitamist summas 20 000 eurot (tl 5-7).
  3. Enne kriminaalasja kohtulikke vaidlusi loobus kannatanu tsiviilhagist summas 69,16 eurot. Kohus leiab, et hagist loobumise tõttu tuleb tsiviilhagi summas 69,16 eurot jätta TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 ja

§ 310lg 1 alusel rahuldamata.

Sellest tulenevalt ei hinda kohus nõude aluseks olevaid tõendeid (tl 63-66).

  1. Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 217 eurot kuulub rahuldamisele VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 132 lg 1,3 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. 14 VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt VÕS § 132 lgle
  2. Tsiviilhagi ja kannatanu ütluste kohaselt moodustub 217 eurot kahjunõue riiete kasutuskõlbmatuks muutumisest (triiksärk ja jope). Täiendavad tõendeid kohtule esitatud ei ole. Kannatanul seljas olnud riiete seisukorda kirjeldab seega asitõendi vaatlusprotokoll (tl 22-27) ja kannatanu ütlused. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt on kannatanul seljas olnud heledat värvi ruuduline lühikeste käistega triiksärk määrdunud ees vasakul poolel pruuni ja kollakaspruuni värvi vedelikega (võimalikult veri, okse jne) . Särgi parem käiseosa on piki käist õlaõmbluse suunas rebenenud u 15 cm pikkuselt. Lisaks oli kannatanul seljas musta värvi jope, märgistusega „Monton“, suurusega XL. Jopel on rebendid kaeluse ja vasaku tasku piirkonnas. Samuti on katteriie läbivate täketega käiste otste piirkonnas. Lisaks on jopel näha tumedaid vedelikumäärdumisi ja seda eriti käiste otste piirkonnas ja esiosal (tl 22-27). Nimetatud asitõendi vaatlusprotokolliga on kohtu arvates veenvalt tuvastatud, et kannatanul seljas olnud särk ja jope on kuriteo toimepanemise tulemusena muutunud kasutuskõlbmatuks – riided on suures osas määrdunud ja osaliselt ka katki. Kohtu hinnangul ei ole särgi ja jope seisukorda võimalik taastada parandamisega. Seega tuleb nimetatud riiete kasutuskõlbmatuks muutumise eest tasuda hüvitist vastavalt VÕS § 132 lg-le
  3. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxx hinnangul vastab uute samaväärsete riiete soetamiseks tehtavatele kulutustele 217 eurot. Nimetatud summat ei ole sisuliselt vaidlustanud ka süüdistatav Z.V ja tema kaitsja. Kohtu hinnangul vastab kannatanu nõue uute samaväärsete riiete – triiksärgi ja jope – soetamiseks tehtavatele kulutustele. Eeltoodust tulenevalt tuleb rahuldada kannatanu xxxxxxxxxxxxxx tsiviilhagi ja süüdistatav Z.V-lt välja mõista kannatanu kasuks varaline kahju 217 eurot.
  4. Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes kuulub rahuldamisele VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 1 ja § 135 lg 5 alusel. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p-le 1 on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 135 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kohtupraktikas on leitud, et isikule kehavigastuse tekitamisest ja tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb VÕS § 134 lg 2 kohaselt kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks alati välja maksta mõistlik rahasumma (Riigikohtu lahend kriminaalasjas nr 3-1-1-116-12). Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju suuruse tõendamine ei ole iseenesest võimalik. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Just seetõttu võimaldab TsMS § 366 nõuda kohtult mittevaralise kahju hüvitamist õiglase hüvitisena kohtu äranägemisel. Siiski peavad kohtute väljamõistetud 15 mittevaralise kahju hüvitiste suurused vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning kas või juba üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-19-08, p 13 ja 3-2-1-85-08, p 13).
  5. Kannatanu xxxxxxxxxxxxši vigastused on tõendatud ekspertiisiaktiga (tl 28-30). Seega süüdistatava vägivaldse käitumise tagajärjel tekitati kannatanule vigastusi, mille tulemusel on kannatanu pidanud üle elama valu ja vaimseid kannatusi. Lisaks pidi kannatanu enda ravimisega ründejärgselt ka tegelema. Kohtu arvates on oluline, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxil olid mitmedxxxxxxxxxxxx, kuid kuriteo tagajärjel paiknesid osad vigastustest ka kannatanu xxxx ja xxxxx (tl 20-21). Sellises piirkonnas olevad vigastused mõjutavad paratamatult inimese igapäevast tegutsemist ja elukorraldust (lisaks sellele, et vigastused põhjustavad valu). Ilmselgelt on väljapaistvate vigastuste tõttu äärmiselt ebamugav ringi liikuda ka avalikes kohtades. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxon pidanud tema suhtes toimepandud kuriteo tõttu pikema aja jooksul, s.o 5-6 kuud haiguslehel olema. 21.09.
  6. a Sotsiaalkindlustusameti otsusega nr xxxxxxx on tuvastatud, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxx haiguslehte on vajalik pikendada, kuna xxxxxxxxxxxxxxx esineb traumajärgne xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (tl 176177). Perearsti xxxxxxxxxxxxxx saatekirja kohaselt suunati kannatanu xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx vastuvõtule, kuna kannatanul esinesid „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“ ja lisandusid xxxxxxxxxxxxxxxxxxxvaevused, mille tõttu vajas kannatanu spetsialistide konsultatsiooni (tl 67-68). Saatekiri kinnitab kannatanu ütlusi, mille kohaselt oli tal ründejärgselt xxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxx kuna nimetatud kaebustega on kannatanu korduvalt arsti poole pöördunud. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxx le on määratud kuriteo toimepanemise tulemusena tekitatud tervisekahjustuste tõttu xxxxxxxxxxxxxxxx 25.11.
  7. a otsusega nrxxxxxxxx on xxxxxxxxxxxxxxx tuvastatud raske puue kestusega kuni 30.11.
  8. a (tl 174-175). 24.11.
  9. a otsusega nr xxxxxxx on kannatanu xxxxxxxxxxxxxxl tuvastatud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxkestusega kuni 30.11.
  10. a (tl 178-180). Kannatanu xxxxxxxxxxxxx on selgitanud, et uue arstiaja psühhiaatrile pani ta septembris
  11. a, aja sai 20.12.
  12. a. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt on tal senini regulaarsed xxxxxxxd jaxxxxxxxxx ei tööta (on xxxxxxxxxxx), xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx . Seeläbi on tema töö tugevasti häiritud.
  13. Vaidlust ei ole selles, et kannatanu xxxxxxxxxxxxx on xxxxxxxx OÜ juhatuse liikmeks ja äriühing tegutseb ehitusvaldkonnas. Kannatanu xxxxxxxxxxxxx i ütluste kohaselt teostatakse ehitustöid üle Eesti, äriühing on registreeritud Tallinnas. Kallaste Linnavalitsuse 26.10.
  14. a vastuse kohaselt ei ole xxxxxxxxxjuhatuse liige xxxxxxxxxxxxš olnud kunagi töölepingulistes või muudes sarnastes tööalastes suhetes Kallaste linnaga, kuid on osalenud Kallaste linna poolt väljakuulutatud riigihangetes. Äriühing on osalenud Kallaste Linnavalitsuse 27.06.
  15. a korralduse nr 126 „Lihthanke „Kallaste linna kõnniteede ehitamine I osa“ korraldamine“. Kallaste Linnavalitsuse 14.08.
  16. a korralduse nr 130 alusel sõlmiti xxxxxxxx OÜ-ga hankeleping, millest tulenevad tööd on lõpule viidud oktoobris
  17. a. Lisaks on osalenud xxxxxxxx OÜ Kallaste Linnavalitsuse 14.08.
  18. a korralduse nr 131 „Lihthanke „Kallaste linna promenaadi ehitamine I osa“ korraldamine“ ja 06.07.
  19. a korralduse nr 117 „Pakkumismenetluse „Kallaste linna kõnniteede ehitamine I osa“ korraldamine“ alusel väljakuulutatud riigihangetes, kuid edukat pakkujat ei valitud pakkumismenetluse ja riigihanke kehtetuks tunnistamise tõttu (tl 159-160,161-162,163-164,165,166,167). Sellest tulenevalt on kannatanu xxxxxxxxxxxxxi juhitav äriühing osalenud pärast kuriteo toimepanemist ühel riigihankel ja on sõlminud Kallaste Linnavalitsusega vastava lepingu. 16 Vaidlust ei ole ka selles, et kannatanu xxxxxxxxxxxxs on Mustvee volikogu liikmena osalenud ka volikogu istungitel. Mustvee Linnavalitsuse 20.10.
  20. a teatisest nähtub, et kannatanu xxxxxxxxxxxxx osales volikogu istungitel 16.09.
  21. a, 22.10.
  22. a, 28.01.
  23. a, 02.03.
  24. a, 16.06.
  25. a ja 30.06.
  26. a (tl 168-169). Kohtu hinnangul ei muuda kannatanu xxxxxxxxxxxxxx ütlusi ebausaldusväärseteks asjaolu, et ta on arvanud, et ründejärgselt osales ta volikogu istungil oktoobris. Siinkohal arvestab kohus, et kannatanu xxxxxxxxxxxxx selgitas küsimustele vastates, et sündmuste järgselt on ta volikogu töös osalenud, kuid mitte kogu aeg. Täpsustavale küsimusele, millal kannatanu osales, on kannatanu vastanud „oktoobrikuus vist“. Seega ei ole kannatanu kindlalt väitnud, vaid arvanud, et osales oktoobris ja kinnitanud, et suveperioodil ta volikogu töös ei osalenud. Eeltoodust tulenevalt on kannatanu xxxxxxxxxxxxxx juhitav äriühing osalenud pärast kuriteo toimepanemist mais
  27. a riigihankel ja teostanud ka töid ning xxxxxxxxxxxxš ise on osalenud Mustvee volikogu istungitel. See ei lükka kohtu arvates ümber kannatanu xxxxxxxxxxxxxi tervislikku seisundit kirjeldavatest tõenditest nähtuvat. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxx tervislik seisund on kuriteo toimepanemise tulemusena olnud oluliselt kahjustatud – talle määrati xxxxxxxxxxxxxx, mida tal varasemalt ei olnud, ta oli pikka aega haiguslehel, tal esinesid xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx jne. Sellest tulenevalt on kohtu arvates eluliselt usutavad kannatanu xxxxxxxxxxxxxx ütlused, et tema töövõime on vähenenud ja ta ei ole ettevõtlusega saanud tegeleda samal määral kui enne kuriteo toimepanemist.
  28. Kannatanu on pidanud vajalikuks siduda mittevaralise kahju ka varalise kahjuga – kannatanu pidi pärast rünnet tegelema oma tervisliku seisundiga. Seda kinnitavad kannatanu tervislikku seisundit kirjeldavad tõendid. Samas peab kohus oluliseks arvestada, et kannatanu täpset tervislikku seisundit käesoleval ajal kindlaks tehtud ei ole –xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx aastaks, mis on käesolevaks ajaks lõppenud . Kohtumenetluses ei taotletud ekspertiisi läbiviimist ega esitatud muid tõendeid, mis annaksid ülevaate kannatanu tervislikust seisundist käesoleval ajal.
  29. Kannatanule mittevaralise kahju mõistmise tuleb arvesse võtta ka süüdistatava käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole süüdistatav Z.V kannatanu suhtes toimepandud kuritegu tunnistanud, samuti ei ole ta kannatanu ees vabandanud. Vastupidi, süüdistatav Z.V on järjekindlalt eitanud oma tegu ja toonud välja erinevaid versioone juhtunu kohta. Kohtu hinnangul on süüdistatav Z.V ütlused suures osas vastuolus teiste kriminaalasjas uuritud tõenditega ja seega ennastõigustava iseloomuga.
  30. Riigikohtu analüüsis „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades I ja II astme kohtutes
  31. aastal“ (kõige hilisem vastav analüüs) on jõutud järeldusele, et kergemate tervisekahjustuste puhul mõistsid kohtud
  32. aastal välja hüvise vahemiku 20 000–50 000 krooni (s.o 1278-3195 eurot) ja raskemate tervisekahjustuste puhul, mis muutsid inimese elustandardit oluliselt 100 000–300 000 krooni (s.o 6391-19 173 eurot). Kohus peab oluliseks arvestada, et nimetatud Riigikohtu analüüsi teostamisest on möödunud käesolevaks ajaks 8 aastat ja käesolevaks ajaks on tõusnud ka keskmine brutopalk. Kui
  33. a IV kvartalis oli keskmine brutopalk 838 eurot, siis
  34. a III kvartalis oli selleks summaks 1119 eurot. Kuigi keskmine brutopalk ei ole võrreldes
  35. a olulises määras tõusnud, tuleb kohtu hinnangul võtta arvesse elukalliduse tõusu. Nii on tarbijahinnaindeks tõusnud alates
  36. a I kvartalist kuni
  37. a III kvartalini 18,4%
  38. 1 Kättesaadav veebilehelt: http://www.stat.ee/thi- kalkulaator?cpiStartMonth=13&cpiStartYear=2008&cpiEndMonth=15&cpiEndYear=2016&id=32857&cpiCalc ulate=Arvuta 17 Samuti tuleb arvestada seda, et väljamõistetava hüvitise sissenõudmine ei tohi kaasa tuua kahju tekitanu heaolu olulist langust, kuid mittevaralise kahju hüvitamine ei pea olema süüdlase jaoks talutav ka märkimisväärse pingutuseta. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et
  39. aastal oli süüdistatav Z.V aastanetosissetulek 12 193 eurot, ülalpeetavaid 1, keskmine päevasissetulek 17,48 eurot (I kd, tl 62).
  40. Kõike eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatuks rahuldada kannatanu xxxxxxxxxxxxxx tsiviilhagi talle tekitatud mittevaralise kahju osas osaliselt ning mõista süüdistavalt Z.V-lt kannatanu kasuks välja mittevaralise kahju hüvitisena 8 000 eurot.
  41. Kuna tsiviilhagis ega muudes dokumentides ei ole märgitud makserekvisiite, kuhu kahjuhüvitis tuleb kanda, ei ole kohtul võimalik kindlaks määrata vajalikke andmeid kahjude tasumiseks. IV Kriminaalmenetluse kulud
  42. Kriminaalasjas on menetluskuludeks

§ 175

lg 1 p 1 alusel valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxi esindaja vandeadvokaat Andres Simson on esitanud taotluse esindajale makstud tasu hüvitamiseks kogusummas 1800 eurot. Esindaja tasu koosneb oktoobris

  1. a kohtuistungitel osalemise tasust. Kokku on kannatanul tekkinud kulu 14,4 tunni ulatuses. Kannatanu on esitanud ka menetluskulu tõendavad dokumendid: sularahaarve nr 2016039 31.10.
  2. a summas 1000 eurot ja arve nr 2016040 31.10.
  3. a summas 800 eurot. Kannatanu esindaja vandeadvokaat Andres Simsoni kinnitusel on kannatanu Advokaadibüroole Simson Variku Straus OÜ arved tasunud. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse iseloomu ja käiku, saab lugeda põhjendatuks ja mõistlikuks kannatanu esindaja tasumäära, mis on 125 eurot ühe töötunni eest ja millele lisandub käibemaks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalasjas toimunud eelistung 27.04.
  4. a ning kohtuistungid 18.10, 19.10, 21.10, 26.10 ja 15.12.
  5. a. Kohtuistungite protokollidest nähtuvalt on ainuüksi oktoobris
  6. a (s.o 18.10, 19.10, 21.10, 26.10.
  7. a) kohtuistungite kogukestvus olnud 23,75 tundi. Taotluses soovitakse kannatanu õigusabikulude hüvitamist oktoobris
  8. a kohtuistungitel osalemise eest kogusummas 1800 euro eest, s.o 12 tunni õigusteenuse osutamise eest (1800/150). Kohus leiab, et kuna käesolevas kriminaalasjas on oktoobris
  9. a toimunud kohtuistungid kogukestvusega 23,75 tundi, on põhjendatud hüvitada xxxxxxxxxxxxxi esindajale makstud tasu 12 tunni õigusteenuse osutamise eest. Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates põhjendatud lugeda menetluskulude hulka xxxxxxxxxxxxxi esindajale makstud tasu 12 tunni õigusteenuse osutamise eest, võttes arvesse esindaja tunnitasu 150 eurot (koos käibemaksuga), s.o 1800 eurot. 2.

§ 175

lg 1 p 2 alusel on menetluskuluks tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx hüvitatud sõidukulu 8,47 eurot (tl 91-93,156). 3.

§ 175

lg 1 p 3 alusel on menetluskuluks xxxxxxxxxxxxxi suhtes läbiviidud isiku kohtuarstliku ekspertiisi tasu 61 eurot (tl 31). 4.

§ 175

lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks määratud kaitsjale väljamakstud tasu ja hüvitatud kulud summas 72 eurot (tl71-73,74-75). 18 5. Menetluskuluks on

§ 175

lg 1 p 9 alusel ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on

§ 179

lg 1 p 2 järgi teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.

  1. a vastu võetud (kehtiv alates 01.01.2016.a) määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 kohaselt on käesoleval ajal töötasu alammääraks 430 eurot. Seega on sundraha suuruseks 645 eurot.
  2. Eeltoodust tulenevalt on menetluskulud kokku 2586,47 eurot. 7.

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb menetluskulud välja mõista Z.V-lt . Riigile tasutavad menetluskulud (sundraha ja ekspertiisitasu) tuleb tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kannatanu esindaja tasu tuleb välja mõista kannatanu kasuks. Kuna tsiviilhagis ega muudes dokumentides ei ole märgitud makserekvisiite, kuhu esindaja tasu tuleb kanda, ei ole kohtul võimalik kindlaks määrata tasumiseks vajalikke andmeid. V Asitõendid 1. Kriminaalasja juures on CD-plaadid Häirekeskuse kõnesalvestistega (tl 37,42). Kohus leiab, et

§ 126lg 3 p 1 alusel tuleb CD-plaadid jätta kriminaalasja juurde.

2. Kriminaalasjas on asitõenditeks heledat värvi, pruuni-ruudulise kirju riidematerjalist lühikeste käistega triiksärk, musta värvi läikivast kunstriide materjalist jope ja sinist värvi jalatsid kirjega „ECCO“. Asitõendid on pärast vaatlust antud omanikule, st kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxe vastutavale hoiule (tl 22-27). Kohus leiab, et

§ 126lg 3 p 2 alusel tuleb asitõendid tagastada xxxxxxxxxxxxxxxx.

Raina Pärn kohtunik 19

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.