p 1, 4 ja § 349 järgi kokkuleppemenetluses Kohtuistungi toimumise aeg 10.03.2009.a. Prokurör Arika Pettai Süüdistatavad
p 1, 4 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 270 päevamäära;
Lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista liitkaristuseks
lg 1 järgi rahaline karistus 270 päevamäära, mis lähtudes miinimumpäevamäärast 50 krooni, on 13 500 krooni.
lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 2 päeva eelvangistust (06.-07.04.2007.a.), mis vastab rahalise karistuse 6-le päevamäärale ning kandmisele kuuluv karistus on 264 päevamäära, s.o. 13 200 (kolmteist tuhat kakssada) krooni.
alusel määrata, et tasumisele kuulub rahalise karistuse 120 päevamäära ehk 6000 (kuus tuhat) krooni ning ülejäänud osa karistusest ehk rahaline karistus 144 päevamäära (7 200 krooni) – ei pöörata täitmisele, kui L.N 3 (kolme)-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu .
6 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest (s.o. 1 000 krooni kuus). Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB-is või arvele 221023778606 Swedbank`is, viitenumber mõlema arve puhul on 4100064939, ära märkida kriminaalasja nr 1-09-1260 ja süüdimõistetu nimi. 2. Süüdi tunnistada J e v g e n i SEMINITŠENKO
p 1, 4 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 30 päevamära, mis lähtudes keskmisest päevamäärast 109 krooni, on 3 270 (kolm tuhat kakssada seitsekümmend) krooni.
lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 1 päev eelvangistust, mis vastab rahalise karistuse 3-le päevamäärale ning kandmisel kuulub rahaline karistus 27 päevamäära – s.o. 2 943 (kaks tuhat üheksasada nelikümmend kolm) krooni. (Rahandusministeeriumi arve 10220034796011 SEB-is või arve 221023778606 Swedbak`is, viitenumber 4100064939; ära märkida kriminaalasja nr.“1-09-1260“ ja süüdimõistetu nimi).
6 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest (490,50 kr kuus).
L.N 02.06.2006.a. kella 19.45 ajal kesklinna politseiosakonnas aadressil Pärnu mnt 11 Tallinnas, esitas väärteoprotokolli koostamisel temale mittekuuluva tähtsa isikliku dokumendi – Vene Föderatsiooni passi GL.N-i nimele ja seda eesmärgiga pääseda väärteokaristusest. Sellega pani L.N toime
teise isiku nimele välja antud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga vabaneda kohustustest. Kokkulepete sisu. Süüdistatava L.N-i , kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör tema süüdi tunnistamist
p 1, 4 ja § 349 järgi ning tema karistamist rahalise karistusega , vastavalt 270 ja 90 päevamäära, liitkaristuseks 270 päevamäära ning lähtudes miinimumpäevamäärast 50 krooni. Karistusest on kantud 2 päeva eelvangistust ehk 6 rahalise karistuse päevamäära.
p 1, 4 järgi ning tema karistamist rahalise karistusega 30 päevamäära, mis lähtudes keskmisest päevasissetulekust 109 krooni, on 3270 krooni. Sellest on eelvangistusena ära kantud 1 päev (06.04.2007.a., mil J. Seminitšenko oli kahtlustatavana kinni peetud) ja see võrdub rahalise karistuse 3 päevamääraga. Seega kandmisele jääb karistus 27 päevamäära, s.o. 2 943 krooni. Samuti on 3 kokku lepitud selle karistuse täitmises osade kaupa, s.o. 6 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o. 490,50 krooni kuus. Kohtuliku arutamise järeldused. Süüdistustes
p 1, 4 ja § 349 järgi tunnistas L.N ennast kohtuistungil süüdi, kahetses toimepandut ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Süüdistuses
Seminitšenko end süüdi, kahetses toimepandut ning jäi täies ulatuses sõlmitud kokkuleppe juurde. Prokurör ja kaitsjad jäid samuti sõlmitud kokkulepete juurde ning palusid kohtul need otsusega kinnitada. Kannatanu A. K on kohtueelses menetluses andnud oma nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, oma õigustest ning kokkuleppemenetluse kohaldamise tagajärgedest on ta teadlik. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et L.N-i ja J. Seminitšenko eneste süüdi tunnistamine ja kokkulepete sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatavate käitumine, nende süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Karistus tuleb neile mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 6 525 krooni). Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.