1-06-593/6

1 nr. 1-06-593 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. märtsil 2006.a.Harju Maakohus koosseisus kohtunik Leili Raedla , sekretäri Jane Põldoja juuresolekul, Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri Natalja Vester, kaitsja vandeadvokaadi Jugans Grossmann osavõtul arutas avalikul kohtuistungil
2. märtsil 2006.a. lühimenetluses kuriteoasja M.P–elukoht XXXXXXXX,Eesti kodanik, keskharidus, emakeel: eesti keel, AS Uus Ehitus RC, ehitustööline, varem kriminaalkorras karistatud 13.12.1994.a. Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg.2 p.1, 2,3 ; § 115 lg.3 p.2 järgi mõistetud vabadusekaotus 8 aastat ja 1 kuu. Tõkendiks- vahistamine alates 26.07.2005.a. - süüdistuses KarS § 113 järgi Kohtulikul uurimisel maakohus tuvastas: M.P’t süüdistatakse selles, et tema 26.07.2005.a. ajavahemikul kell 23.00 kuni kell 23.40 XXXXXXXX asuva eramu teisel korrusel lõi tekkinud tüli käigus R T kaks korda noaga vasaku kehatüve piirkonda, mille tagajärjel kannatanu suri kohapeal. Oma tegevusega pani M.P toime teise inimese tapmise kvalifitseeritava kuriteo. so. KarS § 113 järgi Süüdistatava M.P’e süü on tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega : -sündmuskoha vaatlusprotokoll ,fototabelid /tl.3-5,6-11/; -eksperdi arvamus kohtuarstliku ekspertiisiaktis nr. 603 27.07.2005.a. /tl.18/; - ekspertarvamus ekspertiisiaktis nr. GE-2199-05/5267 14.09.2005.a./tl.36/; -eksperdi arvamus isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr. 590 25.07.2005.a. /tl.42/; - eksperdi arvamus isiku kohtuarstliku täiendekspertiisi aktis nr. 62(esmane akt 590/05 /tl.64/; -asitõendi vaatlusprotokoll /tl.66/; -tunnistaja M O ütlused /tl.67-70/; -tunnistaja K I’ ütlused /tl.71-73/; -tunnistaja L T’ ütlused /tl.74-76/; -tunnistaja K J’u ütlused /tl.82-84/; -tunnistaja E L ütlused /tl.87-89/; -tunnistaja J S ütlused /tl.90-92/; 2 -tunnistaja E L ütlused /tl.93-96/; -kahtlustatava M.P’e ütlused /tl.106-108, 119-121/; -eksperdi arvamus ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr 167 02.11.2005.a. /tl.113-114/; Kuriteoga seoses tsiviilhagi on esitanud kannatanu L T summas 5879.-krooni. Kohus leiab, et esitatud süüdistus on täielikult tõendamist leidnud. Süüdistatav tunnistab oma süüd täielikult ja kahetseb .Kohtuistungil ütluste andmisest loobus, väites, et on eeluurimisel oma ütlused andnud ja jääb nende juurde. Kohus leiab,et kõigest eelnevast tulenevalt on süüdistatava poolt toimepandud kuritegu õigesti kvalifitseeritud ja täielikku tõendamist leidnud nii süüdistatava enda ütlustega eeluurimisel kui ka kriminaalasjas kogutud teiste kirjalike tõenditega. Karistuse mõistmise üldsätted on sätestatud KarS § 56, mille kohaselt on karistamise aluseks kohtualuse süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatav eeluurimisel ennast täielikult süüdi ei tunnistanud, väites,et R T toimus neil sõnavahetus ja kaklus ning ta ei tea,miks üldse R. T noaga lõi, arvatavasti enesekaitseks. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga , et just M.P põhjustas noalöökidega R Tsurma ning tapmine on toime pandud kaudse tahtlusega, sest lüües teist isikut mitu korda noaga kehasse , pidi ta võimalikuks pidama , et tema teo tulemusena kannatanu sureb ning ta möönis sellise tagajärje saabumist. M.P tegevuses ei esine õigusvastasust välistavaid asjaolusid ning ta on selle teo toimepanemises süüdi. Samuti ei saa hinnata M.P käitumist provotseeritud tapmisena ning seda põhjusel, et provotseeritud tapmisest saab kõnelda ainult juhul, kui kannatanu ise on endapoolse ründega süüdistatava tapmiseni viinud, teisiti öeldes, isikut provotseerinud. Kriminaalasja puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et M.P oleks tegutsenud mingis kõrgest emotsionaalsest pingest tingitud erutusseisundis. M.P ei tekkinud tapmissoov äkki, kuna tema ja kannatanu vahel toimus konflikt maja esimesel korrusel, kus kannatanu M.P väidetavalt pudeliga lõi. Seejärel ajas M.P kannatanut taga, sai kätte ja nende vahel toimus rüselus, kuid nad lahutati teiste pereliikmete poolt. Seejärel varustas süüdistatav ennast jahinoaga, sisenes kannatanu R T tuppa, kuhu viimane oli juba läinud ja lõi korduvalt voodile kukkunud kannatanut noaga. Arvesse võttes süüdistatava poolt antud kuriteo toimepanemise kõiki asjaolusid, seda, et süüdistatav pani toime üliraske isikuvastase kuriteo ning tapetu oli süüdistatava M.P naisevend, kuriteo pani süüdistatav toime ,olles alkoholijoobes ning ilma igasuguse nähtava motiivita, sest omavahelist rüselust ja isegi süüdistatava väidetavat pudeliga löömist kannatanu poolt , ei saa lugeda tapmise motiiviks ega erutusseisundis toime pandud tapmiseks, leiab kohus, et M.P’le tuleb mõista karistuseks vangistus KarS § 113 sanktsioonis ettenähtud keskmises määras ( 6 kuni 15 –aastane vangistus ). Kuna asja arutamine toimus lühimenetluses, tuleb süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. Ülaltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 238 maakohus otsustas: 3 Süüdi tunnistada M.P KarS § 113 se vangistusega. järgi ning karistada teda 9-(üheksa) aasta- KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada M.P’le mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 6 (kuue) aastane vangistus. KarS § 68 alusel lugeda eelvangistuse aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks lugeda vahistamise päev s.o. 26.juuli 2005.a. Asitõend- nuga, kuulub hävitamisele kohtuotsuse jõustumisel. M.P’lt välja mõista kannatanu L T tsiviilhagi katteks 5879.- (viis tuhat kaheksasada seitsekümmend üheksa) krooni . KrMS § 180 alusel M.P’lt välja mõista kohtukuluna süüdimõistva I astme kuriteo kohtuotsuse eest sundraha 7500.- (seitse tuhat viissada ) krooni , ekspertiisitasud kokku 18711.76 krooni (kaheksateist tuhat seitsesada üksteist krooni ja 76 senti) ja kaitsjatasu 10054.40 (kümme tuhat viiskümmend neli krooni ja 40 senti ) riigituludesse. Riigi kasuks välja mõistetud summad tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 Ühispank viitenumbrile 2800049777 (Harju Maakohus) Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 /viisteist/ päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, vahi all viibival süüdistataval kohtuotsuse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu, teatades apellatsiooniõiguse kasutamisest 7/seitse/ päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutatakse 15.märtsil 2006.a., apellatsioonkaebuse teatise saamisel on kohtuotsus tervikuna kohtukantseleis kättesaadav
3. aprillil 2006.a. kell 13.
4. Kohtunik: