HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-07-13731
(06231701993)Otsuse kuupäev 19. märtsil 2008.a. Kohtunik Violetta Kõvask Sekretär Sirje Luga Ringkonnaprokuröri abi Kaitsja vandeadvokaat Veera Kremez Toomas Pilt Kriminaalasi E.H süüdistuses KarS § 169 järgi lühimenetluses Süüdistatav E.H , elukoht: xxx, isikukood XXX, EV kodanik, keskharidus, emakeel – eesti keel, ei tööta, varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 1 korral, tõkend – elukohast lahkumise keeld Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315 kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada E.H KarS § 169 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista karistuseks 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 2 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1,3 alusel mõistetud karistust täielikult mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda 19.03.2008.a. Tõkend –elukohast lahkumise keeld – peale kohtuotsuse jõustumist tühistada. Välja mõista E.H´lt (E.H) (ik XXX, elukoht xxx) riigituludesse sundraha 6525,- krooni, kaitsjatasud summas 743,40 krooni ja kannatanule KrMS § 178 lg 1 p 1 alusel makstud 280,-krooni. E.H´l (E.H) tasuda menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr xxxxxxxxxxxx või Hansapangas nr xxxxxxxxxxx. Maksekorraldusele märkida viitenumber xxxxxxxxxxxxx ning selgitusse: „E.H, 107-13731, menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Tsiviilhagi esitatud ei ole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK E.H on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema lapsevanemana, olles töövõimeline ja saades ajavahemikul jaanuar 2005 kuni 03.september 2005.a. AS-ist Hansabuss maksustavat tulu 44 532,- krooni ja juulis 2005.a. Eesti Haigekassast maksustatavat tulu 974,- krooni, hoiab alates 04.04.2005.a. kuritahtlikult kõrvale Tallinna Linnakohtu 13.09.2004.a. otsusega temalt alates 30.06.2004.a. välja mõistetud igakuise elatusraha summas 2250,- krooni maksmisest oma alaealisele pojale SK´ile (sünd XXX.a.) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni 29.03.2013.a. MH´i kasuks. Seega E.H , hoides kuritahtlikult kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest on toime pannud lapse ülalpidamise kohustuse rikkumise, s.o. KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. E.H esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 19.03.2008.a. toimunud kohtuistungil kinnitas E.H, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, end süüdi ei tunnistanud, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde, lisas, et käesoleval ajal ta ei tööta, materiaalselt teda toetavad sõbrad ja tuttavad, kes ka üürivad talle korteri Kaupmehe tänaval. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus pole põhjendatud. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava E.H süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl. 35 - 40) ja millest nähtub, et E.H seletas, et tema ei ole kuritahtlikult elatisraha maksmisest kõrvale hoidunud. Tunnistab SK´i enda pojana ja pärilikkuse suhtes küsimust ei ole. Elas MH iga koos, kui SK sündis. Ametlikult abielus ei ole olnud. 13.09.2004.a. kohtuotsusest ei tea midagi. 2005.a. alguses sai teada, et on kohustatud kohtuotsusega elatisraha maksma. Alates 13.09.2004.a. kuni käesoleva ajani ei ole maksnud mingit elatisraha SK ülalpidamiseks, kuna ei ole saanud MH iga kokkuleppele mida mina temalt taotlen. MH kolis tema juurde elama 1993.a. oma esimese lapsega, aadressile XXX ja elab seal vist käesoleva ajani. Kuna koos ei olnud võimalik enam elada, siis tema lahkus oma korterist. Tegi ettepaneku, et MH kolib oma esimese lapsega korterist välja ja SK jääks tema juurde, millega MH ei olnud nõus ning lahkus ise korterist. Praegu kuulub korter MH´ile ja seetõttu tunneb, et temale on tehtud varaliselt ülekohut. Kohtutäituri juures elatisraha maksmise küsimustes käinud ei ole. Kui koos elasid siis M tööl ei käinud tema pidas lapsi ja M üleval. Seetõttu leiab, et ei ole võlglane MH´i ja SK ees. Oma elamispinda tal ei ole, kinnisvara ei oma, vallasvara ei ole, väärtpabereid ei ole. Tal ei ole üldse rahalist sissetulekut alates 2005.a. augustist. Elatub juhutöödest ja katsub kulutada nii vähe, kui võimalik. Vabaabielus kellegiga hetkel ei ole. Varasemast abielust on 2 täiskasvanut last. SK on ainus alaealine laps. Seda ei tunnista, et tema kuritahtlikult hoiab kõrvale elatisraha maksmisest oma alaealisele lapsele SK´ile. Ka: - kannatanu MH´i ütlused ja avaldus (tl. 2 – 3, 4), alates 2001 aasta sügisest ei ela ta koos E.H´iga, kes on SK isa. Tallinna Linnakohtu otsusega 13.09.2004.a. mõisteti E.H ´ilt välja elatisraha, mida ta senini maksnud ei ole. Elatisraha võlgnevus seisuga 31.05.2006.a. on 50 699,- krooni. On veendunud, et E.H hoiab kuritahtlikult kõrvale oma lapsele SK väljamõistetud igakuise elatisraha maksmisest. E.H´iga viimasel ajal suhelnud ei ole, tema asukoht on teadmata. Võimalik on see, et ta töötab purjetamise treenerina Hispaanias. Kohtuotsusega määratud elatisraha suurus on 2250,- krooni kuus. Avaldus, milles palub algatada kriminaalasja E.H vastu, kellelt on Tallinna Linnakohtu otsusega 13.09.2004.a. välja mõistetud elatisraha, kuid kes ei ole seda tasunud. On põhjust arvata, et E.H hoidub kuritahtlikult kõrvale elatusraha maksmisest. Temale teadaolevalt elab ta hästi, varjab oma sissetulekuid ning viibib tihti välismaal. - kohtutäituri tõend (tl. 5), tõendatakse, et E.H on tasunud kohtutäituri Kristiina Feinman´i vahendusel elatusraha MH´ile Tallinna Linnakohtu 13.09.2004.a. otsuse alusel alates 30.06.2004.a. kuni 31.05.2006.a. summas 1051.- krooni. elatisraha võlgnevus 50 699,- krooni. võlgniku nimele on registreeritud ARK haagis XXX, reg. nr XXX, millele on seatud kohtutäiturite poolt keelumärked, muud vara ei oma, Maksuameti andmetel ei tööta. - kohtutäituri vastus järelpärimisele (tl. 7), kohtutäitur Kristiina Feinamn menetluses on Tallinna Linnakohtu 13.09.2004.a. otsus, millega mõisteti E.H ´ilt välja elatisraha 2250,- krooni kuus kuni 29.03.2013.a. MH kasuks. Kohtutäituri poolt seati täitetoimik sisse 04.04.2005.a. ajavahemikul 31.05.2006.a. kuni 01.03.2007.a. on E.H tasunud 1051.- krooni. Elatise võlgnevus alates 31.05.2006.a. kuni 01.03.2007.a. moodustab 22 500,- krooni. ajavahemikul 31.05.2006.a. kuni 01.03.2007.a. ei ole võlgnik vara soetanud. Maksu – ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskuse andmetel E.H on saanud 2005.a. AS´ist Hansabuss maksustatavat tulu 44 532,- krooni, millest kinnipeetud tulumaks 6908,- krooni. Eesti Haigekassast on saanud maksustatavat tulu 974,-, millest kinnipeetud tulumaks 234,- krooni. E.H on registreeritud FIE alates 1998.a. kuni käesoleva ajani. 2006.a. Maksu- ja Tolliametil andmed puuduvad. - täitetoimik nr 034/2005/328 (tl. 8 – 11), nähtub, et kohtutäitur Kristiina Feinman on 04.04.2005.a. algatanud E.H vastu täitetoimiku. - kohtuotsuse koopia (tl. 12 – 13), 13.09.2004.a. tagaseljaotsus, mille kohaselt mõisteti E.H´ilt poeg SK´i ülalpidamiseks elatist 2250,- krooni kuus alates 30.06.2004.a. kuni SK´i täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 29.03.2013.a. MHi kasuks. Kohtunik asub seisukohale, et vaatamata sellele, et E.H on nii eeluurimisel kui ka kohtus oma süüd eitanud, tema ja kannatanu ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning E.H süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 169 järgi. Vanema kohustus on oma alaealist last ülal pidada, E.H ei eita, et SK on tema laps, seega on ta kohustatud oma last ülal pidama kuni lapse täisealiseks saamiseni, so. kuni 29.03.2013.a. seda on kinnitanud oma 13.09.2004.a. kohtuotsuses ka Tallinna Linnakohus, sellest kohtuotsusest oli teadlik E.H , kuid seda pole ta käesoleva ajani teinud. Nagu nähtub kriminaalasja materjalidest on E.H pikema aja jooksul jätnud maksmata oma poja ülalpidamiseks väljamõistetud elatist, varjab oma tulusid, ametlikult kuskil ei tööta, kuigi on töövõimeline, tal on tekkinud ulatuslik võlgnevus ( seisuga 01.10.2007.a. ) summas 88 949,-krooni, seega võib järeldada, et ülalpidamiskohustuse rikkumine on kuritahtlik. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik E.H ´i süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. E.H on varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 1 korral, tema karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises. Tal puuduvad legaalsed sissetulekuallikad, tal on tekkinud suur elatisraha võlgnevus, seega pole otstarbekas talle karistuseks mõista rahalise karistuse. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et E.H ´ile tuleb karistuseks mõista lühiajalise vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Kuna aga E.H ´il on kindel elukoht olemas, võib tema suhtes kohaldada KarS § 73 sätteid, määrates, et mõistetud vangistust ei pöörata esialgu täitmisele, kui süüdimõistetud ei pane talle kohtu poolt määratud katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Violetta Kõvask Kohtunik