lg 3, § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Margus Kaavistelt riigituludesse menetluskuluna 300.- krooni määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Margus Kaaviste, 1-05-119, menetluskulu“, või - pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Margus Kaaviste, 1-05-119, menetluskulu“. Kui menetluskulu ei ole tasutud määruse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse määrust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (
Määruse koopia edastada Tartu Vanglale, prokurörile, Raamatupidamiskeskusele ning allkirja vastu Margus Kaavistele. kaitsjale, Kohtute EDASIKAEBAMISE KORD
lg 1,
lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus.
lg 1 ja
lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD Margus Kaavistet on kriminaalkorras karistatud 3-l korral. Viimati karistati Margus Kaavistet 26.10.2006.a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega KarS § 113 järgi 7 aasta vangistusega. 7 aasta vangistuse kandmise alguseks on 29.11.2004.a. Margus Kaaviste on talle mõistetud karistusest ära kandnud KarS § 76 lg 2 p-s 2 märgitud aja – vähemalt 2/3 karistusajast. KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud 23.09.2009.a kohtuistungil ära Margus Kaaviste, tema kaitsja ja prokuröri, on seisukohal, et käesoleva ajahetke seisuga ei ole põhjendatud Margus Kaavistet vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Margus Kaaviste kannab karistust inimese tahtliku tapmise eest. Kannatanu tapeti kolmekesi – M.Kaaviste ja veel kaks meesisikut. Ringkonnakohtu kohtuotsuses märgitu kohaselt tapsid M.Kaaviste ja veel kaks meesisikut kannatanu kaastäideviijatena tegutsesid kannatanu tapmisel ühiselt ja kooskõlastatult. Ringkonnakohtu kohtuotsusesse märgitu kohaselt sõitsid 3 süüdistatavat kannatanu elukohta koos, kõik kolm süüdistatavat vestlesid kannatanuga, koos sisenesid kannatanu järel kaevumajja, kolmekesi koos olles teipisid kinni kannatanu käed ja näo, koos viskasid kannatanu pärast tema surma kaevu ning koos hävitasid sündmuskohale jäänud jälgi. Kannatanu nina ja suu teipimisega sulgesid süüdistatavad kannatanu hingamisteed, mille tagajärjel kannatanu suri. 7-st aastast vangistusest on 28.08.2009.a seisuga kantud 4 aastat ja 9 kuud vangistust. Kohtu hinnangul on kuriteo toimepanemise asjaolud niivõrd rasked, et käesoleva ajahetke seisuga ei ole põhjendatud süüdimõistetut vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kantud karistusaeg ei ole proportsionaalne kuriteo toimepanemise asjaoludega, s.t kantud karistusaeg on liiga lühike. Kohtu hinnangul ei ole Margus Kaavistet põhjendatud käesoleva ajahetke seisuga vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada ka seetõttu, et kohtul pole piisavalt alust arvata, et ta on asunud seaduskuulekalt teele. Margus Kaaviste distsiplinaarkorras karistatus ei ole kustunud ja lisaks on Margus Kaavistest lähtuva agressiivsuse tõttu kasutatud tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. 09.02.2009.a karistati Margus Kaavistet noomitusega selle eest, et omas ühte isevalmistatud veekeeduseadet, mis oli peidetud madratsi sisse. Vangistusseaduse § 65 lg 5 alusel ei ole see karistus kustunud. 31.12.2008.a käskkirjaga kohaldati kinnipeetav Margus Kaaviste suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna Margus Kaaviste märkis oma avalduses, et tapab ära kambrikaaslase ning kahjustab enese tervist. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kasutati, kuna oli alust arvata, et M.Kaaviste võib olla ohtlik teistele vanglas viibivatele isikutele. Käskkirjas märgitu kohaselt on M.Kaaviste hinnatud ohtlikuks vanglaametnike ja kinnipeetavate suhtes (kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamise 08.12.2008.a tulemusena). M.Kaaviste sai sellest käskkirjast teada 31.12.2008.a isikliku allkirja vastu. Täiendavate julgeolekuabinõude kasutamine lõpetati M.Kaaviste suhtes 15.04.2009.a käskkirjaga alates 15.04.2009.a seoses asjaolude äralangemisega. Kohtu hinnangul ei ole Margus Kaavistet käesoleva ajahetke seisuga põhjendatud vangistusest vabastada ka seetõttu, et ta ei ole vangistuses viibimise ajal jõudnud läbida agressiivsuse temaatikat käsitlevat kursust-programmi. Täna, s.o 23.09.2009.a kell 08.38 saabus kohtunik Heli Sillaotsa e-posti aadressile Tartu Vangla sotsiaaltöötajalt Kätlin Servetilt elektroonne teade selle kohta, et Margus Kaaviste osaleb käesoleval hetkel sotsiaalprogrammis , eeldatav programmi lõpp on 14.10.2009.a; programmis osalemine 100%, kodutööd esitatud õigeaegselt. Kuna kuritegude toimepanemisel kasutatud vägivalla aste on üha suurenenud, siis selleks, et Margus Kaaviste vabadusse naastes oleksid uue kuriteo toimepanemise riskid viidud miinimumini, oleks igati põhjendatud, et Margus Kaaviste läbiks programmi täies ulatuses selle lõpuni. Kinnipeetava isiklikust toimikust, täpsemalt selle ümbrikus olevast tunnistusest, nähtub, et Margus Kaaviste on vangistuses viibimise ajal osalenud vaid ühel kursusel – 2007.aastal osales 23.09.2009.a kohtuistungil avaldas Margus Kaaviste, et ta õpib Tartu Kutsehariduskeskuses puidupingitööliseks, omandamaks puusepp-tisleri eriala, õpingute lõpu ajaks on 2010.a. juunikuu. 23.09.2009.a kohtuistungil kinnitas Margus Kaaviste ka seda, et ta on valmis osalema alkoholsõltuvust käsitlevas programmis ja soovib lõpuni osaleda programmis . 23.09.2009.a kohtuistungil avaldas Margus Kaaviste soovi, et tema ennetähtaegne vabastamine lükataks aasta võrra edasi, et selle aja jooksul omandada eriala ja osaleda sotsiaalprogrammides. Ka kriminaalhooldaja oma arvamuses ei nõustu käesoleva ajahetke seisuga Margus Kaaviste vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamisega. Ka kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt tuleks Margus Kaavistel ennetähtaegse vabastamise ettevalmistamiseks läbida resotsialiseerivaid tegevusi vanglas, korrigeerimaks väljakujunenud arusaamu ja väärtushinnanguid ning leidmaks motivatsiooni seaduskuulekaks eluks. Kohus nõustub nii kriminaalhooldaja arvamusega kui ka Margus Kaavistega ning on samuti seisukohal, et käesoleva ajahetke seisuga ei ole põhjendatud Margus Kaavistet vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Asjaolud, et Margus Kaavistel on olemas elukoht, ta osales vangistuses 2007.a hetkel osaleb sotsiaalprogrammis ning tal on pooleli õpingud kutse omandamiseks, on positiivsed ja tulevad talle endale edasises elus kasuks, kuid ainuüksi nimetatud asjaolud ei ole käesoleva ajahetke seisuga piisavad selleks, et Margus Kaavistet vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Edasist aega vanglas viibides oleks Margus Kaavistel kõige otstarbekam kasutada selleks, et omandada endale kutse ja osaleda kursustel ja programmides – ennekõike osaleda lõpuni programmis ning lisaks ka vanglast vabanenu toimetulekut vabaduses ning alkoholsõltuvust käsitlevates programmides-kursustel . Heli Sillaots kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.