1-11-2523/51

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-2523 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. aprilli 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Z.G (Z.G) ja tema kaitsja vandeadvokaat Rainer Objarteli (Objartel) määruskaebused RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. aprilli 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Z.G ja tema kaitsja vandeadvokaat Rainer Objarteli määruskaebused rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Karl Saavo kaudu 108 eurot (sada kaheksa eurot), sealhulgas käibemaks 18 eurot (kaheksateist eurot), vandeadvokaat Rainer Objartelile tema poolt Z.G-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Z.G-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Rainer Objarteli poolt osutatud õigusabi eest 108 eurot riigituludesse.
7. Z.G tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Z.G 1-112523 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Z.G tunnistati Tartu Maakohtu 21.09.2011 otsusega süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 ja KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 2 aastat vangistust, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel 29.11.2007 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 11 kuud ja 28 päeva – võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 2.04.2012 ja lõpeb 30.03.
10. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 31.03.
12. Tartu Maakohtu 15.04.2013 määrusega jäeti Z.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu põhjendused olid järgmised. 2.1 Maakohus, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja kaitsja arvamuse ning tutvunud prokuröri arvamusega, leidis, et Z.G tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus ja ka materiaalset alust, kuid süüdimõistetu isik ja tema varasemad eluviisid ei võimalda teda tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Formaalseks aluseks KarS § 76 lg 1 p 1 järgi on see, et teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud üle 1/3 karistusajast. Z.G on nõus alluma elektroonilisele valvele ja vajalikud tingimused selleks on tema elukohas täidetud. Materiaalseks aluseks on kindla elukoha olemasolu. 2.2 Samas võttis maakohus arvesse, et Z.G puudub vabanedes garanteeritud töökoht. Kutsehariduse puudumise tõttu võib töökoha leidmine osutuda keeruliseks ja seetõttu puudub elatusallikas. Ainuüksi elukoha ja lähedaste toetuse olemasolu ei ole küllaldane materiaalne alus. Z.G vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel olid maakohtu hinnangul määravad tema senised eluviisid. Z.G kannab liitkaristusena vangistust. Kuriteod pani ta toime katseajal. Käitumiskontrollile allutamine ei hoidnud teda uutest kuritegudest. Z.G on varem korduvalt karistatud erinevate õigushüvede vastu suunatud kuritegude eest. Vangla hinnangul on Z.G uute kuritegude toimepanemise risk alla keskmise. Uute kuritegude toimepanemise riski mõjutab töö puudumine ja seetõttu elatusallika puudumine. Kinnipeetava isikut ja varasemat elukäiku arvestades nõustus kohus prokuröri arvamusega, et kantud karistus ei ole täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud eesmärki.
13. Maakohtu määruse peale esitasid kaebused süüdimõistetu Z.G ja tema kaitsja, kes taotlevad määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada Z.G vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaebustes esitatud seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 3.1 Esmalt ei nõustu Z.G prokuröri seisukohaga, mille kohaselt käitub ta vanglas eeskujulikult vaid selleks, et ennetähtaegselt vabaneda. Z.G leiab, et kinnipeetava individuaalne täitmiskava koostataksegi selleks, et kinnipeetaval tekiks arusaam oma kuriteost ja selle raskusest. Samuti on see osa kinnipeetava motiveerimisest, kuna eeskujuliku käitumise korral on võimalik ennetähtaegselt vabaneda, käia väljaspool vanglat tööl, osaleda spordiüritustel, kohtuda lähedastega nii lühi- kui ka pikaaegsetel kokkusaamistel. Z.G märgib, et on loomulik, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda, kuna kodus on tal kolm last ja abikaasa. Ta lisab, et käitus alates
14. aasta aprillist kuni
15. aasta aprillini laitmatult, käis tööl ja tasus oma võlgasid. Z.G möönab, et teda on seitsmel korral kriminaalkorras karistatud, kuid kahetseb toimepandud kuritegusid. Viimase kuriteo pani ta toime hasartmängusõltuvuse tõttu, millest ta on tänaseks päevaks vabanenud. Z.G märgib, et viibib vanglas teist korda. Esimesel korral vabastati ta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. Z.G tegi
16. aastal avalduse Hasartmängu Liidule, et teda ei lubataks kasiinosse.
17. aasta lõpus tegi ta avalduse ka EMTA-le, et ta ei saaks kasiinosid külastada. Sellega on ta end tõestanud, kuna rohkem kuritegusid ei järgnenud. 2 Z.G ei nõustu enda vabastamata jätmisega ka töökoha puudumise motiivil. Ta leiab, et tööandjaga tuleb korraldada tööintervjuu ning üksnes garantiikiri ei kinnita midagi. Ehkki Z.G puudub eriala, märgib ta, et omab töökogemust. Ta töötas XXX betooni- ja montaažitööde ehitusfirmas XXX objektijuhina. Sellisel erialal ei nõuta erialast haridust, vaid töökogemust. Samuti on vanglas viibides töökoha leidmine raskendatud. Z.G soovib vabaneda elektroonilise valve alla ning leiab, et see võimaldaks maandada uue kuriteo toimepanemise riske. Ka elektroonilise valve all on Z.G võimalik läbida sotsiaalprogramm ja jätkata õpinguid. 3.2 Z.G kaitsja leiab, et maakohtu määrus ei ole piisavalt motiveeritud. Z.G selgitas kohtuistungil, milliseid järeldusi ta on enda jaoks karistuse kandmise ajal nendest asjaoludest teinud, millised on tinginud tema karistuse kandmise. Ta on teadvustanud riskivaldkondasid, millega tal tuleb tegeleda. Ta kahetseb toimepandud kuritegusid. Z.G selgitas tuleviku suhtes püstitatud eesmärke, mida ta pärast ennetähtaegset vabanemist soovib saavutada. Ta avaldas valmisolekut asuda toetama oma perekonda, kuhu kuuluvad abikaasa ja kolm alaealist last. Z.G on kindel soov aidata oma perekonda ning teha perekonna heaolu parandamiseks kõik endast olenev. Z.G on avaldanud, et tema abikaasa peab käesoleval ajal üksinda saama hakkama nii laste kasvatamise kui ka õppimisega. Z.G abikaasa on avaldanud lootust tööle asuda, kui Z.G vabaneks karistuse kandmiselt ja esialgu tegeleks kasvõi koduste toimetuste ja tööotsingutega. Z.G abikaasa J.K. sõnul tuleb tal igakuuliselt tasuda pangalaenu katteks ca 120 eurot ning hetkel on J.K. ülalpidamisel kolm alaealist last. J.K. õpib Maaülikoolis. Pere peab hakkama saama peamiselt sotsiaaltoetuste ja toimetulekutoetusega. Seega nähtub, et Z.G panus pere ülalpidamisse ja abistamisse oleks käesolevalt hädavajalik. Z.G on nõus käitumiskontrolli ajaks võtma endale kohustuse asuda tööle või selle võimatusel registreerima ennast töötuna Eesti Töötukassas kohtu poolt määratava tähtaja jooksul. Lisaks soovib Z.G lõpetada Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi ja omandada põhihariduse. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et Z.G õppeedukus on väga hea ning koolist ta puudunud ei ole. Kaitsja leiab, et läbi töötukassa avaneks Z.G täiendavalt võimalus omandada oskusi ja kogemusi tööturul hakkamasaamiseks. Hõivatus tööga või töötukassa pakutavate tööturuteenustega maandaks ka oluliselt uue kuriteo toimepanemise riski ja võimaldaks parandada perekonna heaolu. Kaitsja leiab, et kriminaalhooldaja järelevalve all olek distsiplineeriks kaitsealust. Vangla iseloomustusest ja kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et Z.G on alates 22.02.2013 osalenud sotsiaalprogrammis Õige hetk. Z.G kinnitusel on sotsiaalprogrammi viimane tund planeeritud 29.04.2013, kuid sinnani on jäänud neli kohtumist ning Z.G avaldas, et juhul kui ta ennetähtaegselt vabastatakse, on tal võimalus tunnid kiiremini ära teha ning programm lõpetada. Lisaks on Z.G osalenud sotsiaalnõustamistes ning toimunud on mitmeid vestlusi psühholoogiga. Seega eeltoodu näitab, et isik soovib midagi ise enda jaoks ära teha ning oma harjumusi muuta. Z.G on olemas toetav sotsiaalvõrgustik, millesse kuuluvad tema abikaasa, tema lapsed, ema, vend, kasuisa ja ka kriminaalhooldusametnik, kelle toetusel ja kaasabil peaks Z.G olema kõik võimalused seaduskuulekaks eluks. Vangla toetab Z.G vangistusest ennetähtaegset vabastamist koos tema allutamisega käitumiskontrollile ning riskide maandamiseks on toodud välja mitmeid kohustusi. Z.G kinnitas, et ta on valmis kõiki temale määratavaid kontrollnõudeid ja kohustusi täitma. Vangla iseloomustusest nähtub, et Z.G käitumine on karistuse kandmise ajal olnud positiivne, distsiplinaarkaristused puuduvad. Materjalidest nähtub, et Z.G on varasemalt kriminaalhooldusel olnud ning kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt tal kontrollnõuete täitmisega raskusi ei olnud. Z.G pani katseajal toime uue kuriteo. Tähelepanuväärne on asjaolu, et 21.09.2011 kohtuotsusega mõisteti Z.G süüdi ja karistati kuritegude eest, mille ta oli pannud toime detsembris 2008 ja jaanuaris
18. Antud kriminaalasjas jõustunud kohtuotsuse järgi mõistetud karistust asus Z.G kandma 2.04.
19. Kuni selle ajani viibis Z.G vabaduses ning uusi rikkumisi menetluse ajal toime ei pannud. Kuna viimase kuriteo toimepanemisest on 3 tänaseks möödunud veelgi pikem aeg, võiks Z.G-le anda siiski võimaluse oma õiguskuulekuse tõendamiseks. Ühe riskitegurina on nii vangla kui ka kriminaalhooldaja arvamuses viide Z.G kunagisele kasiinosõltuvusele. Z.G kinnitas, et sellest pahest on ta ammu üle saanud ning on ise
20. aastal vabatahtlikult teinud Hasartmängude korraldajate liidule avalduse kasiinokülastuste piiramiseks ning sellest ajast peale ei ole ta kasiinosid külastanud. Ka kriminaalhooldusametnik on vastavat asjaolu kinnitanud.
21. Tartu Ringkonnakohtu 23.04.2013 määrusega määrati süüdimõistetu Z.G ja tema kaitsja määruskaebused lahendamisele kirjalikus menetluses ning prokurörile anti määruskaebuse kohta seisukohtade esitamiseks aega kuni 30.04.
22. Määruse kättesaamise kinnituses avaldas prokurör, et ei soovi midagi oma maakohtule esitatud seisukohtadele lisada ning leiab, et maakohtu määrus on igati seaduslik ja põhjendatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
23. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebustega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et Z.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on Z.G puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
24. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et Z.G ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Seejuures on maakohus arvestanud ka määruskaebuses esile toodud positiivsete asjaoludega (kindel elukoht ja lähedaste toetus, distsiplinaarkaristuste puudumine, osalemine sotsiaalprogrammis, õpingute jätkamine), kuid põhjendatult leidnud, et need ei ole piisavad, õigustamaks Z.G ennetähtaegset vabastamist. Täiendavaid asjaolusid, mida maakohus poleks otsuse langetamisel arvesse võtnud ning mis õigustaksid Z.G ennetähtaegset vabastamist, määruskaebuses esitatud ei ole.
25. Maakohus on asjakohaselt arvesse võtnud, et Z.G on kokku seitsmel korral kriminaalkorras karistatud ning senini tema suhtes kohaldatud karistuslikest meetmetest pole ükski suutnud panna teda kuritegude toimepanemisest hoiduma. Tähelepanu väärib, et Z.G on varem kahel korral karistatud tingimisi vangistustega, kuid katseajal pani ta toime uued kuriteod. Seega on Z.G-le varasemalt antud võimalusi kanda mõistetud karistusi vabaduses, kuid ta ei ole kohtu usaldust õigustanud, mistõttu ringkonnakohtul puudub alus tema seekordseid lubadusi uskuda.
26. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid Z.G vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Karistusest on kandmata veel märkimisväärselt pikk aeg, mille kestel on Z.G võimalik näidata, et ta on end tõepoolest muutnud ega pane vabaduses taas toime kuritegusid.
27. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. 4 Aarne Sarjas Maarika Kuusk 5 Mati Kartau