1-09-14584/15

1-09-14584 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. novembril 2009.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1- 09 -14584 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Malle Preimer, Paavo Randma Kohtuistungi sekretär Maaria Rei Tõlk Svetlana Talli Kriminaalasi E.H-ni süüdistuses KarS § 25 lg.2 ja § 199 lg.2 p.9 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. septembri 2009.a. otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav E.H Prokurör Maigi Simson Süüdistatav E.H, ik. XXX, ei tööta, eluk. Xxxxx xx xx-xx xxxxxxx, varem kohtulikult karistatud neljal korral, kahtlöustatavana kinni peetud
3. septembril 2009.a. ja vahi all viibib alates 21.septembrist 2009.a., Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON Harju Maakolhtu
4. septembri 2009.a. otsus E.H suhtes jätta muutmata ja esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
5. novembril 2009.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Kiirmenetluse korras tehtud Harju Maakohtu
6. septembri 2009.a. otsusega tunnistati E.H süüdi KarS § 25 lg.2 ja § 199 lg.2 p.9 järgi ning KrMS § 238 lg.2 korras karistati 2 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg.2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistuse võrra ning lõplikuks karituseks mõisteti vangist, tähtajaga 3 kuud ja 21 päeva. E.H tunnistati süüdi selles, et tema, varem vagusi toimepannud isikuna ja eelmise kohtuotsusega määratud katseajal, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgi
7. septembril 2009.a. Tallinnas, T. S. kaupluse müügisaalis ära võtta 45 kroonise väärtusega Smart stardipaketti, kuid tasumata jäätud kaubaga kauplusest väljumisel peeti turvatöötaja poolt kinni. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Apellatsioonis taotleb süüdistatav tähtajalise vangistuse asendamist üldkasuliku tööga põhjusel, et ta on arus saanud varguste toimepanemine on taunitavusest. Süüdistatav luba edaspidi mitte varastada, asuda tööle ja elada normaalselt. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav E.H täpsustas apellatsiooni, taotledes apellatsioonis esitatule alternatiivina tähtajalise vangistuse ärakandmata osa tingimisi kohaldamata jätmist. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav E.H taotles apellatsiooni rahuldamist. Kaitsja, vandeadvokaat L. Viil toetas apellatsiooni osas, millega süüdistatav soovis tähtajalise vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ning taotles maakohtu otsuse mõistetud karistuse osas muutmata ja apellatsiooni rahuldamata jätmist. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on veendunud, et esimese astme kohtu otsuse muutmiseks pole seaduslikku alust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et süüdistatav E.H on mitmesuguste varasemate süütegude, sh. varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud tähtajalise vangistuse, rahaliste karistuste ja rahatrahvidega. Ühegi varasema karistusega pole suudetud mõjutada süüdistatavat E.H edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Olles katseajal antud kriminaalhooldaja järelevalve alla, ei allunud süüdistatav E.H temale vabaduses kehtestatud kontrollnõuetele. Seega on põhjendamatu ootus, et katseajal toimepandud uue tahtliku kuriteo eest mõistetud lühiajalise vangistuse tingimisi kohaldamata jätmisega või üldkasuliku tööga asendamisega oleks karistuse eesmärgid saavutatavad. Esimese astme kohus on karistuse mõistmisel õigesti otsustanud, et eelmise kuriteo eest tähtajalise vangistusega karistatud süüdistatava E.H poolt katseaja jooksul uue tahtliku kuriteo toimepanemise tõttu tema karistusest tingimisi vabastamist ei kohaldata. Süüdistatava E.H tasuta üldkasulikule tööle rakendamisega võib kaasneda risk, et legaalset sissetuleku puudumise tõttu võib ta eluks vajalike vahendeid hankida õigusvastasel viisil. Samuti pole reaalne, et ilma töise või muu alalise sissetulekuta süüdistatav oleks võimeline rahalist karistust kanda. Karistuse mõistmisel on maakohus võtnud arvesse E.H süü suurust, karistust kergendava asjaoluna tema puhtsüdamlikku kahetsust ja karistust raskendavate asjaolude puudumist. Põhjendatud on vangistusega karistamist. Karistus on mõistetud seaduses kehtestatud sanktsiooni alamäära lähedal ja liitkaristus moodustatud õigesti. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p. 1 ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu
8. septembri 2009.a. otsuse E.H suhtes muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. I. AMANN M. PREIMER P. RANDMA