← Eesti

1-12-11840/4

Obsah (5)§ 266§ 121§ 63§ 66§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. detsember 2012.a. Kuressaare Kriminaalasja number 1-12-11840 Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Prokurör Sve

§ 266

lg2 p3 ja 121 järgi käskmenetluses Süüdistatav Kaitsja U.S, ik XXX, Vandeadvokaat Sulev Raudsepp RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus otsustas: Süüdi tunnistada U.S kuriteos

§ 266lg2 p3 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus ükssada

(100)päevamäära (arvestusega päevamäär on 3,50 eurot), s.o. 100x3,50=350 (kolmsada viiskümmend) eurot riigituludesse. Süüdi tunnistada U.S kuriteos

§ 121järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus ükssada kakskümmend

(120)päevamäära (arvestusega päevamäär on 3,50 eurot), s.o. 120x3,50=420 (nelisada kakskümmend) eurot riigituludesse.

§ 63lg2, 64 alusel lugedes mõistetud kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista U.S-ile liitkaristuseks rahaline karistus ükssada kakskümmend

(120)päevamäära (arvestusega päevamäär on 3,50 eurot), s.o. 120x3,50=420 (nelisada kakskümmend) eurot riigituludesse. 2.

§ 66

sätete alusel määrata rahalise karistuse tasumine U.S-i poolt ositi täitmise tähtajaga 12 (kaksteist) kuud, so. 420:12=35 (kolmkümmend viis) eurot kuus. Igakuine makse teostada hiljemalt kuu 30-ks kuupäevaks. Esimene makse teostada hiljemalt kohtuotsuse ärakirja kättesaamisele järgneva kuu 30-ks kuupäevaks.

  1. Mõistetud rahaline karistus tuleb U.S tasuda 1 kohtuotsusega määratud korras Rahandusministeeriumi kontole nr. 333416120002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbank’ is. Tasumisel märkida maksekorraldusele viitenumber
  2. Maksekorralduse selgitusse lisada: Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-12-11840 ning nõude liik - rahaline karistus, maksma kohustatud isiku nimi- U.S. KrMS § 175, § 179, 180 lg1 alusel välja mõista U.S´ilt riigituludesse menetluskulu: - sundraha 435,00 (nelisada kolmkümmend viis) eurot; -kaitsjatasu 60,00 (kuuskümmend) eurot. Menetluskulu tuleb U.S tasuda kohtuotsusega määratud korras riigituludesse /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarve nr 17001577198 Nordea Bank, arveldusarve nr 333416120002 Danske Bank, viitenumber
  3. Maksekorralduse selgitusse lisada: Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-12-11840, menetluskulu, maksma kohustatud isiku nimi/: Väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu tuleb U.S tasuda igakuiste osamaksetena 12 (kaheteist) kuu jooksul, igakuise makse suurus sundrahal on 36,25 eurot ja kaitsjatasul 5,00 eurot. Igakuine menetluskulu makse tuleb teostada hiljemalt kuu
  4. –ks kuupäevaks. Esimene osamakse teostada hiljemalt kohtuotsuse ärakirja kättesaamisele järgneva kuu 30-ks kuupäevaks. Kui rahaline karistus või menetluskulu ei ole kohtuotsusega määratud korras tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, lisandub täituritasu. U.S ’ i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Edasikaebamise kord Käskmenetluses tehtud kohtuotsuse koopia toimetatakse KrMS § 164 lg3,5 sätteid järgides otsuse tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale, kaitsjale ja prokuratuurile. Süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub. KURITEO ASJAOLUD JA KVALIFIKATSIOON Kriminaalasjas alustati menetlus 09.10.2012

§ 266lg.

2 p. 2,3 tunnustel selles, et 09.10.2012 a kell 10:30 paiku tungisid A A(ik) ja U.S grupiviisiliselt vägivallaga E m ja K M-Ining O P tahte vastaselt viimaste elukohta XXX korterisse 2. / t.l 1 / Kriminaalasjale lisati 19.10.2012 a kuriteoepisood nr 2501120001777, milles alustati menetlus 19.10.2012 a

§ 121

tunnustel selles, et 09.10.2012 a kell 10:30 paiku lõi U.S kortermaja koridoris K Mile ühel korral vastu kätt, millega tekitas viimasele füüsilist valu ja kehavigastusi. / t.l 2 / Kohtueelse uurimise käigus on tuvastatud, et 09.2012 a kell 10:30 sõitsid A A ja U.S xxx. A Am otsustas minna tema xxx K M-I juurde. A A ja U.S sõitsid autoga K M2 Ielukoha, kortermaja ette. A A läks K M-Ikorteri ukse taha ja koputas. U.S jäi teda välja ootama. Korteris olid E m ja O P. E m avas ukse ja vastas A a-ile, et Kristit ei ole. A Aei uskunud teda ja tahtis korterisse siseneda. E m ei soovinud, et A A korterisse tuleks ning hoidis ust seest poolt kinni. Ta palus A a-il lahkuda, aga viimane asus ust lahti tõukama. E m pani jala ukse taha ning üritas seda kinni suruda. Maja ees oodanud U.S kuulis koridorist lärmi ja läks vaatama. Ta nägi, et A A tõukab ust ning läks talle appi. Nad tõukasid kahekesi ukse lahti ja sisenesid korterisse. Peale korterisse sisenemist lõi U.S ust kinni hoidnud ja sisenemist takistanud E m rusikaga näkku, mille tulemusena tundis viimane valu. Peale E m löömist U.S lahkus korterist. / t.l 3-8; 13-17; 24-26 / Kuressaare Haigla SA õiendist nähtub, et 09.10.2012 a kell 13:18 fikseeriti Kuressaare Haigla valvetoas E m Mihkelsonil huule ja suuõõne pindmised vigastused ning ülahuule kerge punetus ja turse. / t.l 9-12 / Pärast korterisse tungimist tekkis E m ja A a-i vahel sõnavahetus. Korteri teises toas olnud O P läks samuti koridori ja ühiselt koos E m tõukasid nad lahkumast keeldunud A a-i uksest välja kortermaja koridori. Samal ajal tuli kauplusest koju tagasi K M, kes sisenes kodumaja koridori. K M-Ija A a-i vahel tekkis sõnelus. Koridori sisenes U.S, kes läks A a-i ja K M-Ivahele. U.S arvas, et K M tahab teada tõugata ning lõi teda rusikaga vastu paremat labakätt, mis oli käsipuu peal. Löögi tagajärjel tundis K M füüsilist valu. Seejärel A Aja U.S lahkusid. O P helistas kohalikule konstaablile Andrus Tänakule ning teavitas juhtunust. Kuressaare Haigla SA õiendist nähtub, et 09.10.2012 a kell 13:09 fikseeriti SA Kuressaare Haigla valvetoas K Mil parema labakäe punetus ja valu 4., 5. kämblaluul. / t.l 9-12 / 1. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: moraalne ja füüsiline kahju. Tsiviilhagi ei esitatud. 2. Andmed kuriteoga saadud vara kohta: ei ole. 3. Tõendite loetelu: Teade kriminaalasja 12250102275 andmetega

§ 266

lg 2 p 2,3 / t.l 1/ Teade episoodi lisamisest

§ 121

/ t.l 2/ Kannatanu E m ütlused / t.l 3-4/ Kannatanu K M ütlused / t.l 5-6/ Kannatanu O P ütlused / t.l 7-8/ Taotlus Kuressaare Haigla SA / t.l 9/ Kuressaare Haigla SA vastus / t.l 10-12/ Tunnistaja Andrus Tänak ütlused / t.l 13-14 / Kahtlustatava A Aütlused / t.l 15-17/ Kahtlustatava U.S ütlused / t.l 24-26/ ID kaardi andmed / t.l 27/ Elukohast lahkumise keelu kohaldamise määrus / t.l 28/ Karistatuse õiend / t.l 29-31/ Teatis kahtlustatava keskmise päeva sissetuleku ja elatustaseme kohta / t.l 32-33/ Süüdistatavale kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 19.10.2012 a. Süüdistuse sisu: U.S süüdistatakse selles, et tema 09.10.2012 a kell 10:30 paiku tungis grupis A a-iga E m ja K M-Ining O P tahte vastaselt viimaste elukohta Saare mk, xxx. 3 Oma sellise tegevusega, mis seisnes valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseaduslikus tungimises grupi poolt, pani U.S toime

§ 266

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo; 09.10.2012 a kell 10:30 paiku xxx, tunginud ebaseaduslikult võõrasse korterisse, lõi E m ühel korral rusikaga vastu nägu. Kuressaare Haigla SA teate kohaselt diagnoositi E m 09.10.2012 a huule ja suuõõne pindmine vigastus. Veidi hiljem, sama kortermaja koridoris, lõi K Mile ühel korral käega vastu kätt. Kuressaare Haigla SA teatise kohaselt 09.10.2012 fikseeriti K Mil objektiivse leiuna parema labakäe punetus, valu 4. ja 5. kämblaluul ja diagnoositi käe muude ja Tta osade distorsioon ja distensioon. Oma sellise tegevusega, mis seisnes teise inimese löömises ja tervisekahjustuse tekitamises, pani U.S toime

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo. PROKURÖRI ETTEPANEK KARISTUSE LIIGI ja MÄÄRA KOHTA Juhindudes Kr

MS § 251, 252, prokurör teeb ettepaneku karistada U.S

§ 266lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega ükssada

(100)päevamäära, s.o. (100x3.50= 350.-) kolmsada viiskümmend eurot riigituludesse.

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega ükssada kakskümmend

(120)päevamäära, s.o. (120x3.50= 420) nelisada kakskümmend eurot riigituludesse.

§ 63lg 2, 64 sätete kohaselt lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristus rahaline karistus ükssada kakskümmend

(120)päevamäära, s.o. (120x3.50= 420) nelisada kakskümmend eurot riigituludesse.

§ 66

sätete kohaselt määrata rahalise karistuse tasumine ositi täitmise tähtajaga üks aasta, s.o. 420:12=35.- (kolmkümmend viis) eurot kuus. Igakuine makse tasuda hiljemalt 30-ks kuupäevaks. MAAKOHTU SEISUKOHT KrMS § 251 alusel, kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. Kohus olles kontrollinud kohtualluvust on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud. Süüdistatav ja kaitsja ei ole KrMS §-s 252 lg3 määratud tähtajal kohtule kirjalikku seisukohta kriminaalasja lahendamise kohta esitanud.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kriminaalasjas karistust kergendavaid ja karistust raskendavad asjaolusid ei ole tuvastatud. U.S kriminaal- ja väärteokaristatust ei oma. Kohus leiab, et prokuröri poolt taotletud karistus on kooskõlas

§-s 56 sätestatud karistuse mõistmise põhimõtetega.

§ 266

lg2 p3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on seaduses karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või kuni kolme aastane vangistus ja 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või kuni kolme aastane vangistus. Kohus leiab, et süüdistatava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud ja leiab, et teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid rahalise karistuse mõistmise. Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistatav U.S ´it rahalise karistusega. Vastavalt

§-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 3,20 eurot. Tõendist isiku maksustava tulu kohta nähtub, et süüdistava U.S-i keskmise päevasissetuleku suurus 4 on 3,50 eurot (tl.19). Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel arvestada päevamäära 3,50 eurot. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus KrMS § 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel põhjendatuks välja mõista süüdistatavalt menetluskuluna sundraha ja kaitsjatasu. Sundraha suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on käesoleval ajal 290 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x290=435,00 eurot. Süüdistatava kaitsja on esitanud tasu ja seonduvalt kaitse teostamisega kantud kulude katteks taotluse summale 79,40 eurole. Kohus on pidanud esitatud taotluse põhjendatuks. KrMS § 180 lg1 ja 180 lg 3 alusel peab kohus põhjendatuks sellest summast süüdistatavalt välja mõista 60,00 eurot. KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus menetluskulu süüdistatava poolt tasumisele ositi. Kristel Pedassaar kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.