Kriminaalasi nr 1-15-7329 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- august 2017, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-7329 Kohtunik Liivi Loide Taotluse esitaja kriminaalhooldusametnik Pille Maasen Taotlus erakorraline ettekanne E.N kohta Süüdimõistetu E.N isikukood XXX, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON Vabastada E.N Tartu Maakohtu 19.01.
- a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-7329 KarS § 75 lg 1 alusel määratud kontrollnõuete edasisest täitmisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK E.N on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 19.01.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-7329 KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja mõistetud karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka E.N-i kinnipidamise aeg 12.07.2015 kuni 14.07.2015, s.o 3 päeva. E.N-i ärakandmata karistuse suuruseks loeti 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrati, et E.N-ile mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui E.N ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid. Käitumiskontrolli teostamiseks määrati E.N elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. 1
(3)07.08.2017 esitas kriminaalhooldusametnik Pille Maasen kohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku E.N-i vabastamiseks talle kohtuotsusega määratud kontrollnõuete edasisest täitmisest. Erakorralise ettekande kohaselt esitas E.N esmakohtumisel kriminaalhooldusametnikuga 18.02.2016 kirjaliku taotluse kriminaalhoolduse üleviimiseks Soome Vabariiki, kuna kriminaalhooldusaluse reaalne elukoht on Soome Vabariigis. Viru Vangla edastas 15.04.2016 Justiitsministeeriumi Kriminaalpoliitika osakonna Rahvusvahelise justiitskoostöö talitusele kriminaalhooldusaluse E.N dokumendid seoses üleviimise menetluse alustamisega kriminaalhoolduse jätkamiseks Soome Vabariigis. Justiitsministeerium edastas Järelevalve teostamise tunnistuse ja kohtuotsuse Soome poolele 26.04.
- E-kirja teel on kriminaalhooldusametnikku teavitatud, et lepingujärgselt peaks vastuvõttev riik kriminaalhoolduse üleviimise otsustama kahe kuu jooksul. Vastavasisuline otsus käesoleva ettekande esitamise ajal puudub. Kriminaalhooldusametnik on vähemalt 10 korda pöördunud Justiitsministeeriumi nõuniku poole küsimusega, kas Soome Vabariigist on tulnud vastus kriminaalhoolduse üleviimise võimalikkuse kohta. Vastusena on Justiitsministeeriumist kinnitatud, et on tehtud mitmeid järelepäringuid, kuid edasiminekut taotluse osas ei ole toimunud. 22.03.2017 anti Justiitsministeeriumi Vanglate osakonna Taasühiskonnastamise nõuniku poolt kriminaalhooldusametnikule teada, et Soome poolt ei ole ikka mingit vastust tulnud ja tõenäoliselt on vastuse saamine väga ebatõenäoline. Samas kinnitas, et riigisiseselt ei saa me sõltuda Soome otsusest ja soovitas menetleda kriminaalhoolduse teostamist vastavalt otstarbekusele. 24.04.2017 esitas E.N kriminaalhooldusametnikule avalduse, milles palub enda vabastamist kontrollnõuete järgimisest. Avalduses lubab hooldusalune hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. E.N on kriminaalhooldusametnikule esitanud mitmeid tõendeid, mis kinnitavad tema Soomes elamist. Kriminaalhooldusametnik on kriminaalhoolduse perioodil hooldusalusega kohtunud 18 korda. Koostatud on kaks hoolduskava, mille tegevused on olnud suunatud uute kuritegude riskide maandamisele. Kohtumisetel on analüüsitud kuriteo põhjuseid, alkoholi tarbimisharjumust, sõpruskonda, vägivaldset käitumist, suhteid lähivõrgustiku liikmetega. Kriminaalhooldusalune on ametnikule korduvalt kinnitanud, et ta on varasematest õigusrikkumistest teinud vajalikud järeldused ning uusi kuritegusid toime pannud ei ole. E.N ei õpi ega tööta, on arvel Soome Töötukassas ja saab sotsiaaltoetust. Kriminaalhoolduse perioodil on hooldusalune abiellunud. Kuidi-E.N elab käesolevalt koos abikaasaga viimasele eraldatud üürikorteris. Kriminaalhooldusametnik on hooldusaluse abikaasaga korduvalt kohtunud ja ametniku arvates on E.N olemas igati positiivne toetus ning tugi seaduskuulekale käitumisele. Eeltoodust tulenevalt tegi kriminaalhooldusametnik kohtule KarS § 75 lg 6 alusel ettepaneku E.N-i vabastamiseks kontrollnõuete järgimisest kuni katseaja lõpuni, s.o 18.01.
- Kriminaalhooldusalune on ametniku hinnangul oma senise käitumisega näidanud, et suudab ja tahab elada seaduskuulekalt ning kriminaalhooldusametniku järelevalve vajadus puudub. KOHTU SEISUKOHT KarS § 75 lg 6 sätestab, et kui süüdlane on katseajal vähemalt kuue kuu jooksul järginud käesoleva paragrahvi lõigete 1–4 alusel määratud kontrollnõudeid ja täitnud talle pandud kohustusi, võib kohus vabastada süüdlase edasisest kontrollnõuete järgimisest ja talle käitumiskontrolli ajaks määratud kohustuste täitmisest. Sellisel juhul säilib süüdlasel katseaja lõpuni kohustus hoiduda uue kuriteo toimepanemisest. 2
(3)Kohtule esitatud ettekande kohaselt on E.N-i senine katseaeg kulgenud probleemideta. E.N-i käitumine on olnud eeskujulik, ta on pidanud kinni kriminaalhooldajaga sõlmitud kokkulepetest ning täitnud nõuetekohaselt talle määratud kontrollnõudeid. E.N on läbinud hoolduskavas ettenähtud tegevusi, mille eesmärgiks on olnud uute kuritegude toimepanemise riske maandamine ning need on andnud soovitud tulemusi. Kriminaalhooldaja hinnangul on E.N oma käitumisega näidanud, et suudab ja tahab elada seaduskuulekalt. Vajadus kriminaalhooldusametniku järelevalveks puudub, mistõttu leiab ametnik, et E.N-i võiks vabastada talle katseajaks määratud kontrollnõuete edasisest täitmisest. Kohus nõustub kriminaalhooldaja arvamusega ning leiab samuti, et E.N-i edasiseks mõjutamiseks ei ole kriminaalhooldus enam tarvilik. Kohtu arvates on E.N teinud oma varasematest õigusrikkumistest vajalikud järeldused ning suudab hoiduda õigusrikkumistest ka ilma senise intensiivse järelevalveta. Kohus võtab arvesse, et E.N-i käitumine käesoleva katseaja jooksul on olnud positiivne, koostöö kriminaalhooldajaga on sujunud probleemideta ning hoolduskavas ettenähtud tegevused on soovitud eesmärke saavutanud. Lisaks peab kohus oluliseks arvestada E.N-i praegust elukorraldust. E.N elab juba pikemat aega Soome Vabariigis ning on kriminaalhooldusperioodil abiellunud. E.N on kindel elukoht, ta on arvel Soome Töötukassas ning saab sotsiaaltoetust. Kõik eeldused stabiilse ning õiguskuuleka elu jätkamiseks välisriigis on olemas ning sellises olukorras ei ole kriminaalhooldaja jätkuv järelevalve ning sekkumine põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et E.N tuleb vabastada KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuete edasisest täitmisest. Vaatamata sellele, et kohus lõpetab käitumiskontrolli, säilib E.N kohustus hoiduda katseaja lõpuni uue kuriteo toimepanemisest. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)