← Eesti

1-17-7753/3

Obsah (6)§ 423§ 4231§ 65§ 68§ 56§ 69

1-17-7753 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. september 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-7753 (1723020506) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi se

§ 423

Lühimenetluses Prokurör Paul Pikma Süüdistatav O.S Ik: XXX, EV kodanik, kesk-eriharidus; töökoht: puudub, xxxx OÜ omanik; elukoht: xxxx, asukoht: Vangla. Tõkend: Kahtlustatavana kinni peetud 13.07.2017, alates 14.07.2017 kohaldatud tõkendit vahistamine. Varasem karistatus: Kriminaalkorras karistatud 4 korral, viimati: - Harju Maakohtu 30.06.2017 otsusega 1-17-5835

§ 4231

järgi liitkaristusena vangistus 6 kuud ja 29 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 209 tundi tähtajaga 12 kuud. Üldkasulik töö täies ulatuses tegemata. Kaitsja Advokaat Leelo Viil 1 järgi RESOLUTSIOON 1 1. O.S süüdi tunnistada

§ 423ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada O.S-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. 3.

§ 65

lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 30.06.2017 a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 (kuus) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva võrra ja mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 10 (kümme) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. 4.

§ 68

lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka ning mõistetud ja ärakandmisele kuuluva karistuse, s.o vangistuse 10 kuud ja 29 päeva ärakandmist arvestada alates O.S-i kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 13.07.

  1. O.S-i suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata, tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse tähtaja saabumisel. 1
  2. O.S-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 705 (seitsesada viis) eurot; - määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelsel menetlusel 240 (kakssada nelikümmend) eurot ja kohtumenetlusel 72 (seitsekümmend kaks) eurot, s.o kokku 312 (kolmsada kaksteist) eurot, s.o kokku menetluskulu 1017 (tuhat seitseteist) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri 99917700060046 ja selgituse: „O.S , 1-17-7753, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel O.S-ile tema kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
  3. KRIMINAALASJA KOHTULIKUL ARUTAMISEL KOHUS TUVASTAS: O.S olles eelnevalt (06.10.2016, 14.03.2017, 07.04.2017) toime pannud mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, ja olles selle eest karistatud 30.06.2017 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt

§ 423

’ järgi juhtis uuesti s.o süstemaatiliselt 13.07.2017 kella 16:23 ajal Keila-Haapsalu mnt 17 km-l suunaga Keila poole mootorsõidukit OPEL VECTRA registreerimismärgiga xxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega O.S rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 nõuet - mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud. O.S pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt s.o

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ja tunnistab end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise süüdi. Nõustus lühimenetluse kohaldamisega enda ülekuulamist taotlemata. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistus on põhjendatud, kvalifikatsioon õige ja tõendid on lubatavad.

  1. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 2 Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on O.S varasemalt, s.o 06.10.2016, 14.03.2017ja 07.04.2017 juhtinud mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Nimetatud süütegude toimepanemise eest on teda karistatud, seejuures kahe esimese teo eest väärteokorras ja viimase süüteo eest kriminaalkorras. Süüdistuse kohaselt juhtis ta uuesti 13.07.2017 kell 16:23 Keila-Haapsalu mnt 17 km-l mootorsõidukit OPEL VECTRA reg. nr xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Süütegu on tõendamist leidnud süüdistatava süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega ja muude kirjalike tõenditega ning kohus põhjendab seda alljärgnevalt. Kahtlustatava O.S-i ütluste (tl 6-7) kohaselt juhtis ta juhtimisõigust omamata 13.07.2017 autot Opel Vectra, kuna endine elukaaslane Xxxxkäskis tal lapsed Keilasse tuua. Sõiduk kuulub Xxxx. Kahetseb tehtut. Tunnistaja Kristen Madissoo ütluste (tl 8) kohaselt oli ta 13.07.2017 patrullis, kui nägi, et OPEL VECTRA reg. nr xxxx sõidustiil oli ebakindel ja kütusepaagi luuk oli lahti. Sõiduk peeti kinni ja juhiks osutus juhtimisõiguseta O.S, kes esitas Inglismaa dokumendi „Provisional driving license“. Ka kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub (tl 1-2), et 13.07.2017 kella 16:23 ajal Keila-Haapsalu mnt 17 km-l suunaga Keila poole peeti kinni mootorsõiduk OPEL VECTRA reg. nr xxxx, mida juhtis O.S omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Erinevatest andmebaasidest saadud andmete põhjal koostatud õiendi (tl 22) kohaselt O.S puudub juhtimisõigus ja süüdistatava juhitud sõiduk kuulub Xxxx. 1 Samuti nähtub Harju Maakohtu
  2. juuni 2017 otsusest, et O.S on

§ 423

järgi karistatud mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise eest (07.04.2017) isikuna, kes ei oma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Samuti on teda eelnevalt väärteokorras karistatud LS § 201 lg 2 järgi, s.o 06.10.2016 ja 14.03.2017 on ta juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega on eeltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et O.S , olles varasemalt, s.o 06.10.2016, 14.03.2017, 07.04.2017 juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis uuesti, s.o süstemaatiliselt omamata vastava kategooria juhtimisõigust. O.S rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 nõuet, s.o mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud ja pani sellega toime

§ 4231järgi kvalifitseeritava teo.

Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt on süütegu toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatav teadis, et tal puudub juhtimisõigus ning ka seda, et teda on ka varem korduvalt mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest juba karistatud. Seega on süütegu toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega O.S pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt, s.o

§ 4231järgi kvalifitseeritava teo.

3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt

§ 56lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 3 Seadusandja on

§ 4231

järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 1 aasta. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Ankeetandmete ja süüdistatava enda sõnade kohaselt ta ei tööta, seega puudub ka alaline sissetulek. Kohtuistungil selgitas süüdistatav küll, et tal on olemas kolmanda isiku nõusolek tema tööle võtmiseks, kuid kohtu arvates ei taga nõusolek isikule sissetulekut. Süüdistatava karistusregistri andmetest (tl 12-13) nähtub, et tal on 4 kehtivat kriminaalkaristust, s.h 1 karistus liiklusalase kuriteo eest. Lisaks sellele on menetlusalust isikut karistatud ka korduvalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, mis on valdavalt jäetud tähtaegselt tasumata. Seega nähtub süüdistatava karistusandmetest, et rahalise karistuse mõistmine ei ole võimalik juba põhjusel, et rahatrahvid väärtegude toimepanemise eest on jäetud tasumata ja rahaline mõjutamine oodatud eesmärki ei ole saavutanud, st ei ole sundinud süüdistatavat õiguskuulekusele. Lisaks tasumata rahatrahvidele lasuvad süüdistataval rahalised kohustused ka kohtuotsustega välja mõistetud menetluskuludest tulenevalt ning uued menetluskulud lisanduvad järgmise kohtuotsusega. Seega puuduvad süüdistataval sissetulekud, mille arvelt oleks võimalik uusi rahalisest karistusest tulenevaid kohustusi täita. Süüdistatavat on viimase kohtuotsusega karistatud

§ 4231

alusel vangistusega ning kuivõrd kuritegu oli toime pandud eelmise otsusega määratud katseajal, anti süüdistatavale võimalus edaspidi käituda õiguskuulekalt ning mõistetud liitkaristust ei pööratud täitmisele, vaid asendati viimase süüdistatavat säästva meetmena üldkasuliku tööga. Vaid kahe nädala möödudes kohtuotsuse kuulutamisest pani süüdistatav toime uue samalaadse kuriteo ning süüdistatav jätkas samalaadset õigusvastast käitumist. Seega süüdistatava mõjutamiseks on karistatud teda väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, varavastase kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega, mis asendati täitmise võimatuse tõttu üldkasulku tööga, seejärel on jäetud uue kuriteo toimepanemise eest mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata ning viimase otsusega mõistetud liitkaristus asendati üldkasuliku tööga. Kahe viimase otsusega mõistetud karistused jäeti kas kohaldamata või asendati tingimusel, et ta kas siis katseajal või üldkasuliku töö tegemise ajal ei pane toime ka uut kuritegu. Ometigi pani ta eelmise katseaja jooksul toime uue kuriteo, mis tingis karistuste liitmise ja viimase vahendina karistuse asendamise üldkasuliku tööga ning enne veel kui süüdistatav jõudis üldkasulikku tööd tegema asuda, pani ta toime uue kuriteo. Seega on kõik süüdistatavat säästvad mõjutusvahendid süüdistatava peal ära proovitud, kuid ükski neist tulemust andnud ei ole. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et rahalise karistuse mõistmine on välistatud ning seda nii selle karistuse täitmise võimatuse tõttu kui ka seetõttu, et uue samalaadse süüteo toimepanemine ei saa hakata isiku olukorda kergendama kergemaliigilise karistuse mõistmisega olukorras, kus ka raskemaliigiline karistus ei ole oodatud mõju avaldanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista isiku vabadust piirav karistus. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. 1 Hinnates O.S-i süü suurust

§ 423

järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, leiab kohus, et süü on hinnatav keskmisena. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust ja süüdistatav avaldas kahetsust ka kohtuistungil. Seega peab kohus võimalikuks kahetsust kergendava asjaoluna arvesse võtta, kuid tulenevalt süüdistatava karistusandmetest suhtub sellesse kahetsusse mõningase kriitikaga. Muid karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. 4 Lisaks süüle tuleb

§ 56

kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (3-1-1-58-13). Süüdistatava karistusregistri andmetest nähtuvalt (tl 12-13) on süüdistatavat

§ 4231

järgi karistatud Harju Maakohtu 30.06.2017 otsusega, mille kohaselt karistati süüdistatavat liitkaristusega, s.o vangistusega 6 kuud ja 29 päeva, mis asendati 209 tunni üldkasuliku tööga. Uue samalaadse kuriteo pani süüdistatav toime vähem kui kahe nädala möödumisel eelmise otsuse kuulutamisest. Seega eripreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt peaks isikule mõistma karistuse üle sanktsioonimäära keskmise määra, kuna senised karistused ei ole soovitud mõju avaldanud ja süüdistatavas on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Samas arvestades kergendava asjaolu esinemist peab kohus võimalikuks mõista karistuse sanktsionimäära keskmises määras. Üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt teadmine, et süsteemselt liikluses ohtlikult käituvad juhid liiklusest kõrvaldatakse ja ühiskonnast eraldatakse, suurendab ka teiste liiklejate turvatunnet. Edasi juhib kohus tähelepanu asjaolule, et käesolev kuritegu on toime pandud 13.07.2017, seega Harju Maakohtu 30.06.2017 otsusega määratud üldkasuliku töö tegemise aja alguses, õigupoolest ajal, mil süüdistatav isegi ei jõudnud üldkasulikku tööd tegema hakata.

§ 69

lg 7 kohaselt, kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt

§ 65lõikes 2 sätestatule.

Kriminaaltoimikust nähtuvalt ei jõudnud süüdistatav üldkasulikku tööd tegema asuda, mistõttu on eelmise otsusega mõistetud ja asendatud karistus täies ulatuses kandmata.

§ 65

lg 2 kohaselt, kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Seega tuleb käesoleva otsusega mõistetavale karistusele liita eelmise, s.o Harju Maakohtu 30.06.2017 otsusega mõistetud ja ära kandmata karistus, s.o vangistus 6 kuud ja 29 päeva täies ulatuses. 5. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasud kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ning teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks sellele ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna O.S-i on varem karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest. Lisaks on O.S eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuna teadlik ka sellest, et kuritegude toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad tema enda kanda jäävad menetluskulud. Peale selle on süütegude toimepanemine olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Seetõttu tuleb kõik menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. 5 Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust, eelmise otsusega välja mõistetud menetluskulude tasumata jätmist ning mõistetava karistuse liiki ja kestvust, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.