Obsah (5)

§ 424§ 68§ 50§ 55§ 83

1-17-7469 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. augustil 2017 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-17-7469 (17230200564) Kohtunik Liin

§ kokkuleppemenetluses (kiirmenetluse korras) Prokurör Paul Pikma Süüdistatav 424 järgi Z.N – isikukood XXX, elukoht Xxxx, Eesti Vabariigi kodakondsus, keskharidus, emakeel eesti keel, töövõimetuspensionär, tõkendit kohaldatud ei ole, varem kriminaalkorras karistatud, väärteokorras karistused puuduvad RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Z.N

§ 424järgi ja mõista karistuseks vangistus 8 kuud. Kr

MS § 130 lg 41 alusel valida Z.N-i suhtes tõkendiks vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni .

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 06.08.2017.a karistusaja hulka ja lugeda karistusaja alguseks 06.08.2017.a. Välja mõista Z.N-ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 352.50 eurot riigituludesse. Kohustada Z.N tasuma väljamõistetud sundraha 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et esimesel 11. kuul tasuda igakuiselt 30 eurot ja 12.kuul tasuda 22.50 eurot. Sundraha tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumber edastatakse Z.N-ile posti teel Tallinn Vanglasse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu summas 48 eurot riigi kanda.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta ära Z.N-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus seitsmeks kuuks.

§ 55

lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Liiklusseaduse § 127 alusel on Z.N kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

§ 83

lg 3 p 1 alusel konfiskeerida riigi tuludesse Koidu Otsmannile kuuluv sõiduauto AUDI80 registreerimismärgiga xxxx koos registreerimistunnistuse ja võtmega (asuvad Põhja Prefektuuris aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Esitatud süüdistus Z.N’i süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 06.08.2017 kella 21:05 ajal Harjumaal Rae vallas Peetri külas Peetri Selveri juures aadressil Veesaare tee 2 mootorsõidukit AUDI 80 registreerimismärgiga xxxx olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,31 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l (lõplik tulemus 1,19 mg/l)), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega Z.N pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 424järgi.

Menetlus käik ja kohtuots us e põhjendus ed Süüdistatav Z.N , süüdistatava kaitsja ja abiprokuröri vahel 07.08.2017.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb abiprokurör Z.N-i süüdi tunnistamist ja karistamist

424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises eest vangistusega 8 kuud. Karistuse kandmise alguseks lugeda kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev s.o. 06.08.2017.

§ 50lg 1 p 1 alusel ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigus 7 (seitsmeks) kuuks.

Juhindudes

§ 83

lg 3 p 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendina mootorsõiduk AUDI 80 registreerimismärgiga xxxx registreerimistunnistuse ja võtmega Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskuludena süüdistatavalt välja alljärgnevalt: sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt antud asjas II astme kuriteo toimepanemise eest, mida KrMS § 2565 lg 2 tulenevalt kohus vähendab poole võrra, s.o 352.50 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes (kiirmenetluse sätete järgi) leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 2565 lg 1 p 2 ja lg 2; § 249; § 311; 313 sätetest Liina Pohlak Kohtunik