lg 1 alusel mõisteti B.H-lt välja riigituludesse menetluskuludena sundraha 645 eurot ja riigi õigusabi kulu 86,16 eurot.
lg 3 alusel määrati, et B.H on õigus väljamõistetud menetluskulud kogusummas 731,16 eurot tasuda 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. B.H oli kohustatud maksma alates novembrist
kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel käesoleva seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.
kohaselt võib mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.
alusel saab kohus rahalise karistuse ning § 423 tulenevalt ka menetluskulu või muu rahalise sissenõude tasumise tähtaega pikendada või ajatada üksnes mõjuva põhjuse olemasolul. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-2-12 leidnud, et sissetuleku ja vara puudumine võib olla mõjuvaks põhjuseks kriminaalmenetluse kulude täitmise ajatamisel, kui ilmneb, et seetõttu on objektiivselt võimatu rahalist nõuet täita või on see ebamõistlikult koormav. B.H on oma avalduse kohaselt jäänud töötuks, mistõttu on ei ole ta võimeline rahalist kohustust nõuetekohaselt täitma. Kohus kontrollis kohtute infosüsteemist, et B.H on talle menetluskulude tasumiseks määratud maksegraafikut täitnud nõuetekohaselt kuni käesoleva aasta aprillini, kui toimus viimane tasumine. Menetluskulude tasumise tähtaeg ei ole veel saabunud, kuid kohtuotsuse kohaselt on B.H kohustatud tasuma menetluskulusid osade kaupa iga kuu ning see ei ole talle jõukohane. Kohus peab positiivseks, et B.H on avaldanud soovi menetluskulud vabatahtlikult ära tasuda ja leiab, et B.H-le tuleb anda selleks võimalus. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et B.H taotlus on põhjendatud ja pikendab kohus kohtuotsusega riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude ositi tasumise tähtaega kuni 31.01.2018. Kohus lähtub määruse tegemisel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.