Obsah (5)

§ 75§ 74§ 424§ 68§ 50

Kriminaalasi nr 1-16-8927 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. september 2017. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-8927 Kohtunik Raina Pärn Taotluse esitaja Tart

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada Z.J-i käitumiskontrolli perioodil mitte tarvitama alkoholi. 2.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Z.J-i käitumiskontrolli ajal läbima sotsiaalprogramm kriminaalhooldaja äranägemisel. 3. Jätta rahuldamata kriminaalhooldusametniku taotlus

§ 74lg 4 alusel pikendada Z.J-ile määratud katseaega 3 kuu võrra.

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai lahendist teada või pidi teada saama. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 25.10.2016. a otsusega on Z.J süüdi tunnistatud

§ 424

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati Z.J-iga kahtlustatavana kinnipidamise aeg karistusaja hulka.

Z.J-iga ärakandmata karistuseks loeti 5 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Z.J ei pane 1 aasta 3-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti Z.J-ilt ära sõiduki juhtimise õigus 5 kuuks.

Kohtuotsus jõustus 10.11.

1. a. 11.09.
2. a esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande Z.J-iga kohta. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt Z.J täidab registreerimiskohustust üks kord kuus. 18.11.
3. a tuli Z.J kriminaalhooldusosakonda esimesele registreerimiskohustuse täitmisele. Kriminaalhooldusametnik tuvastas Z.J alkoholijoobe 1,149 mg/l. Z.J-iga kriminaalhooldusametnikule antud selgituse kohaselt tuli ta sünnipäevalt, kus tarvitas alkoholi. Z.J väitis, et ta ei olnud teadlik asjaolust, et registreerimiskohustuse täitmisele tulles ei tohi olla alkoholijoobes. Z.J-iga selgituste kohaselt oli tegemist üksnes jääknähtudega. Kriminaalhooldusametnik tegi Z.J-ile suulise hoiatuse ning saatis kriminaalhooldusaluse koju. 20.12.
4. a tuli Z.J samuti registreerimiskohustuse täitmisele alkoholijoobe seisundis. Kriminaalhooldusametnik tuvastas Z.J alkoholijoobe 0,503 mg/l. Z.J-iga selgituste kohaselt tarvitas ta eelmisel õhtul alkoholi ning hommikul kasutas üksnes suuloputusvedelikku. Z.J-iga väidete kohaselt Z.J ei olnud teadlik, et tal esineb alkoholijoove. Kriminaalhooldusametnik saatis Z.J-iga koju. Z.J-ile koostati kirjalik hoiatus. 16.06.
5. a ilmus Z.J kriminaalhooldusametniku vastuvõtule alkoholijoobes. Z.J ei olnud adekvaatne ning suuteline kriminaalhooldusametnikuga suhtlema. Z.J joovet ei kontrollitud. Kriminaalhooldusametnik saatis kriminaalhooldusaluse koju ning kutsus 19.06.
6. a vastuvõtule. 19.06.
7. a Z.J kriminaalhooldusosakonda ei ilmunud, samuti ei vastanud kriminaalhooldusametniku kõnedele. 20.06.
8. a helistas Z.J kriminaalhooldusametnikule, kes pakkus Z.J-ile võimalust tulla registreerimiskohustust täitma 20.06 või 21.06.
9. a Jõgevale kuna Põltsamaal ei toimunud kriminaalhooldusametniku puhkuse tõttu vastuvõttu. Z.J ei olnud nõus Jõgevale kriminaalhooldusametniku vastuvõtule tulema. Z.J oli kriminaalhooldusametnikuga telefoni teel suheldes üleolev ja ärritunud. Z.J ületas 25.06.
10. a ilma kriminaalhooldusametnikult luba saamata Eesti Vabariigi riigipiiri. Z.J ilmus 21.08.
11. a registreerimiskohustust täitma. Z.J-iga välimus oli lohakas. Kriminaalhooldusametnik tuvastas Z.J alkoholijoobe 0,602 mg/l. Z.J-iga poolt kriminaalhooldusametnikule antud selgituste kohaselt tuli ta sõbra sünnipäevalt ning tegemist oli jääknähtudega. 05.09.
12. a helistas Z.J kriminaalhooldusametnikule ning oli üleolev ja ärritunud kuna kriminaalhooldusametnik ei andnud Z.J-ile luba Soome tööle minna. Tulenevalt eeltoodust on kriminaalhooldusametniku hinnangul tekkinud asjaolud, mis takistavad kriminaalhoolduse läbiviimist. Kriminaalhooldusametnik leiab, et Z.J-iga suhtumine kriminaalhooldusesse ei ole tõsiseltvõetav, tema omavastutus on madal ning isik võib alkoholi tarvitanuna toime panna uue süüteo. Kindla töökoha olemasolu tagaks isiku hõivatuse ja stabiilse sissetuleku. Lähtudes sooritatud kuriteo iseloomust (mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis) tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Z.J-ile

§ 75lg 2 p-de 2, 8 alusel lisakohustused.

Kohus pidas 20.09.

1. a kohtuistungi, kuhu ilmusid kriminaalhooldusametnik Piret Avi ja Z.J. Kriminaalhooldusametnik taotles kohtuistungil Z.J-ile määratud katseaja pikendamist kolme kuu võrra, s.o kuni 25.04.
2. a. Kriminaalhooldusametniku kohtule antud selgitustest nähtuvalt lõpeb Z.J-iga katseaeg 25.01.
3. a ja Z.J-ile

§ 75

lg 2 p 8 alusel 2 lisakohustuse, s.o osaleda sotsiaalprogrammis, määramise korral, Z.J ei jõuaks tõenäoliselt talle määratud sotsiaalprogrammi läbida. Lisaks selgitas kriminaalhooldusametnik, et Z.J-ile tehti 18.11.

1. a suuline hoiatus ning seejärel tehti kirjalik hoiatus. 16.06.
2. a saatis kriminaalhooldusametnik Z.J-iga koju ja kohustas teda ilmuma 19.06.
3. a registreerimiskohustust täitma. Z.J ületas ilma vastava loata 25.06.
4. a riigipiiri. Koostati kirjalik hoiatus. Viimase alkoholitarvitamise kohta kirjalikku hoiatust ei tehtud. Z.J selgitas, et riigipiiri ületamise puhul oli tegemist väikese arusaamatusega, kuna tema tööandja oli väidetavalt rääkinud kriminaalhooldajaga ning Z.J-iga tööandja kinnitas, et kriminaalhooldusametniku luba riigipiiri ületamiseks on olemas. 20.06.
5. a tuli Z.J Eestisse ja kirjutas avalduse riigipiiri ületamiseks. Avaldus rahuldati juulis. Z.J käis Soomes tööl. Augustis käis kriminaalhooldusosakonnas ja Z.J olid siis jääknähud. Paaril korral on Z.J kriminaalhooldusametnikule helistanud ja soovinud vastuvõtule ilmumise edasi lükkamist. Z.J-iga selgitustest nähtuvalt ei teadnud ta esialgu kriminaalhooldusest midagi, arvas, et tuleb üksnes kohale ilmuda ja allkiri anda. Z.J soovis minna alkoholiravile kuna tunneb endal probleemi olevat. Lisaks soovib Z.J leida endale Eestis töökoha. Z.J on nõus lisakohustusega mitte tarvitada alkoholi ning arvab, et suudab alkoholi mitte tarvitada ja katseaja edukalt läbida. Sotsiaalprogrammi läbimisest oleks abi. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus Z.J-ile täiendavate kohustuste määramiseks on põhjendatud osaliselt.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

§ 75

lg 3 sätestab, et kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel muuhulgas panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75lg-s 2 sätestatule.

Kohus leiab, et esitatud materjalide pinnalt on tuvastatud, et Z.J on käitumiskontrolli perioodil (algas 25.10.

1. a ja kestab kuni 25.01.
2. a) 4-l korral tuvastatud alkoholijoove. Kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest nähtuvalt tuvastas kriminaalhooldusametnik Kerli Vasar 18.11.
3. a Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva esinduses Põltsamaal kontrollimisel Z.J alkoholijoobe, alkomeetri näit oli 1,149 mg/l. Seda kinnitab ka kriminaalhooldusaluse seletus. Z.J-ile tehti suuline hoiatus. Lisaks tuvastati Z.J alkoholijoove 20.12.
4. a. Alkomeetri näit 0,503 mg/l. Kriminaalhooldusaluse seletusest nähtuvalt Z.J ei olnud teadlik sellest, et ta on alkoholijoobes. Rikkumise kohta koostati kirjalik hoiatus. Kriminaalhooldusametnik tuvastas 16.06.
5. a Z.J alkoholijoobe. Z.J alkoholijoovet alkomeetriga ei tuvastatud kuna kriminaalhooldusalusega ei olnud võimalik temal esinenud alkoholijoobe tõttu kontakti saada. Rikkumise kohta koostati kirjalik hoiatus. Lisaks on tuvastatud, et Z.J-i kohustati 19.06.
6. a ilmuma kriminaalhooldusosakonda kriminaalhooldaja vastuvõtule, kuid Z.J ei täitnud talle määratud kohustust ilmuda kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Rikkumise kohta on koostatud kirjalik hoiatus. 3 Samuti on esitatud materjalide pinnalt tuvastatud, et Z.J on rikkunud talle

§ 75

lg 1 p 6 alusel käitumiskontrolli ajaks määratud kohustust saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Z.J ületas 25.06.

1. a riigipiiri ja läks Soome Vabariiki. Seda on kohtule kinnitanud ka Z.J. Rikkumise kohta koostati kirjalik hoiatus. 21.08.
2. a tuvastas kriminaalhooldusametnik Z.J samuti alkoholijoobe. Alkomeetri näit 0,602 mg/l. Seda kinnitab ka Z.J-iga seletus. Kohtu hinnangul ei ole rikkumiseks mõjuvaid põhjuseid. Eeltoodust tulenevalt on Z.J korduvalt ja järjepidevalt takistanud oma käitumisega kriminaalhoolduse teostamist. Kohtu hinnangul ei ole Z.J-iga tegevus senise kriminaalhoolduse ajal mingil juhul aktsepteeritav ja on vähetõenäoline, et sellist käitumist jätkates läbiks Z.J kriminaalhoolduse edukalt. Kuna Z.J-iga tegevust arvestades on ilmne, et alkoholi tarvitamine on tema jaoks tõsiseks probleemiks, on kohtu arvates vajalik, et Z.J edasise kriminaalhoolduse ajal selle probleemiga tegeleks. Sellest tulenevalt on kohtu arvates põhjendatud määrata kohustuseks läbida sotsiaalprogramm, soovitavalt Eluviisitreening. Selleks, et Z.J-iga suhtes üleüldse kriminaalhooldust teostada, on vajalik määrata Z.J-ile kohustuseks mitte tarvitada alkoholi. Üksnes seeläbi on võimalik tagada, et Z.J edaspidi ilmub kriminaalhooldusosakonda kainena. Kohus arvestab lisaks, et Z.J kannab karistust alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Seega on ka kuriteoriskide vähendamise eesmärgil oluline, et Z.J saavutaks kontrolli alkoholi tarvitamise üle. Kohtu hinnangul tuleb seega kriminaalhooldust jätkata ja anda Z.J-ile võimalus tõestada, et ta on võimeline kohtu poolt määratud kohustusi täitma. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus Z.J-ile

§ 75

lg 2 p-des 2, 8 sätestatud kohustused mitte tarvitada alkoholi ja läbida sotsiaalprogramm kriminaalhooldaja äranägemisel. Lisaks taotles kriminaalhooldusametnik kohtuistungil

§ 74

lg 4 alusel Z.J-ile esialgselt määratud katseaja pikendamist kolme kuu võrra, s.o kuni 25.04.

1. a ja seda juhul, kui kohus määrab Z.J-ile kohustuseks läbida sotsiaalprogramm. Kriminaalhooldusametniku selgitustest nähtuvalt ei jõuaks Z.J sotsiaalprogrammi läbida, kuna katseaeg lõpeb 25.01.
2. a. Kriminaalhooldusametnik põhjendab, et kui programm tuleb sekkujatega, siis ei ole sotsiaalprogrammid kriminaalhooldusametnikele ette teada. Kohus ei pea katseaja pikendamist põhjendatuks. Siinkohal arvestab kohus, et ka kriminaalhooldusametnik ei ole olnud kindel ja veendunud selles, et Z.J sotsiaalprogrammi läbida ei jõua. Samuti ei ole kriminaalhooldusametnik käesoleval ajal veendunud selles, millise sotsiaalprogrammi läbimist ta peab Z.J-iga puhul põhjendatuks ja vajalikuks ning mitu tundi tuleks Z.J sotsiaalprogrammis osaleda. Kohus leiab, et eelkirjeldatud asjaoludest tulenevalt ei ole katseaja pikendamine põhjendatud ja kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb selles osas jätta rahuldamata. Raina Pärn Kohtunik 4