Obsah (7)

§ 121§ 266§ 64§ 29§ 56§ 44§ 58

1-17-1109 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. juuni 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-1109 (16230100702) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekre

§ 121

lg 1 ja § 266 lg 2 p 1 järgi Üldmxxxxtluses Eve Soostar Prokurör Süüdistatav Kaitsja J.M Ik: XXX; EV kodanik; keskharidus; töökoht: OÜ Xxxx; elukoht: Xxxx. Tõkend: ei ole kohaldatud. Varasem karistatus: kehtivad kriminaalväärteokaristused puuduvad. Lepinguline kaitsja advokaat Jüri Leppik ja RESOLUTSIOON 1. J.M süüdi tunnistada

§ 121

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 60 (kuuskümmend) miinimumpäevamäära, päevamäära arvestusega 10 eurot päevamäär, s.o 600 eurot. 2. J.M süüdi tunnistada

§ 266

lg 2 p-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 90 (üheksakümmend) miinimumpäevamäära, päevamäära arvestusega 10 eurot päevamäär, s.o 900 eurot. 3.

§ 64

lg 1 kohaselt mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista J.M-ile kuritegude kogumis liitkaristuseks rahaline karistus 130 (sada kolmkümmend) päevamäära, päevamäära arvestusega 10 eurot päevamäär, s.o 1300 (tuhat kolmsada) eurot.

1. Rahaline karistus tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest kohtuotsuse lisana koostatavas makmenetluskulufos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja xxxxituse: „J.M , 1-17-1109, rahaline karistus“.
2. J.M-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel:  teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 705 (seitsesada viis) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas 1 makmenetluskulufos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja xxxxituse: „J.M, 1-17-1109, mentluskulud, ositi tasumine“. Makmenetluskulufo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel J.M-ile tema elukoha aadressile tavapostiga. Määratud maksetähtaja mittetäitmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. Asitõend: 1 CD plaat kõnesalvestistega, mis asub kriminaaltoimikus ümbrikus (lk 2), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
4. KRIMINAALASJA KOHTULIKUL ARUTAMISEL KOHUS TUVASTAS: J.M’i süüdistatakse omavolilises sissetungimises elamiseks kasutatavasse ruumi, mis seisnes selles, et tema 09.02.2016 kella 21.45 paiku Xxxx Xxxx-1 avas lukustamata, kuid suletud korteri ukse ja tungis valdaja tahte vastaselt Xxxxeluruumi, omamata selleks korteri valdajate nõusolekut. Seega pani J.M oma tahtliku tegevusega toime valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseadusliku tungimise, s.o

§ 266lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema 09.02.2016 kella 21.45 paiku Tallinnas Xxxx-1 korteris haaras Xxxxparemast käelabast ja väänas seda, korteri eesruumis tõukas kannatanu vasaku käe küünarnuki piirkonnaga vastu trepi käsipuud, tekitades Xxxx Xxxx füüsilist valu ja tervisekahjustusi: parema käelaba turse, marrastused ja vasaku küünarliigese turse ning marrastused. Seega pani J.M toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava füüsilise väärkohtlemise, s.o

§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate ütlused, kuulanud ära audiosalvestise ning kontrollinud kohtule esitatud kriminaaltoimikus olevaid kirjalikke tõendeid, samuti kohtulikul arutamisel kaitsja esitatud kirjalikke tõendeid ning kohtu poolt täiendavalt kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. 09.02.2016 kella 21.45 paiku Tallinnas Xxxx-1 korterisse sisse tungimine ja Xxxxkallal füüsilise vägivalla kasutamine J.M-i poolt on kohtu hinnangul tõendamist leidnud nii 2 kannatanu kui kannatanu pereliikmetest tunnistajate ütlustega, isiku läbivaatuse protokolli koos fototabelitega, kõnesalvestistega ja muude alltoodud kirjalike tõenditega. Kõige pealt toobki kohus välja nii kannatanu, süüdistatava kui tunnistajate ütlused sündmuste kohta. Kannatanu Xxxx ütluste kohaselt
2. veebruaril 2016 küttis ta elukaaslane Xxxx kodus ahju, kogemata pani siibri liiga vara kinni ja jättis ahjuukse lahti. Sisse tuli kärsahaisu. Tegid akna lahti ja tuulutasid tuba. Ülemise korteri elanik J.M koputas uksele ja Xxxx tegi ukse lahti. Margus küsis, mis kärsahaisu põhjustab ja Xxxx xxxxitas, et oli kogemata siibri liiga vara kinni pannud, kuid juba tuulutatakse tuba ja kõik on korras. Margus tuli 5-7 minuti pärast tagasi, avas kinnise ukse ning asus kohe ahju pulberkustutit tühjendama. Ahjust lendas välja tuhka ja pulbrit. Siis üritas ta Margust uksest välja koridori tõugata, kuid Margus suunas pulberkustuti tema suunas ja lasi ta nii eest kui ka seljatagant pulbriga täis. Koridoris väänas Margus teda käest ja lükkas vastu trepi käsipuud, mille käigus ta tundis valu ja kutsus Xxxx appi. Margus ei lasknud teda enam lahti ja siis palus ta tütardel helistada politseisse. Vabanes J.M-i haardest alles siis, kui päästeamet kohale tuli. Tema hinnangul sellel päeval ei olnud tuleohtlikku olukorda korteris, mis vajanuks teistsugust reageerimist kui vaid tuulutamist. Kuigi J.M ütles neile, et päästeamet käskis kõigil korterist lahkuda, siis tema arvates selleks igasugune põhjus puudus. Süüdistatava J.M-i ütluste kohaselt oli juba 16.01.2016 probleem korstna ummistusega. Tema oli siis Haapsalus, kui Xxxx helistas ja ütles, et suitsuandur hakkas tema korteris tööle. Siis käis Xxxx tema palvel korterit tuulutamas. Kohal käisid ka päästeametnikud, kes keelasid
3. korruse korteris ahju kütta. 02.02.2016 käis tema kutsel korstnapühkija kontrollimas tema ahju ning puhastas pliiti. 22.01.2016 oli Xxxx kutsel käinud alumisel korrusel korstnapühkija. 08.02.2016 oli tal Xxxx Xxxx vestlus ahju kütmise ja ohutuse teemal. 08.02.2016 ostis ta töö tarvis vinguanduri. Järgmisel päeval, s.o 09.02.2016 hakkas tal vinguandur köögilaual piiksuma. Läks alumisele korrusele küsima, mis toimub. Xxxx xxxxitas, et pani siibri liiga vara kinni ja kärsahaisu tuli sisse, aga juba tuulutavad ja kõik on korras. Kuna ta adekvaatset vastust ei saanud, siis helistas päästeametisse ja ütles, et maja on vingu täis ja tundub, et läheb põlema. Päästeametist öeldi selle peale, et kõik peavad majast lahkuma. Läks ja koputas esimese korruse korteri uksele ja ütles, et kõik peavad lahkuma. Selle peale Xxxx hakkas karjuma ja käskis tal nad rahule jätta. Tema tõi koridori nurgast tulekustuti ja tegi korter nr 1 ukse lahti, tegi ahju ukse lahti ja lasi läbi teise ahjuukse keskmise augu natuke kustutit ahju. Kuna ta juba eelnevalt oli kuulnud, et ahjus põleb tuli, siis sellel põhjusel lasigi kustutit ahju. Siis tormas talle Xxxx kallale ja hakkas kustutit haarama, kuna käepigistamisel tulekustuti rakendub, siis natuke läks pulbrit mujale ka, aga ainult tänu sellele, et teda rünnati. Xxxx tuli talle koridori järele, hoidis käest kinni ja tõukas. Xxxx sekkus ka intsidenti ja hoidis Xxxx käest kinni, et naine ei saaks talle kallale tulla. Rüseluse käigus sai tema vigastusi, kätel olid sinikad, rinnataskus olnud telefoniklaas oli mõranenud (telefoni remondi 16.02.2016 arve kriminaaltoimik lk 27). Ka Xxxx võis saada vigastusi, sest kui ta püüdis enda kätt Xxxx haardest vabastada, võttis ta Xxxx käest kinni. Tuletõrje saabus ruttu. Politsei soovitas tal ööseks minna hotelli ööbima, kuhu ta ka läks (Xxxx 09.02.2016 arve kriminaaltoimik lk 9). Tunnistaja Xxxx Xxxx ütluste kohaselt koputas J.M 09.02.2016 nende ukse taga ja ütles, et tal tuleb suitsu sisse. Selleks ajaks oli aga siiber kinni ja ahjuuks lahti ning tuulutati tuba. Xxxxitas J.M-ile, et oli kogemata siibri liiga vara kinni pannud, aga ahju ukse lahti jätnud. Midagi hullu tema arvates ei olnud ja ütles ka J.M-ile, et nüüd on juba kõik korras. J.M rääkis midagi ka Päästeametist, kuid olukord ei olnud üldse selline, et päästeametit oleks vaja olnud tülitada. Natukese aja pärast tuli J.M tagasi, koputust tema ei kuulnud. Mis alguses toimus ta ei näinud, aga siis nägi, kuidas J.M seisis koridoris, kustuti oli käes ja pulber lendas igale poole. Tema pani ahju ukse kinni ja siis Xxxx kutsus teda appi. Nägi, et Xxxx ja J.M-i vahel toimub koridoris rüselus, J.M hoidis Xxxxt kinni ja nad tõuklesid. Ta sekkus, võttis J.M käest kinni, aga kõik kohad olid kustutit täis ja valge, hästi ei näinud. Kohale jõudis Päästeamet, kes vaatasid ahju ja pliidi üle ning kõik oli normaalne. Päästeametist öeldi, et mingit kustutamist ei oleks vaja olnud. Xxxx kurtis valu randmes, kuna J.M oli käest 3 väänanud. Õhtu otsa koristasid nad kogu perega tube pulbrist puhtaks, mingit vajadust kodust lahkuda ei olnud. Kusjuures ahjus ei näinud ta ühtegi pulbri tera. Tunnistaja Xxxxütluste kohaselt pani isa 09.02.2016 siibri liiga vara kinni ja ema ütles, et sisse tuleb kärsahaisu. Tema ise seda haisu ei tundnud, õppis teises toas. Ema või isa tegid natukeseks akna lahti. J.M tuli ukse taha, kuna tundis vist kärsahaisu. Isa ütles J.M-ile, et kõik on korras ja läks sööma tagasi, ema pani ukse kinni. J.M tuli natukese aja pärast uuesti tagasi, ei koputanud, siis ta nägi, kuidas J.M tegi ahju ukse lahti ja lasi pulberkustutit ahju. Pulber tuli ka ahjust välja. Ema oli toas ja isa sõi köögis sellel ajal. Siis ta nägi, kuidas ema lükkas J.M-i koridori ja J.M lasi ema kustutiga täis ning läksid nagu kaklema. J.M hoidis ema ühest käest ja jalast nii kinni, et ema ei saaks talle vastu hakata. Siis ema kutsus isa appi ja käskis neil politseisse helistada. Helistas politseisse. Pärast juhtunut oli ema parema käe randmel verevalumid näha. Toad olid pulbrit täis ja terve perega hakkasid seda koristama. Suitsuandur oli, aga see ei hakanud tööle. Tunnistaja Xxxx ütluste kohaselt pani isa 09.02.2016 siibri liiga vara kinni ja sisse tuli kärsahaisu. Midagi erakorralist ei juhtunud, tuba tuulutati, tema ise kärsahaisu ei tundnud. J.M arvas, et oli vinguhaisu ja on õige aeg tulekustuti lahti teha. Tema nägi, kuidas J.M kasutas tulekustutit esikus, siis läks J.M emale kallale, võttis käest kinni ja jalast vahepeal ka. Terve tuba oli pulbrit täis. Ema käskis politseisse helistada, alguses helistas politseisse tema ja siis andis toru õele. Ema kutsus elukaaslase Xxxx Xxxx appi, kes tahtis J.M-i emast eemale tõugata, siis tuli juba politsei ja kähmlus lõppes. Nägi ema käel 2 suurt sinikat ja verevalumeid. Suitsuandur see õhtu häält ei teinud. Episood

§ 266

lg 2 p 1 järgi

§ 266

lg 2 p 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseadusliku tungimise eesxxxxhoone puhul on kinnistusregistri andmetel tegemist 100% elamumaaga, millel on ½ kaasomanikena märgitud Xxxx Xxxx ja Xxxx (kriminaaltoimiku lk 10). Elamut ei ole jaotatud korteriomanditeks ning ei ole määratud kasutuskorda. Kannatanu Xxxxütluste kohaselt elab tema koos oma elukaaslase Xxxx Xxxx ja kahe tütrega Xxxx esimesel korrusel korteris nr 1 juba 22 aastat. Teisel korrusel, korteris nr 2 elab J.M. J.M-i ütluste kohaselt on ta eluaeg elanud Xxxx teisel korrusel korteris nr 2 ning Xxxxja tema elukaaslane Xxxxelavad pikaajaliselt esimesel korrusel. Ühiselt kasutatakse abihoonet ja koridori. Sellist kokkulepet ei ole, et nad võiksid üksteise kodudesse siseneda ilma luba küsimata. Selles osas ei ole ka süüdistatav ise vastuväiteid esitanud ning selles osas vaidlus puudub. Seega oli Xxxx esimesel korrusel asuva korter nr 1 puhul tegemist elamiseks kasutatava ruumiga, mille seaduslikuks valdajaks on Xxxx Xxxx, Xxxxja nende lapsed. Tulenevalt AÕS § 40 lg-st 1 on valdus omavoli vastu seadusega kaitstud ning antud juhul on tegemist kodu puutumatuse rikkumisega, mis on eelduslikult alati ebaseaduslik.

§ 266

puhul tuleb tuvastada, et ruumi tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; et ruum, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja ruumi tungimine oli ebaseaduslik. Süüdistatava väidete kohaselt sisenes ta võõrasse korterisse nr 1 ilma korteri valdaja nõusolekuta, kuid see oli õigustatud, kuna tema arvates hakkas maja kohe põlema minema ja sellises olukorras tuleb tegutseda väga kiiresti. Siinkohal analüüsibki kohus, kas süüdistatava sisenemine Xxxx-1 korterisse vastab mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse siseneda valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse ruumi. Valdaja tahte vastaselt eluruumi sisenemine võib olla seaduslik kui see on tingitud hädakaitsest või hädaseisundist.

§ 29

sätestab, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb hädaseisundi kontrollimisel eristada hädaolukorda (s.o ohtu õigushüvele) ja koosseisupärast tegu (s.o päästmistoimingut), mida oli 4 vaja ohu kõrvaldamiseks või vähendamiseks. Oht on olukord, kus on põhjust tõsiselt karta õigushüve kahjustumist, ning päästmistoiming on tegu, millega täidetakse mõne õigusrikkumise koosseis, kuid mis on ohu kõrvaldamiseks või vähendamiseks objektiivselt vajalik ja mis subjektiivselt on kantud päästmistahtest. Hädaseisundi korral on õigushüve päästmistoiming õigustatud üksnes siis, kui hüve päästmiseks ei olnud muud võimalust. Hädaseisundit aga ei ole, kui isikul oli võimalus abi kutsuda. Ohu kõrvaldamiseks valitud vahend peab olema ka sobiv ja kahjustatud hüve jaoks säästvaim. Lisaks peab kaitstav huvi olema kahjustatud huvist ilmselt olulisem (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-60-16, p 9). Seega analüüsib kohus kõigepealt seda, kas antud juhul esines üldse mingi oht, s.t kas oli põhjust tõsiselt karta õigushüve kahjustumist. Oht tuvastatakse objektiivsest kõrvaltvaatajast lähtuvalt ehk kas ka keskmisel mõistlikul kõrvaltvaatajal oleks olnud põhjust antud olukorras tõsiselt karta tulekahju puhkemist. Kõigepealt juhib kohus tähelepanu kõnesalvestisele cd-plaadil (kriminaaltoimiku lk 2), millest nähtub väljakutse tegemine Häirekeskusesse 09.02.2016 kell 21:37 J.M-i poolt. J.M alustab kõnet järgmise lausega: Edasi vastab J.M Häirekeskuse küsimusele, et ta ei tea, kust sisse ajab, samuti annab ta teada, et tegemist on kahekordse elumajaga, kus on veel inimesi, alumisel korrusel on ka kaks last. Sellise info peale soovitab Häirekeskus majast lahkuda ja teisi majas viibivaid isikuid teavitada majast lahkumise vajadusest. Lõpetuseks ütleb J.M: Eeltoodud kõnesalvestist kuulates nähtub, et J.M kõnet tehes on ülirahulik ja aeglane, hääletoonist ei kuuldu mitte mingit ärevust, et maja läheks kohe põlema ja et isik tunneks ohtu. Vastupidi, kõne ajal J.M läheb ja otsib oma ID kaarti, et saaks Päästeametile oma täpse sünniaja öelda. Arvestades kannatanu ja tunnistajate Xxxx, Xxxx ja Xxxx Xxxx ütlusi, siis ei nähtu, et maja oli põlema minemise ohus. Tunnistajate Xxxx ja Xxxxei tundnud isegi kärsahaisu mitte, samuti väitsid nad, et suitsuandur ei hakanud tööle. Kõik majas olnud isikud olid teadlikud sellest, et Xxxxpani siibri liiga vara kinni ja see põhjustas toas kärsahaisu ning tuba tuulutati ja kõik oli juba korras. Kõnes Häirekeskusesse ütleb aga J.M, et tema ei tea, kust ja miks vingu sisse ajab. Samas oli ta vaid paar minutit varem käinud all korteris ja saanud teada, et suitsuhaisu põhjuseks oli liiga vara kinni pandud siiber ja et alumised naabrid juba tuulutavad tuba ning mingit lahtise tule ohtu ei olnud. Lahtist tuld J.M ka ei näinud korteris nr 1, ta kuulis oma sõnade kohaselt vaid põlemise häält ahjus. Ka ei märkinud J.M , et ahju uks oleks lahti olnud ja et oleks põleva materjali ahjukoldest väljakukkumise oht. Seega edastas J.M Häirekeskusesse täiesti vale ülevaate tegelike asjaolude ja võimaliku ohu ning võimaliku ohu allikast teadmatuse kohta. Samuti juhib kohus tähelepanu Häirekeskuse soovitusele kõigil majast lahkuda. Aga nagu nähtub kõigist asjaoludest, s.h J.M-i enda ütlustest, siis ta ei palunud esimese korruse elanikel ainult majast lahkuda, vaid võttis tulekustuti ja sisenes ilma luba küsimata võõrasse korterisse ning hakkas juba kustunud ahju pulberkustutit laskma. Samas oli ta just häirekeskusele telefoni teel vastanud, et tema ei tea üldse, kus probleem asub. Seega jääb kohtule arusaamatuks, kuidas süüdistatav juba minut hiljem täpselt teab, kust probleem tuleneb ja asub seda ilma tegelikus ohus veendumata ja luba küsimata likvideerima. Siit nähtub, et J.M-i kaitseversioon on iseendale vasturääkiv ja samuti ka eluliselt mitte usutav. J.M väitis, et maja läheb kohe põlema ja sellises olukorras tuli tal kohe tegutseda. Seega helistas ta Häirekeskusesse. Nagu nähtub Häirekeskuse kõnest, siis ei soovitatud tal esimese korruse korterisse tungida ja ahju pulbertulekustutit lasta, vaid hoopis majast välja minna ja sellest teavitada ka alumist korrust. Sellise soovituse sai aga Häirekeskus anda vaid neile J.M-i poolt edastatud teabe põhjal, mis tegelikkusele aga ei vastanud. Seega tegutses J.M täiesti oma äranägemise järgi, kuigi igasugune reaalne oht üldse puudus. Seda enam, et pulbertulekustuti ahju laskmise tagajärjed võivad olla ohtlikud ja ahju kahjustavad. Ka tunnistaja Kaur Kaun väitis, et sellisel juhul, kui söed on veel all, võib see kes laseb, ise 5 kimpu jääda, sest pulberkustutil on nii tugev surve, et see võib tukid ahjust välja ajada. Seega selline tegevus on hoopis ohtlik ja võib põhjustada hoopis hullema tagajärje. Seepärast ka päästeamet sellist tegevust J.M-ile ei soovitanud teha ning see ei tulene ka ühestki tuleohutuse nõudest. Kohtule on esitatud tuleohutuse eeskirjad (kriminaaltoimiku lk 12), kuid sealt ei tulene sellist nõuannet, et suitsu sisse laskva ahju puhul peaks pulbertulekustutit ahju sisse laskma. Lisaks on kohtule esitatud ka tulekahju korral evakuatsiooni ja inimeste päästmise plaan ning mis tuleb teha, kui avastatud on tulekahju (kriminaaltoimiku lk 13-15). Antud juhul ei olnud mitte kuskil lahtist tuld, tulekahjust rääkimata. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna patrulltalituse patrullehe koopiast nähtub, et 09.02.2016 tulekahju polnud, toimus naabrite vaheline kaklus. J.M väitis veel, et tema korteris hakkas tööle vingugaasi andur ja sellepärast ta ohtu tundiski. Samas oli see andur tema enda sõnade kohaselt köögilaual. Köögipliit aga suitsu sisse laskma ei hakanud, vaid selleks oli elutoa ahi. Esimese korruse ja teise korruse köögid ja nende lõõrid on aga kohakuti. Seega jääb arusaamatuks, kuidas teisel korrusel köögis olev vingugaasi andur sai tööle minna, kui alumisel korrusel köeti hoopis elutoa ahju, mitte köögi pliiti. Teiseks ei kuulnud esimesel korrusel mitte keegi, et vingugaasiandur või üldse mingi andur oleks tööle hakanud. Samas nähtub, et kui varasemalt on suitsuandur teisel korrusel tööle hakanud, siis seda on esimesel korrusel Xxxxkuulnud ja kodust ära olevat süüdistatavat ka sellest teavitanud. Eeltoodust lähtuvalt on kohus veendunud, et vingugaasi andur 09.02.2016 teisel korrusel tööle ei hakanudki ning süüdistatava sellekohased ütlused on paljasõnalised ning vastuolus kõigi teiste kogutud tõenditega. Kohtule on esitatud küll vingugaasianduri 08.02.2016 ostutšekk (kriminaaltoimiku lk 11), kuid see ei saa kuidagi tõenda seda, et andur 09.02.2016 õhtul ka tööle hakkas, vaid ainult seda, et see osteti Tamrexist OÜ Xxxx nimele. Tunnistaja, elukutselise korstnapühkija Xxxx ütluste kohaselt, sellises olukorras, kus siiber on liiga vara kinni pandud ja sisse tuleb suitsu lõhna, tuleb aken lahti teha ja tuulutada. Vingugaasi puhul aga lõhna tunda ei olegi ja sellisel juhul tuleb hoopis uks avada, kuna vingugaas on raske ja vajub alla. Mitte mingil juhul ei oleks vingugaas aga saanud teisele korrusele tõusta, siis oleks alumise korruse elanikud pidanud juba mürgituse saama. Sellise mürgituse saamise kohta kohtule tõendeid esitatud ei ole. Vastupidi, kõik esimese korruse elanikud olid täie tervise juures ka politsei ning päästjate saabudes ning ainsaks tervisekahjustusi saanud isikuks oli Xxxx, kuid seda mitte vingugaasist, vaid J.M-i kasutatud vägivallast. Tunnistaja, elukutselise korstnapühkija Xxxx Xxxx ütluste kohaselt, kui ajab ahjust suitsu sisse, kõige mõistlikum tegevus on veenduda selles, kas siiber on kinni või lahti. Vingugaas on teatavasti lõhnatu, värvusetu, vingugaasi me ei tunne, me tunneme suitsugaasi. Vingugaas peaks olema õhust raskem. Sõltub sellest kui palju all korrusel vingu on, et tema vinguandur tööle hakkab. Suitsugaas on õhust kergem ja tõuseb lakke, vingugaas õhust raskem, vajub kõigepealt maapinnale, sellepärast on ju vinguandur xxxx küljes, mitte laes. Seega kinnitavad ka eelnimetatud tunnistajad, et Xxxx Xxxx tegevus oli antud olukorras õige. J.M-i tegevus oli aga tuleohutuse kohapealt ebavajalik, mida kinnitas ka kohale tulnud tuletõrje. Seega puudus 09.02.2016 õhtul reaalne tulekahju oht. Küll võis reaalne tulekahju oht tekkida J.M-i käitumise tagajärjel, kui ta väidetavalt veel küdevasse ahju pulberkustutit lasi, mis võis põhjustada olukorra, et veel kustumata põlevmaterjal tulekustutist väljuva surve tõttu eluruumi ja J.M-ile endale peale paiskub. J.M-i ütluste kohaselt oli ka varem, s.o

1. jaanuar 2016 toimunud sarnane juhtum. Xxxxhelistas talle ja ütles, et tema suitsuandur töötab, palus Xxxxl tema korterisse minna ja tuba tuulutada. Tookord kutsuti ka Päästeamet ning Päästeameti sündmuse kokkuvõttes sai fikseeritud: suits (ving) ahju kütmisel korterist nr 1 läheb korterisse nr
2. Küttesüsteemis on mõra, ühel naabril on korter vingugaasi täis, keelatud kütmine, antud korraldus välja kutsuda korstnapühkija, kuna puudub vastav akt (kohtutoimik lk 61). Päästeameti sündmuse kokkuvõttest nähtub, et 16.01.2016 on väljakutse staatuseks märgitud „ekslik“. Päästeameti 6 Põhja päästekeskuse vastusest järelepärimisele nähtub, et kuna korter 1 omanik Xxxx esitas küttesüsteemi korrasolekut tõendava korstnapühkija akti, siis kirjalikku ettekirjutust kütteseadme peatamise kohta päästekeskus 16.01.2016 ei teinud (kohtutoimik lk 60). Edasi nähtub, et Kauri Kaun on koostanud 22.01.2016 (kriminaaltoimiku lk 19) korstnapühkimisakti. Selle kohaselt on Xxxxpühitud kolme korstnalõõri, pühitud pliidi- ja soojamüüri, teostatud ahju kontroll ning märgitud, et kõik on korras ja kütteseadmete kasutamine on lubatud. Seega oli 16.01.2016 probleem korteris nr 1 22.01.2016 lahendatud ja seda ahju võis rahulikult edasi kütta. Ka J.M hooldas peale 16.01.2016 sündmust oma küttesüsteemi. Tunnistaja Jaanus Luure ütluste kohaselt on ta J.M-iga vanad tuttavad, on pottsepp ja käinud Xxxx majas ehitustöid tegemas. Seal on 2 korstent läbi kahe korruse. 2016 jaanuaris oli probleem, et korsten oli umbes ja tõmme vähenenud. Korstna otsa ronis Margus ise, aga alt poolt aitas tema puhastada. Alumise korruse osa jäi puhastamata. Tunnistaja Xxxx ütluste kohaselt on ta korstnapühkija ja Xxxx nr 2 käinud 02.02.2016 a ja 2017 a veebruaris. J.M-i küttekolle asus teisel korrusel, küttekoldeks on seal pliit ja soemüür ja teisel pool on veel ahi. 02.02.2016 korstnapühkimisaktis (kriminaaltoimiku lk 28) on märgitud, et korstna suitsulõõri puhastatud ei ole, on toimunud pliidi ja soojamüüri puhastamine ja kütteseadme (ahi) kontroll. Puudusi ei tuvastatud, kütta on lubatud. Seega teadis J.M , et peale 16.01.2016 sündmust on mõlemas korteris käinud korstnapühkijad ning kõik on korras ja ahjus võib tuld teha. Seega 09.02.2016 sündmuse puhul suurenenud ohu tunnetamiseks ei andnud alust jaanuaris 2016 aset leidnud juhtum, vaid pigem vastupidi, kõik küttesüsteemid olid just üle kontrollitud ja töökorras olevaks tunnistatud. Seega puudus süüdistataval põhjus karta tuleohtu, kuna just äsja oli kontrollitud ohutust korstnapühkijate poolt mõlemas korteris. J.M-i väited tulekahju puhkemise kohta ei ole ühegi tõendiga tõendamist leidnud, vaid kõik tõendid viitavad vastupidisele olukorrale, mingit tulekahju ohtu 09.02.2016 Xxxx majas ei olnud. Kohtu hinnangul oli süüdistatava 09.02.2016 kõne hädaabi numbrile mittevajalik. Siinkohal juhib kohus tähelepanu ka patrulllehe koopiale, mille kohaselt kõik teised isikud olid 09.02.2016 õhtul kained, kuid J.M endal tuvastati keskmine joove, s.o 57 mg/l kohta (kohtutoimik lk 64-66). See asjaolu võis olla ka üheks põhjuseks, miks J.M ei olnud võimeline adekvaatselt ohtu hindama, kuid see ei ole kindlasti tema süüd välistavaks asjaoluks. Küll võis selline seisund olla põhjuseks, miks J.M-ile tundus ebaadekvaatsena Xxxxxxxxitus selle kohta, et ta pani kogemata siibri liiga vara kinni ja jättis ahjuukse lahti, kuid pärast tuulutamist on kõik korras. Samas aga nähtub tunnistajana üle kuulatud Xxxx ütlustest, kes küll eriti midagi ei mäletanud, siiski seda, et ta kohtus süüdistatavaga Xxxx hoovis ja süüdistatav olevat tundnud ohtu, kuid samas xxxxitas, et ahju siiber oli varakult kinni pandud. Seega teadis süüdistatav suitsulõhna põhjust, mida kinnitas ka kohale tulnud politseiametnikule, millest saab järeldada, et eelnev Xxxxnö ebaadekvaatne jutt oli politseiametnikule edasirääkimiseks piisavalt adekvaatne. Kui aga J.M pidas suitsu eluruumi tungimise põhjuseks liiga vara kinni pandud siibrit, siis oli Häirekeskusesse väljakutse tegemine ilmxxxxelt pahatahtlik, kuivõrd Häirekeskusele teatas ta kell 21.37 tuleohust ja politseiametnikule teatas kell 22.10 väljakutse tegeliku põhjuse. Sellisest J.M-i käitumisest saab järeldada, et ta otsis Häirekeskusesse helistades ja valeinformatsiooni edastades põhjust ja õigustust naabrite eluruumi tungimiseks, kuivõrd enne seda naabrite juurde minnes ja pretensioone esitades saadeti ta sealt minema, xxxxitades ka suitsulõhna tekkimise põhjust, kuid J.M ei suutnud sellega leppida. Kõiki eeltoodud tõendeid kogumis hinnates nähtub, et J.M-i ütlused sündmuse asjaolude ja tulekahju kohese puhkemise kohta on vastuolus kõigi teiste omavahel kooskõlas olevate tõenditega, s.o kannatanu ja tunnistajate ütlusega ja kõnesalvestisega. Seega leiab kohus, et J.M-i ütlused tuleb tõendikogumist kui ebausaldusväärsed välja jätta. Kaitseversiooni kinnituseks on kohtule esitatud Xxxx OÜ arve, mille kohaselt pidi J.M ööbima 09.02.2016 kuni 10.02.2016 hotellis Xxxx majas tekkinud ohu tõttu (kriminaaltoimiku lk 9). Kohus leiab, et selline hotellis ööbimise vajadus ei saanud tekkida 7 ohu tõttu, kuivõrd korteris 1 elanud isikud, so kannatanu ja tema perekond mingit ohtu ei tajunud ning väljaspool kodu ööbimist vajalikuks ei pidanud ja seda vaatamata sellele, et J.M-i käitumine oli nende eluruumid pulberkustuti kasutamise tõttu muutnud kasutuskõlbmatuks ja nad pidi terve öö eluruume pulbrist puhastama. Seda, et kannatanu eluruum oli tulekustuti pulbriga rikutud, nägi ka sündmuskohale tulnud politseiametnik A. Noormaa, kes seda kohtuistungil ka kinnitas, märkides, et talle tuleb meelde, et põrand oli valge ja jutt oli tulekustutist. Kohtu arvates on J.M püüdnud ennast igal võimalikul juhul näidata ohvrina ja otsinud õigustusi oma seadusevastasele käitumisele. Taolisele seisukohale asumiseks annavad alust üheselt ka lepitusmenetlust puudutavad dokumendid (kriminaaltoimiku lk 6-8) kui ka tunnistajana üle kuulatud Xxxx, kelle ütluste kohaselt pöördus esialgselt tema juurde J.M ohvriabi teenust saama, kuid hiljem kriminaalmenetluse raames läbi viidud lepitusmenetluses oli tegelikuks kannatanuks osutunud Xxxx paindlik, kuid J.M seadis tingimusi ja soovis lepitusmenetluses tingimusi dikteerida. Taolised asjaolud riimuvad kohtuistungil üle kuulatud J.M-i ütluste sisuga, millest nähtub üheselt, et tema teab kõike kõigist paremini, et tema saab inimestega hästi läbi ning teised käituvad teda ohustavalt, eelkõige just Xxxx ja Xxxx. Kõrvutades J.M-i ütlusi kannatanu ja tema pereliikmete ütlustega saab järeldada, et Xxxxite 1 ja 2 elanikel on mitmes asjas erimeelsused ning nende lahendamiseks peab J.M vajalikuks teavitada Häirekeskust ja kutsuda välja päästjaid, tekitades sellise käitumisega lisapingeid, püüdes samas nende väljakutsetega näidata teiste majaelanike hoolimatust kaasomandis olevasse kinnisasja. Kohtuistungil uuritud tõenditest nähtuvalt püüab J.M ennast näidata kannatanuna ja ohvrina. Selleks pöördus ta ohvriabi teenuse osutaja poole, näidates end kannatanuna, kuid hiljem osutus kahtlustatavaks. Sellele eelnevalt on ta pöördunud korduvalt häirekeskusesse ja teavitanud tuleohust hoones, mis ei ole tõeks osutunud ning 09.02.2016 pöördus kohale tulnud politsei poole küsimusega, kas on võimalik oma sõiduk ära viia politseiparklasse, vältimaks majanaabrite poolt võimalikku sõiduki kahjustamist ning ise läks ööbima hotelli majas oleva ohu tõttu. Seejuures majas mingit ohtu kellegi tervisele ei olnud. Kohtuistungil heitis J.M kannatanule ette, et see olevat ummistunud korstna tõttu suitsu sisse ajanud pliidi alt võetud hõõguvad söed 16.01.2016 õue lumme visanud, millega tekitas taas ohu hoonele. Taoline käitumine viitab sellele, et J.M ise algatab konflikte ja püüab seejärel koheselt enda tagalat kindlustada ametiasutusse pöördudes, jätmaks muljet, et ohtu kujutavad majanaabrid. Sellele viitab ka asjaolu, et süüdistatava kaitsetaktika on rajatud sellele, et Xxxx ja Xxxxei hoolitse piisavalt küttekollete ja lõõride eest ning selle kohta on esitatud erinevaid kirjalikke tõendeid ja üle kuulatud erinevaid isikulisi tõendiallikaid, mis tegelikkuses tõendamisesemesse ei kuulu. Seejuures on aga kohtuistungil uuritud kahe väljakutse puhul olnud tegemist valeväljakutsetega ja mingit ohtu kummalgi juhul ei tuvastatud. Seevastu 12.05.2017 kohtuistungil avaldas kannatanu, et eelmisel päeval oli seoses kohtu järelepärimisega käinud päästeameti töötajad Xxxx maja küttekoldeid kontrollimas ja olid avastanud korteris 2, so J.M-i eluruumis oleval küttekehal mõra, mida J.M asus eitama ja nõudis Xxxx selle tõestuseks tõendeid. Sellistest avaldustest kohtuistungil saab järeldada, et lahkhelid küttekollete osas on kinnisasja kaasomanike vahel säilinud ja need tekitavad jätkuvalt naabrite vahel pingeid. Eeltoodust tulenevalt ei ole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatava sisenemine Xxxx-1 korterisse vastanuks mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse siseneda valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse ruumi. Ühegi kohtulikul arutamisel kontrollitud tõendiga ei ole tuvastatud, et 09.02.2016 oleks Xxxx hoones olnud J.M või kellelgi teisel hädaseisundit, s.t ohtu mõnele õigushüvele või et oleks tekkinud sellist olukorda, mis oleks eeldanud selle lahendamiseks päästetoimingut. Küll tekkis J.M-i käitumisest oht Xxxx-1 eluruumile ja selles elavatele isikutele, kes pidid J.M-i poolt eluruumis pulberkustuti kasutamise tõttu pulbrit sisse hingama ja eluruume puhastama, et J.M-i tekitatud ohtu tervisele vähendada. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine Xxxx1 korterisse oleks toimunud kooskõlas selle seadusliku valdaja tahtega või et tegemist oleks olnud süüdistatava jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Xxxx-1 korterisse sisenes süüdistatav lukustamata ukse avamise teel ja kannatanu ütluste kohaselt toimus see tema kui 8 korter nr 1 seadusliku valdaja eelneva teadmiseta ja tahte vastaselt. Seda näitab juba seegi, et esimesel korral enne sisenemist pidas J.M vajalikuks koputada ja sellega sisenemiseks luba küsida, kuid hiljem koputamata ja tulekustutiga sisenedes, mida kannatanu märkas, püüdis kannatanu kohe süüdistatavat oma eluruumist välja lükata, kuid kahju tekkimist ära hoida ei õnnestunud. Seega oli tungimine Xxxx-1 korterisse J.M-i poolt omavoliline ja ebaseaduslik ning esinevad alused kvalifitseerida süüdistatava tegu

§ 266lg 2 p 1 järgi.

Samuti on kohus kriminaalasjas tuvastatud teo tehioludest ja süüdistatava objektiivsest käitumisest ning ütlustest, mille kohaselt süüdistatav oli teadlik sellest, et ta siseneb võõrasse korterisse ilma loata, lähtuvalt veendunud, et süütegu pandi toime etteplaneeritult, seega kavatsetult. Nagu kohus juba eelpool leidis, siis süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Seega J.M pani toime valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseadusliku tungimise, s.o

§ 266

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo Episood

§ 121

lg 1 järgi

§ 121

lg 1 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. Kohus juhib kõigepealt tähelepanu kõnesalvestisele CD-plaadil (kriminaaltoimiku lk 2), millest nähtub väljakutsete tegemine Häirekeskusesse 9.02.2016 kell 21:44 Xxxx, s.o kannatanu lapse poolt ja seda n.ö teo toimepanemise ajal. Kõne kohaselt kutsub isik ruttu politseid kohale, kuna ülemine inimene, s.o J.M , tuli tema emale, s.o Xxxx Xxxx kallale ja ka praegu nad kaklevad esikus. Helistaja hääl on täiesti šokis, laps püüab rääkida läbi nutu ja ütleb, et ta kardab. See mees hoiab ema kõvasti kinni. Isa on ka kodus ja püüab ema selle mehe haardest ära võtta. Küsimuse peale, kas kaklus veel ikka toimub on kuulda, kuidas teine õde ütleb, et kaklus ei ole veel lõppenud. Xxxxitab, et asi sai alguse sellest, et isa pani siibri liiga vara kinni ja kärsahaisu tuli sisse. Ülemine elanik tuli alla õiendama, kuid ema saatis ta minema. Siis tuli J.M uuesti alla ja siis juba tulekustutiga, lasi toa kustutit täis ja enam ei lase ema lahti. Eeltoodud kõnesalvestist kuulates nähtub, et laps on tõsises šokis ning nutab ja ema kinnihoidmine ülemisel korrusel elava meesterahva poolt toimub just samal ajal. Samuti nähtub, et kuigi isa läks emale appi, siis hoiab see mees nii kõvasti emast kinni, et nad ka kahekesi koos süüdistatava haardest kannatanut kätte ei saa. Oma tegevusega tekitas süüdistatav kannatanule tervisekahjustusi, mis on tõendatud isiku läbivaatuse protokolliga koos fototabelitega (kriminaaltoimiku lk 3-5), kus on fikseeritud kannatanu vigastused: parem käelaba turses, nähtavad punase tooniga nahamarrastused, vasaku käe küünarliiges turses punakaspruuni nähtava nahamarrastusega. Samuti kinnitavad kehavigastuste olemasolu ka kannatanu ise ja tunnistajad Xxxxja Xxxx, kes ütlesid, et nad nägid peale sündmuse toimumist, et emal olid sinikad ja marrastused kätel. Seega on eeltoodud tõenditega tuvastamist leidnud kannatanul Xxxx Xxxx tervisekahjustused: parem käelaba turses, nähtavad punase tooniga nahamarrastused, vasaku käe küünarliiges turses punakaspruuni nähtava nahamarrastusega. Ka süüdistatav ise ei eita, et Xxxx võis rüseluse käigus haiget saada, sest J.M ise sai ka sinikaid ja tema rinnataskus oleva telefoni ekraan läks katki. Edasi xxxxitab kohus, et valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, tõukamine, kägistamine, hammustamine juustest kiskumine (RKKK 3-11-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on 9 süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-50-13 p 12). Kannatanu ütluste kohaselt proovis ta peale seda, kui J.M-ilma luba küsimata korterisse sisenes ja pulberkustutit ahju lasi J.M-i kodust välja tõugata, et lõpetada Milli omavoliline ja ebaseaduslik tegevus. Edasi algas rüselus ja kui süüdistatav oli juba koridoris, siis hoidis J.M teda kõvasti kinni ja tõukas vastu käsipuud, mille käigus ta tundis füüsilist valu. Vaadates fotosid kannatanu vigastustest, ning arvestades seda, et süüdistatava puhul on tegemist kõvasti üle 100 kilo kaaluva tugeva meesterahvaga ja kannatanu puhul on tegemist poole kergema ja väiksema naisterahvaga, siis puudub kohtul igasugune alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Süüdistatava poolt kannatanu väga tugevalt kinni hoidmine nähtub lisaks ka sellest, et kui tunnistaja Xxxx kannatanule appi läks, siis ka kahekesi ei suudetud süüdistatava haardest kannatanut vabastada. Vägivaldne kinnihoidmine lõppes süüdistatava poolt alles siis, kui kohale saabus päästeamet, see ilmestab juba isenesest toimepandud vägivalla intensiivsust ja kestust. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et süüdistatav tekitas oma käitumisega kannatanule tervisekahjustusi, s.o parem käelaba turses, nähtavad punase tooniga nahamarrastused, vasaku käe küünarliiges turses punakaspruuni nähtava nahamarrastusega ning samuti tekitas sellise kehalise väärkohtlemisega valu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud

§ 121

lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Järgmisena peab kohus hindama J.M-i tegevuses

§ 121lg 1 kirjeldatud süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist.

Kuriteo asjaoludest, süüdistatava ja kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Kuigi kannatanu ise alustas J.M-i korterist välja tõukamisega sünduste kulgu, siis kannatanu koridoris kinni hoidmist süüdistatava poolt see ei õigusta. Süüdistatav teadis, et kui ta endast poole väiksemat ja kergemat naisterahvast tugevalt kinni hoiab, siis sellise teo tulemusena saab kannatanu kindlasti haiget ja võivad tekkida ka nähtavad tervisekahjustused. Kuid süüdistataval oli sellest täiesti ükskõik, mida näitab ka süüdistatava käitumine, s.o kinni hoidmise jätkamine ka siis, kui kannatanu karjus lastele, et need politsei kutsuks, samuti hüüdis oma meest appi ja mees appi ka tuli. Kuid sellest hoolimata ei lõpetanud süüdistatav kannatanu kinni hoidmist. Vägivaldne kinnihoidmine lõppes süüdistatava poolt alles siis, kui kohale saabus päästeamet ja selline käitumine ilmestab süüdistatava tegutsemist vägagi teadlikult ja tahtlikult. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on kavatsetusega toime pandud teoga, millega põhjustati kaudse tahtlusega tervisekahjustusi. Seejuures peab kohus vajalikuks märkida, et süüdistatav on oma käitumist õigustanud ning püüdnud näidata kannatanut vägivallatsejana, väites, et kannatanu elukaaslane Xxxx tuli appi hoopis temale ja hoidis kannatanu käest kinni, et kannatanu teda lüüa ei saaks. Samas väidavad kannatanu, tunnistajad Xxxx Xxxx, Xxxxja Xxxx hoopis seda, et Xxxxläks kannatanut J.M-i haardest vabastama, kuivõrd kannatanu ise sellest haardest vabaneda ei suutnud. Ka telefonikõnest on kuulda taustal naisterahva karjumist ja appikutset, mis viitab sellele, et abi vajas Xxxx, mitte J.M. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Seega pani J.M toime

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise. 3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt

§ 56lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 10 Seadusandja on

§ 121

lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 1 aasta. Seadusandja on

§ 266

lg 2 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava ankeetandmete kohaselt J.M varasemalt kriminaal- ega väärteokorras karistatud ei ole. Samuti nähtub J.M-i ütlustest, et ta töötab, seega on tal alaline ja legaalne sissetulek. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatava suhtes saab kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol.

§ 44

kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel ning lõike 3 kohaselt arvutatakse keskmine päevasissetulek lähtudes süüdlase suhtes kriminaalmxxxxtluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kohtuliku arutamise käigus ei ole kohtule andmeid süüdistatava keskmise päevasissetuleku kohta esitatud. Seega ei saa kohus rahalise karistuse kohaldamisel lähtuda süüdistatava keskmisest päevasissetulekust ning kohus peab rahalise karistuse päevamäära aluseks võtma

§ 44

lõikes 2 sätestatud alternatiivse rahalise karistuse päevamäära arvutamise aluse, so miinimumpäevamäära, mille suuruseks on 10 eurot. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates J.M-i süü suurust

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse ühe kehalise väärkohtlemise episoodi toimepanemist, millega tekitati kannatanule kergeid tervisekahjustusi. Tekitatud tervisekahjustused ei olnud väga intensiivsed ja kohus hindab süüdistatava süüd keskmisest väiksemaks. Edasi analüüsib kohus karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist.

§ 58

p 13 kohaselt on karistust raskendavaks asjaoluks isikuvastase süüteo toimepanemine täisealise isiku poolt alaealise juuresolekul. Nagu eelpool on juba tõendamist leidnud, siis helistasid politseisse ja olid sündmuskohal kannatanu tütred Xxxx(sündinud xxxx, kohtutoimik lk 12) ja Xxxx (sündinud xxxx, kohtutoimik lk 13). Teo toimepanemise ajal oli Xxxx 16-aastane ja Xxxx 17-aastane, seega alaealised. Nagu nähtub nii Xxxx kui Xxxx ütlustest ja on kuulda ka CD plaadil salvestatud telefonikõnest häirekeskusesse, siis kannatanu tütred nägid, kuidas süüdistatav nende ema käest ja jalast kinni hoidis ja sellega haiget tegi. Samuti nähtub, et lapsed oli sellel ajal šokis ja nutsid. Seejuures teadis süüdistatav, et temale inkrimineeritud süütegude toimepanemise ajal on sündmuskohal kannatanu alaealised lapsed, mis nähtub juba süüdistatava kõnest Häirekeskusesse, kus ta väidab, et korteris on kaks last. Seega on

§ 121

lg 1 sätestatud isikuvastane kuritegu süüdistatava poolt toime pandud kahe alaealise tüdruku juuresolekul ja kohus peab seda raskendavaks asjaoluks. Arvestades eeltoodud kuriteo asjaolusid, kuid arvesse võttes ka seda, et kannatanu oma vara kaitsmise eesmärgil ise alustas n.ö rünnakut, siis on kohtu arvates võimalik süüdistatavale mõista karistus mõnevõrra alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid seda mitte alammääras. 11 Hinnates J.M-i süü suurust

§ 266

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse ühe eluruumi sissetungimise episoodi toimepanemist. See kestis küll vaid mõned sekundid, kuid selle jooksul tekitati ulatuslikke kahjustusi eluruumile seoses pulberkustuti kasutamisega. Kohus hindab süüdistatava süüd antud süüteo puhul keskmiseks. Karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Seega arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdistatava süü suurust, siis on kohtu arvates võimalik süüdistatavale mõista karistus mõnevõrra alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra.

§ 64

kohaselt samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Antud juhul on need kuriteod toime pandud eri õigushüvede vastu, seetõttu leiab kohus, et liitkaristus tuleb mõista mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. Samas kuna need kuriteod on omavahel tihedalt seotud, siis ei pea kohus vajalikuks liita karistusi täies mahus, vaid peab põhjendatuks karistuste liitmist osaliselt. 4. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetavate mentluskulude tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Samuti nähtub lepitusmenetluse materjalidest (kriminaaltoimiku lk 6-8) ja tunnistaja Xxxxi ütlustest, et süüdistatavale on antud võimalus kriminaalmeneluse lõpetamiseks, kuid ta ei ole seda ise soovinud. Lisaks sellele tuleneb kohtuliku arutamise käigust seegi, et süüdistatavale on pakutud erinevaid lihtmeneluse variante, et vähendada menetluskulu, kuid ka lihtmenetlusega ei ole süüdistatav nõustunud, mis põhjustas kriminaalasja läbivaatamise üldmenetluses ja paljude tunnistajate esitatud kaitseversiooni tõttu ülekuulamise olukorras, kus ükski tunnistajatest tegelikkuses esitatud kaitseversiooni ei toetanud ja midagi olulist tõendamiseseme kohta öelda ei osanud. Seega ei näe kohus mingit põhjust mentluskulude vähendamiseks ja sundraha tuleb täies mahus süüdistatavalt välja mõista. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulu suurust ja süüdistatavale mõistetud rahalise karistuse suurust, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda mentluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus xxxxitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitementluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 12