1-18-1417/1

(18233000167)Kohtunik Mari-Liis Avikson (kirjalikus menetluses) Kriminaalasi R.M-i süüdistuses KarS § 424 lg 1järgi, kiirmenetluses käskmenetluse korras Süüdistatav R.M Elukoht xxx, isikukood XXX, Venemaa Föderatsiooni kodakondsus, keskeriharidus, emakeel – vene keel, töökoht xxx Kriminaalkorras karistamata Tõkendit ei ole kohaldatud RESOLUTSIOON Tunnistada R.M süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 100 p äevamäära ulatuses (lähtuvalt isiku keskmisest päevasissetulekust kuulub kohaldamisele miinimumpäevamäär 10 eurot), s.o summas 1000 (üks tuhat) eurot. Rahaline karistus tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr SEB pangas nr EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918400001346 ning selgitus „R.M , 1-18-1417, rahaline karistus“. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Mõista KrMS § 2565 lg 2 alusel R.M-ilt Eesti Vabariigi kasuks välja 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot sundraha ja 97 (üheksakümmend seitse) eurot ja 71 senti muu kriminaalmenetluse kulu katteks. Määrata, et R.M on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud kokku summas 472 (nelisada seitsekümmend kaks) eurot ja 71 senti osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr SEB pangas nr EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE
2. Maksekorraldusele märkida 1 1-18-1417 viitenumber 99918700012624 ning selgitus „R.M , 1-18-1417, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 254 lg 5 alusel toimetada kohtuotsus kolme päeva jooksul alates otsuse tegemisest süüdistatavale, kaitsjale ja prokuratuurile. Edasikaebamise kord Süüdimõistetul ja kaitsjal on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. Maakohus tuvastas R.M-i süüdistatakse s elles, et ta juhtis 05.02.2018 kella 03.35 ajal Tiimani tn 4 asuva maja juures mootorsõidukit Suzuki Vitara riikliku registreerimismärgiga xxx, olles alkoholijoobes. Tema veres tuvastati alkoholisisaldus (etanooli) 2,85mg/g +/-0,06mg/g, st vähemalt 2,79mg/g. Sellise käitumisega rikkus R.M Liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Samuti rikkus R.M sellise käitumisega Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1, mille kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks juht, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sel moel pani R.M toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on ettenähtud KarS § 424 lg 1 järgi. 16.02.2018 koostatud süüdistusakti kohaselt taotleb Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna abiprokurör Pavel Gordijevski kohtus kriminaalasja läbivaatamist kiirmenetluses käskmenetluse korras ning teeb ettepaneku tunnistada R.M süüdi KarS § 424 lg 1 alusel ning karistada rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses, st. 100 x 10 eurot, s.o summas 1000 eurot. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 2 (kaheks) kuuks. R.M-i kuuluvad väljamõistmisele sundraha (kiirmenetlus, II astme kuritegu - 375 eurot), kriminaalmenetluse kulud (joobeseisundi ekspertiis 37,71 eurot) ja kaitsja tasu summas 60 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 kohtukulude tasumine määrata ositi tähtajaga 1 (üks) aasta. Maakohus leiab Uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab kohus, et R.M-i süü KarS § 424 lg 1 järgi on tõendatud tunnistaja M P ütlustega, joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga ning kahtlustatava R.M-i ütlustega. Süüdistatava tegu kvalifitseeriti õigesti KarS § 424 lg 1 järgi. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse süüteo iseloomu ja karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti abiprokuröri arvamust karistuse osas. Kohus leiab, et R.M-i suhtes tuleb lisakaristus jätta kohaldamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-18-17 korduvalt selgitanud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Öeldu tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning 2 1-18-1417 õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel peab aga arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivseid kaalutlusi, ei tohi need siiski anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-122-13, p 9 ja nr 3-1-1-59-15, p
3. Kohus lähtudes karistusregistri andmetest leiab, et süüdistatava poolt toime pandud kuriteo puhul on tegemist juhusesüüteoga, sest isikut pole varem kriminaal- ega ka väärteokorras karistatud. Seega kohus leiab, et karistuse eesmärke on võimalik saavutada põhikaristusega ja kohus jätab R.M-i lisakaristuse kohaldamata. Lisakaristuse kohaldamine aktualiseerub juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtul puuduvad alused antud juhul sellise negatiivse tulevikuprognoosi tegemiseks, arvestades ka süüdistatava kahetsust ja lubadust, et rohkem seda ei kordu. Samuti juhib kohus tähelepanu, et KarS § 424 lg 3 kohaselt kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist alates kolmest kuust. Seega abiprokuröri ettepanek võtta juhtimisõigus ära 2 kuuks ei vasta eeltoodud seaduse nõudele. Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS §-dest 251 lg 1, 253 lg 1 ja 254, 2565 lg 1 p 2, lg
4. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 3