← Eesti

1-16-6909/36

Kriminaalasi nr 1-16-6909 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht 12. märts 2018. a Kriminaalasja number 1-16-6909 Kohtunik Raina Pärn Taotluse esitaja M.S Taotlu

§ 423ja § 424 alusel pikendada Tartu Maakohtu 20.02.2017.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-6909 M.S-ilt välja mõistetud menetluskulude tasumise tähtaega 1 (ühe) aasta võrra.

  1. Määrata, et M.S peab menetluskulud kogusummas 1017 eurot olema tasutud hiljemalt
  2. märtsiks
  3. a.
  4. Menetluskulud tuleb tasuda Tartu Maakohtu 20.02.
  5. a otsuses ja makseinfo lehel märgitud rekvisiitidega, s.o Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
  6. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 20.02.
  7. a otsusega mõisteti M.S süüdi KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti rahaline karistus 100 päevamäära, s.o 1000 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 94 päevamäära, s.o 940 eurot. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti M.S-ilt ära sõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Kohtuotsusega mõisteti M.S-ilt välja menetluskulud kogusummas 1017 eurot. Kohus määras, et menetluskulud tuleb tasuda ositi ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. Nimetatud kohtuotsus jõustus 08.03.
  8. a. 07.03.
  9. a saabus kohtusse M.S avaldus menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks ühe aasta võrra. Avalduse kohaselt on M.S olnud viimased 5 kuud haiguslehel ja tema sissetulek ei ole senini võimaldanud menetluskulusid tasuma hakata. xxxxxxxxxxxxx OÜ on M.S töötasust viimase aasta jooksul kinni pidanud ja elatise nõudeid täitnud maksimumi seaduses ettenähtud ulatuses. Haigusrahadest enamus on arestinud kohtutäiturxxxxxxxxxxxs lapse elatisraha osas. Võimalusel palub M.S menetluskulusid vähendada. 08.03.
  10. a kirjaga määras kohus M.S-ile tähtaja tema majanduslikku seisundit kirjeldavate dokumentide ja lisaselgituste esitamiseks. M.S edastas kohtule nõutavad dokumendid 08.03.
  11. a ja 09.03.
  12. a. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et taotlus menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

§ 423

kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel

-i sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.

§ 424

sätestab, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Esiteks peab kohus oluliseks veelkord selgitada, et juba kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulusid vähendada ei ole võimalik. Eelviidatud sätete alusel saab kohus menetluskulude tasumise tähtaega üksnes pikendada või ajatada ja seda ainult mõjuva põhjuse olemasolul. Kohtupraktikas (sealhulgas Riigikohtu lahend kriminaalasjas nr 3-1-1-2-12) on leitud, et mõjuva põhjusena tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav kohtu määratud rahalisi kohustusi tähtaegselt täita. M.S avaldusest nähtuvalt on ta mõjuva põhjusena tuginenud raskele majanduslikule olukorrale, mis on tingitud sellest, et M.S on olnud pikalt haiguslehel ja tema sissetulek on olnud ebapiisav (täitmisel olev elatisenõue). Tartu Maakohtu 20.02.

  1. a otsusega mõisteti M.S-ilt välja menetluskulud kogusummas 1017 eurot, mis määrati tasumisele 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Esimene osamakse tuli M.S teha seega aprillis 2017.a. Riigi Tugiteenuste Keskuse kinnitusel on M.S menetluskulud tervikuna tasumata. M.S on tasutud sama kriminaalasja raames mõistetud rahaline karistus ja teises kriminaalasjas välja mõistetud summad. 2 M.S kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts menetluses täiteasi nr 025/2006/3240 elatise nõudes (kohtutäituri 08.03.
  2. a otsuse kohaselt on võlanõude jääk seisuga 08.03.
  3. a 19 774,34 eurot). Igakuiselt muutub sissenõutavaks elatis summas 134,21 eurot. Elatise nõude kinnipidamiseks on arestitud M.S töötasu. Töötasust ja haigushüvitusest on tehtud suures ulatuses kinnipidamisi. M.S on esitanud kohtule dokumendid, millest nähtuvalt on ta alates augustist
  4. a olnud sagedasti haiguslehel (hüvitise määr on 70%). Viimane ajavahemik 03.02.
  5. a kuni 04.03.
  6. a (Haigekassas registreeritud, väljamakseid tehtud ei ole). Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid (sh seda, et muud kohtuotsusega väljamõistetud kulud ja karistused on M.S tasutud), on kohtu hinnangul põhjendatud pikendada menetluskulude tasumise tähtaega ja seeläbi anda M.S-ile võimalus tasuda kriminaalasjas väljamõistetud menetluskulud vabatahtlikult. Eeltoodust tulenevalt pikendab kohus menetluskulude tasumise tähtaega 1 aasta võrra ja määrab, et M.S peavad menetluskulud kogusummas 1017 eurot olema tasutud hiljemalt 15.03.
  7. a. Raina Pärn Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.