4-18-676/6

(3)4-18-676 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 930013002527 TubS § 39 lg 1 järgi rahatrahviga 175 trahviühikut, s.o 700 eurot. Kõik kolm kohtuvälise menetleja otsust jõustusid 22.04.

2. 07.02.2018 esitas Maksu- ja Tolliamet (MTA) Viru Maakohtule avaldused, milles sissenõudja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu palub otsustada väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 alusel 07.04.2015 trahviotsusega nr 930014000982, 07.04.2015 trahviotsusega nr 930014000780 ja 07.04.2015 trahviotsusega nr 930013002527 määratud rahatrahvide asendamine arestiga. (Taotluses on MTA-d nimetatud eksitavalt maksuhalduriks, kuigi MTA ei tegutse siin maksumenetluses, vaid on väärteo kohtuvälise menetlejana sissenõudjaks väärteomenetluses). Trahviotsused on Z.O-le (taotluses nimetatud võlgnikuks) VTMS § 70 lg-st 4 tulenevalt kättetoimetatuks loetud. Rahatrahvid ei ole määratud ajaks tasutud ega nende tasumise tähtaega pikendatud.
3. MTA-le teadaolevalt on võlgniku sissetulek alla kuupalga alammäära. MTA on kontrollinud võlgniku vara olemasolu – talle ühisomandi osana kuuluv korteriomand on koormatud hüpoteegi ja keelumärkega kolmandate isikute kasuks ning järgides proprotsionaalsuse printsiipi rahuldada sissenõudja nõue võlgnikku kõige vähem kahjustaval viisil, ei ole otstarbekas võlgnikule kuuluvale kinnisvarale sissenõuet pöörata. Võlgniku pangakontod on arestitud alates 11.05.2015, kuid laekumisi, sh rahatrahvi nõude katteks, toimunud ei ole. Võlgnikule tehakse väljamakseid Sotsiaalkindlustusametist keskmiselt 169,24 eurot kuus ja tal on üks alaealine laps. Maksukorralduse seaduse § 131 lg 3 kohaselt ei kuulu füüsilise isiku maksuvõla sissenõudmisel või tema pangakonto arestimisel maksuhalduri poolt igakuisele sissenõudmisele ega arestimisele ühe kuupalga alammäära suuruse summa võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. MTA hinnangul on nimetatud rahatrahvi nõude täitmine eelpool toodud põhjustel võimatu.
4. Kohus ühendas nimetatud kolm väärteoasja - nr 4-18-676

(930014000982), 4-18-678

(930013002527)ja 4-18-685

(930014000780)14.02.2018 ühte menetlusse. Asja lahendamise käigus võttis kohus materjalide juurde Viru Maakohtu 08.06.2017 otsuse nr 1-16-8335

(12930000441), millega Z.O mõisteti süüdi ja sai karistuse KarS § 255 lg 1, § 259 lg 1, § 376 lg 1 ning § 133 lg 2 p-de 1, 7 ja 10 järgi esitatud süüdistuse alusel. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

1. Kohtuistungil selgitas Z.O , et kuna kolm kõnealust väärtegu olid kirjas ka tema kriminaalasja toimikus, siis kriminaalasja rääkis ta uurimise ajal prokurörile, et sooviks, et kõik need asjad ühendataks. Talle jäigi mulje, et väärtoasjad said ka oma lahenduse kriminaalasja raames, mistõttu talle oli üllatuseks, kui teda nüüd kohtusse kutsuti. Põhjuseks, miks ta ei olnud rahatrahve maksnud, oligi muuhulgas see, et ta arvas, et need lahendati juba kriminaalasjaga. Kui ta sai kohtukutse rahatrahvide asendamise istungile, võttis ta koheselt ka prokuröriga ühendust, sest talle tuli ootamatult, et see asi polegi lahendatud. Z.O selgitas ka, et hetkel on tal kriminaalhooldaja, kellega ta korrapäraselt suhtleb, ning ta on asutanud firma, mis tegeleb ehitustegevusega. Selle tööga soovib ta ka jätkata. Kohtu seisukoht
2. Vaadanud läbi esitatud taotlused ning kuulanud ära süüdlase selgitused, leiab kohus, et taotlusi ei saa rahuldada, kuna seda tehes läheks kohus vastuollu mitmekordse karistamise keelu ehk ne bis in idem põhimõttega. Z.O on juba asunud kandma samade tegude eest mõistetud kuriteokaristust.
3. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus karistust täitva sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole 2

(3)4-18-676 pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Sama paragrahvi lõige 3 näeb ette, et kui rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ei ole mingil põhjusel võimalik, teeb maakohus määruse, milles jätab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamise kohta rahuldamata. Kohus leiab, et praegusel juhul on tegemist just sellise olukorraga, sest rahatrahve ei ole võimalik asendada ühegi karistusega, mida võiks täita. 8. Väärteoasjades nr 4-18-676

(930014000982), 4-18-678

(930013002527)ja 4-18-685

(930014000780)on tehtud Z.O suhtes järgmised karistusotsused järgmiste tegude eest: Maksu- ja Tolliameti tollikorralduse osakonna 07.04.2015 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 930014000982 määrati rahatrahv 300 trahviühikut s.o 1200 eurot seoses sellega, et ta toimetas 25.04.2014 Narva linnas sõiduautoga Opel reg nr 858TFA edasi sigarette Bayron Exclusive Tobacco 20 000 tükki, millel puudusid nõuetekohased maksumärgid ja eestikeelsed kirjed. MTA sama osakonna 07.04.2015 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 930014000780 määratud rahatrahv 250 trahviühikut s.o 1000 eurot seoses sellega, et ta hoidis kuni 02.04.2014 garaazhiboksis nr 28, asukohaga Metsa 2B, Olgina alevikus, Vaivara vallas, sigarette Fest ja Bayron Exclusive Tobacco 80 000 tükki, millel puudusid nõuetekohased maksumärgid. MTA sama osakonna 07.04.2015 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 930013002527 määratud rahatrahv 175 trahviühikut s.o 700 eurot seoses sellega, et ta toimetas 21.12.2013 Ida-Virumaal, Tallinn-Narva maantee

1. kilomeetril sõiduautoga Opel reg nr 858TFA edasi sigarette NZ Gold 20 000 tükki, millel puudusid nõuetekohased maksumärgid ja eestikeelsed kirjed.
2. Kõigil neil juhtudel leidis väärteomenetleja, et Z.O pani toime kuni 31.04.2014 kehtinud TubS § 39 lg-s 1 sätestatud väärteo, so maksumärgistamata ja nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoote hoidmine kaubanduslikus koguses (väärteoasjas nr 930014000780 lisaks ka ladustamine ning väärteoasjades nr 930013002527 ja 930014000982 edasitoimetamine).
3. Kõik kolm väärteojuhtumit on hõlmatud süüdistusest, mis esitati Z.O-le kriminaalasjas nr 12930000441 KarS § 376 lg 1 järgi. Selles kriminaalasjas tegi Viru Maakohus 08.06.2017 otsuse nr 1-16-8335 (loetav koos 31.07.2017 kohtuvea parandamise määrusega samas asjas; jõustus 27.06.2017), millega mõistis Z.O kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 255 lg 1, § 259 lg 1, § 376 lg 1 ning § 133 lg 2 p-de 1, 7 ja 10 järgi.
4. Z.O süüdistati KarS § 376 lg 1 järgi selles, et „tema vähemalt alates 2013 oktoobrist kuni tema kinnipidamiseni 12.04.2016 toimetas koos xx, xxx, ja teiste xxx loodud kuritegeliku ühenduse liikmete ning uurimise käigus tuvastamata isikutega, süstemaatiliselt erinevate sõidukitega Eesti Vabariiki Läti Vabariigist suures koguses Eesti Vabariigi maksumärgiga märgistamata ja eestikeelse tervishoiu üld- ja lisahoiatuse tekstideta sigarette, mis olid sinna eelnevalt toimetatud Venemaa Föderatsioonist ja Valgevene Vabariigist. Sel moel omandas Z.O vähemalt 4 369 520 sigaretti Fest, Bayron, Winston, Next, Kiss, More, Bond, NZ, Premjer hoidis ja ladustas neid oma valduses olevates erinevates vaheladudes ning toimetas tema kasutuses olevate sõidukitega need sigaretid edasi kauplemise eesmärgil erinevatele ostjatele üle Eesti Vabariigi, so Narva, Sillamäe, Kohtla-Järve, Jõhvi, Paide ja Tallinna linnades ning nende lähiümbruses. Sel moel müüdi sigarette Narva linnas ja selle lähiümbruses Z.O, xx ja xx poolt xx ja xx kaasabil xx, xx, xx, xx, xx ja teistele eeluurimise käigus tuvastamata isikutele, Paide linnas ja selle lähiümbruses xx, xxe, xx ja teistele eeluurimise käigus tuvastamata isikutele. Aga nimelt käideldi Z.O osavõtul ebaseaduslikult tubakatooteid järgmiselt: 3

(3)4-18-676 ajavahemikul 05.10.2013-21.12.2013 kokku vähemalt 1 430 120, mis olid müüdud erinevatele isikutele üle Eesti Vabariigi ; ajavahemikul 07.01.2014-15.07.2014 kokku vähemalt 2 049 400 sigaretti, mis olid müüdud erinevatele isikutele üle Eesti Vabariigi; ajavahemikul 05.12.2015-29.12.2015 kokku vähemalt 340 000 sigaretti, mis olid müüdud erinevatele isikutele üle Eesti Vabariigi; 10.01.2016-06.04.2016 09.09.2014 kokku vähemalt 550 000 sigaretti, mis olid müüdud erinevatele isikutele üle Eesti Vabariigi; Kõikidel sigaretipakkidel puudusid Eesti Vabariigi maksumärgistus ning eestikeelsed kirjed nikotiini ja tõrva sisalduse kohta ja tervisohu üld- ja lisahoiatus. Tubakaseaduse § 6 lg 21 kohaselt on käitlemiseks mittelubatud tubakatooteid suures koguses, kui nende tubakatoodete kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab sajakordselt või enam alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 56 lõikes 11 nimetatud aktsiisisumma, mis oli 2013.a. mitte vähem kui 84,80 eurot 1000 sigareti kohta, 2014.a-2016.a. mitte vähem kui 90 eurot 1000 sigareti kohta. Seega moodustab tubakatoodete suure koguse 100 000 sigaretti ehk 10 kasti sigarette. Kokku moodustas Z.O poolt ebaseaduslikult käideldud 4 369 520 tüki sigarettide aktsiisisumma süüdistuses märgitud ajaperioodidel 406 499,83 eurot ja kuna see ületab aktsiisimäära rohkem, kui 100-kordselt, on tegemist käitlemiseks mittelubatud tubakatoodetega suures koguses. Seega Z.O , kaubeldes, hoides, ladustades ja edasitoimetades maksumärgiga märgistamata ja nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatooteid suures koguses, pani toime KarS 376 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.“

1. Kohus karistas nimetatud süüdistuse alusel Z.O KarS § 255 lg 1, § 376 lg 1, § 133 lg 2 p-de 1, 7 ja 10 ning § 259 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel 4 aasta ja 2 kuu vangistusega. Kohus määras koheselt ärakandmisele 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistust ning luges koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse eelvangistust arvesse võttes kantuks. Kohus määras KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel, et ülejäänud osa mõistetud karistusest, s.o 3 aasta ja 3 päeva pikkust vangistust ei pöörata täitmisele tingimusel, et Z.O ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-tes 1 ja 4 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi, sh hüvitab 3 aasta pikkuse katseaja jooksul iga-aastase maksena mitte vähem kui 1666 eurot 67 senti, temalt käesoleva kohtuotsusega väljamõistetava 5000 euro 1 suuruse asenduskonfiskeerimisnõude. Kohus mõistis Z.O-lt KarS § 83 lg 1 ja § 84 alusel välja konfiskeerimise asendamise korras konfiskeeritava vara väärtusele vastava summana 5000 eurot, mis tuleb hüvitada ülal viidatud viisil kolme aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohus määras ka seda, et ebaseaduslikult käideldud sigarettide eest arvestatud/tulevikus arvestatavad maksusummad on Z.O poolt täielikult tasutud käesoleva kriminaalasja raames konfiskeerimisele kuuluva vara arvelt ning kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Lisaks mõisteti Z.O-lt riigituludesse menetluskulud.
2. Väärteoasjades nr 4-18-676

(930014000982), 4-18-678

(930013002527)ja 4-18-685

(930014000780)tehtud süüteoetteheide langeb kokku KarS 376 lg 1 järgi esitatud süüdistusega. Mõlemas menetluses on Z.O-le süüks pandud maksumärgiga märgistamata ja nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodete hoidmist, ladustamist ja edasitoimetamist. Väärteoasjades inkrimineeritud teod on ajaliselt – 21.12.2013, 02.04.2014 ja 25.04.2014 – hõlmatud süüdistuses määratletud kuriteo toimepanemise ajaga 05.10.2013 – 06.04.2016. Ka väärtegude toimepanemise kohad (Narva linn, Vaivara vald, Tallinn-Narva maantee) mahuvad süüdistuses nimetatud kuriteo toimepanemise koha alla (süüdistuse kohaselt pandi tegu toime kõikjal üle Eesti Vabariigi, sh Narvas ja selle lähiümbruses). Väärtegudega langeb kokku ka konkreetne tegevus, mida süüdistuses ette heideti ja milleks oli muuhulgas sigarettide hoidmine ja ladustamine oma valduses olevates erinevates vaheladudes ning edasitoimetamine tema kasutuses olevate sõidukitega. Väärteootsustes nimetatud sigaretimargid Fest, NZ ja Bayron on 4

(3)4-18-676 nimetatud ka süüdistuses, mille alusel Z.O karistati šokivangistusega. Kokkuvõttes hõlmab jõustunud lahendis nr 1-16-8335

(12930000441)Z.O-le inkrimineeritud kriminaalsüüdistus KarS 376 lg 1 järgi, mis puudutab tubakatooteid suures koguses, ka tegusid, mis pandi talle süüks väärteoasjades nr 4-18-676, 4-18-678 ja 4-18-

1. Erinevalt väärteokaristustest on Z.O kriminaalsüüdistuse järgi mõistetud karistust juba kandma asunud ja osaliselt juba ka vangistusena ära kandnud.
2. Põhiseaduse § 23 lg 3 ütleb, et kedagi ei tohi teist korda karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. Mitmekordse karistamise keelu põhimõtte ehk ne bis in idem-põhimõtte eesmärk on välistada võimalus, et pärast isiku kohta tehtud jõustunud karistamisotsust võidakse teda üllatada sooviga hakata kaaluma uut karistamist sama teo eest, ja kindlustada õigusrahu (RKÜKo asjas nr 3-4-1-10-04, 25.10.2004, p 14, vt ka RKKKo asjas nr 3-1-1-56-15, 19.06.2015).
3. Ne bis in idem-põhimõtte esemelise kaitseala täpsustamisel on keskne probleem selles, kuidas sisustada teo mõistet. Riigikohtu praktika kohaselt on ühe teoga teoühtsuse mõttes tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist (vt RKKKo-d asjades nr 3-1-1-4-04, 1.04.200, p 8.3; 3-1-1-99-04, 21.10.2004, p 10.4; 3-1-1-1-08, 21.02.2008, p 5; 3-1-1-15-08, 30.04.2008, p 15; 3-1-1-56-15, 19.06.2015 jne). Seejuures tuleb sama süüteona KarS § 2 lg 3 tähenduses lisaks sellele, kui isiku teistkordses, hilisemas süüdistuses tuginetakse samale süüteokoosseisule, mõista ka olukordi, kus uus süüdistus kattub eelnevaga olulises ulatuses (RKKKo-d kohtuasjades nr 3-1-1-120-06, 16.04.2007, ja 3-1-1-124-06, 19.07.2015). Asjakohast Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikat muudeti
4. veebruari
5. a otsusega asjas xx vs. Venemaa, milles leiti, et EIÕK
6. protokolli
7. artikli esimest lõiget tuleb mõista selliselt, et see keelab isiku suhtes teistkordse menetluse läbiviimise juhul, kui see menetlus käsitleb samu või sisuliselt samu faktilisi asjaolusid. Kokkuvõttes ei tohi hilisemas menetluses karistada isikut normi järgi, mille ebaõigussisu kattub olulisel määral selle normi ebaõigussisuga, mille järgi on isikut juba karistatud.
8. Käesoleval juhul oli tegude omavaheline kattuvus TubS § 39 lg 1 ja KarS 376 lg 1 järgi selline, et isiku karistamine mõlema sätte järgi erinevates menetlustes kujutaks endast mitmekordse karistamise keelu rikkumist. Mõlemad süüteod seisnevad maksumärgiga märgistamata ja nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodete hoidmises, ladustamises ja edasitoimetamises, üksnes KarS 376 lg 1 järgi esitatud süüdistus on mõnevõrra avaram. Aegruumis on kolm väärteoepisoodi kuriteona etteheidetud tegevusest täielikult hõlmatud.
9. Tuleb tõdeda, et antud juhul määrati väärteokaristused enam kui kaks aastat enne kriminaalkaristust, mis mõisteti sisuliselt osaliselt juba tegevuse eest, mille eest isikule oli karistus määratud. Tuleb aga arvestada, et väärteokaristused on Z.O täielikult kandmata, küll aga on ta asunud juba kandma oluliselt raskemat kriminaalkorras mõistetud karistust. Neil asjaoludel on kohus veendumusel, et väärteokaristuste täitmine edaspidi oleks vastuolus mitmekordse karistamise keeluga ning rahatrahve ei tohiks asendada ühegi täidetava karistusega. Sarnasele lõppjäreldusele on Riigikohus jõudnud analoogses olukorras kohtuasjas nr 3-1-1-72-14, 13.11.
10. Nimetatud juhul leiti, et kuna vaidlusalune vangistus oli isikule uue kuriteo eest mõistetud karistusele juba liidetud ja KarS § 69 lg 1 kohaselt asendatud, oli selle sama karistuse hilisem reaalsele täitmisele pööramine täitmiskohtuniku poolt vaadeldav ne bis in idem põhimõtte rikkumisena ja seega ebaseaduslik.
11. Kuigi eeltoodud põhjustel on Z.O-le väärteoasjades nr 930014000982, 930014000780 ja 930013002527 määratud rahatrahvide asendamine arestiga ja sellisena täitmisele pööramine juba niigi välistatud, ei saa kohus jätta märkimata, et problemaatiline oleks see ka siis, kui Z.O ei oleks Viru Maakohtu 08.06.2017 otsusega nr 1-16-8335 5

(3)4-18-676 karistatud. Nimelt ilmneb materjalidest, et kõigi kolme väärteotrahvi arestiga asendamine ja selliselt karistuse täideviimine raskendaks Z.O olukorda lubamatult ja oleks küsitav ne bis in idem põhimõtte seisukohalt.

1. Z.O karistati Maksu- ja Tolliameti kolme 07.04.2015 üldmenetluse otsusega kolmes erinevas ja pikka aega paralleelselt kulgenud väärteoasjas TubS § 39 lg 1 järgi rahatrahviga vastavalt 300, 250 ja 175 trahviühikut. Kuna väärteoasjad jäeti ühiseks menetluseks ühendamata ja samale väärteokoosseisule vastava teo eest mõisteti isikule samal päeval kolm erinevat karistust, sai võimalikuks, et kohtul tuleks otsustada sisuliselt sama teo eest 725 trahviühiku ulatuses määratud rahatahvi asendamine arestiga, mis võiks antud juhul ulatuda kokku peaaegu 2,5 kuuni. Vastavalt KarS §-le 48 võib kohus väärteo eest mõista aresti ainult kuni kolmkümmend päeva; TubS § 39 lg 1 maksimaalne karistusmäär on 300 trahviühikut. Sellist olukorda nagu praeguses asjas ei oleks pidanud tekkima ja selle oleks saanud seaduse õige kohaldamisega ära hoida. Selle asemel, et hoida erineval ajal alustatud kolme samasisulist väärteoasja 1 – 1,5 aastat paralleelselt menetluses ja teha siis samal päeval korraga kolm otsust, peaaegu kolmekordistades sellega mõistetavat karistust, oleks pidanud karistuse mõistma koos, samas menetluses. (Viimast arusaadavalt eeldusel, et nii pikal kolme samasisulise väärteoasja paralleelmenetlusel oli üldse põhjus ning otsuseid ei saanud varem teha). KarS §-st 63 ("Põhikaristuse kohaldamine mitme süüteo eest") tulenevalt loeb KarS sama koosseisu korduvat täitmist ühe süüteo toimepanemiseks. Mitme süüteo toimepanemisena käsitletakse ainult olukordi, kui isik on toime pannud ühe või mitu tegu, mis vastavad eri süüteokoosseisudele. Samale väärteokoosseisule vastava teo korduva toimepanemise eest võib isikut karistada vaid ühe, eriosa normis sätestatud sanktsiooni ülemmäära piiresse jääva karistusega. Kui isikut ei ole varasemate samaliigiliste süütegude eest karistatud (faktiline retsidiiv), tuleks ühtset süsteemi moodustavaid süütegusid (kõiki osategusid) menetleda samas menetluses ka karistuspoliitilisel põhjustel. Riigikohus on sama korduvalt oma lahendites selgitanud (vt RKKKo nr 3-1-1-106-04, 19.01.2005, p 9; 3-1-1-82-15, 22.10.2015, p 13; 3-1-1-38-07, 05.09.2007, p 19). Kuna käesoleval juhul on väärteoasjades mõistetud karistuste asendamine niigi välistatud (vt käesoleva määruse p-d 13-17), ei ole kohtul vaja kujundada ammendavat seisukohta küsimuses, kas ja kuidas oleks võimalik Z.O-le 07.04.2015 mõistetud rahatrahvi (-trahve) arestiga asendada juhul, kui teda ei oleks sama tegevuse eest juba kriminaalkorras karistatud.
2. Kohus jätab VTMS § 211 lg 3 alusel avaldused rahatrahvi asendamise kohta arestiga rahuldamata, kuna karistuse asendamine ei ole võimalik. (allkirjastatud digitaalselt) Heili Sepp kohtunik 6