KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

§ 76lg 7 alusel Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 21.

novembri

1. a määrus K.L. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
2. novembri
3. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Tartu Maakohtu
5. oktoobri
6. a otsusega tunnistati K.L. süüdi ja teda karistati karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p-de 7 ja 8, § 215 lg 2 p 1, § 121 ja § 424 järgi.

§ 64lg 1 alusel mõistis maakohus K.L.

ile liitkaristuse 1 aasta ja 6 kuud vangistust, mille hulka arvati

§ 68

lg 1 alusel kaks päeva eelvangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jättis kohus vangistuse tingimisi kahe ja poole aasta pikkuse katseajaga kohaldamata, kohustades K.L. i järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

2. veebruaril 2016 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande K.L. i karistuse täitmisele pööramiseks.
3. Tartu Maakohus jättis
4. mai
5. a määrusega erakorralise ettekande rahuldamata ja karistuse täitmisele pööramata. Kohus määras

§ 75lg 1 p 1 alusel K.L.

i alaliseks elukohaks Võru maakonnas Lasva vallas M külas asuva O talu. Samuti pandi süüdimõistetule täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja alluda alkoholisõltuvusest vabanemiseks ette nähtud ravile.

2. augustil 2016 esitas kriminaalhooldaja Tartu Maakohtule teise erakorralise ettekande K.L. i karistuse täitmisele pööramiseks. Erakorralise ettekande kohaselt rikkus K.L. kohustust mitte tarvitada alkoholi ja alluda alkoholisõltuvusest vabanemiseks ette nähtud ravile.
3. Tartu Maakohtu
4. septembri
5. aasta määrusega pöörati K.L. i karistus täitmisele. Sama kohtumäärusega vabastati K.L.

§ 199

lg 2 p-de 7 ja 8 järgi mõistetud karistusest, kuid liitkaristus 1 aasta ja 6 kuud vangistust jäeti muutmata.

1. Tartu Maakohtu
2. juuli
3. a määrusega vabastati K.L. vangistusest tingimisi enne tähtaega. Lisaks üldistele kontrollnõuetele pani kohus K.L. ile

§ 75

lg 2 p-de 2, 4, 5 ja 8 ning lõike 3 alusel kohustuse mitte tarvitada alkoholi, otsida kahe nädala jooksul pärast vabanemist töökoht või võtta end arvele Eesti Töötukassas, pöörduda kahe nädala jooksul pärast vabanemist arsti poole ning alluda viimase määratud alkoholismi vastasele ravile ja osaleda sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening“.

2. oktoobril 2017 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tehti ettepanek pöörata K.L. i karistus täitmisele. Kriminaalhooldaja põhjendas oma ettepanekut kokkuvõtlikult sellega, et K.L. on rikkunud korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu, samuti ei ole ta ilmunud kokkulepitud aegadel alkoholismivastasele ravile ega kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.
3. Tartu Maakohtu
4. novembri
5. a määrusega pöörati sama kohtu
6. oktoobri
7. a otsusega K.L. ile mõistetud vangistuse kandmata osa

§ 76lg 7 alusel täitmisele.

Maakohus tuvastas, et K.L. rikkus alkoholi tarvitamise keeldu. Nii kohtule esitatud materjalide (alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll, indikaatorvahendi kasutamise protokoll, joobeseisundis isiku kainenemisele paigutamise protokoll) kui ka K.L. i

1. novembri
2. a kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et K.L. on korduvalt alkoholi tarvitamise keelu ajal alkoholi tarvitanud. Samuti on kriminaalhooldusametniku ja K.L. i ütlustega tõendatud, et K.L. ei ela määratud elukohas ega ilmu õigeaegselt kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Samuti väldib K.L. kohustust alluda alkoholismivastasele ravile. Süüdimõistetu ei ilmunud ka kohtusse erakorralise ettekande arutamisele, sest ta ei saanud oma kohustuste eiramise tõttu kohtukutset kätte. Sundtoomine sai võimalikuks alles mitmendal katsel. Kohus leidis, et kriminaalhooldus on täielikult ebaõnnestunud ning ilmselgelt puudub võimalus seda edukalt jätkata. Vabaduses viibitud neli kuud on ilmselgelt tõestanud, et K.L. suhtub talle määratud kohustustesse absoluutse ükskõiksusega ega vääri seetõttu usaldust. Süüdimõistetul polnud mõjuvaid põhjuseid, mis võiksid kohustuste täitmata jätmist õigustada. Kuna K.L. ei suuda või ei taha täita kohtumäärust, mis on tõhusa ja toimiva kriminaalhoolduse eelduseks ja aluseks, siis ei ole võimalik K.L. i tingimusliku karistuse täitmisega jätkamine ning kandmata karistus tuleb täitmisele pöörata. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
3. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse K.L. , kes palub maakohtu määruse tühistada ja suunata ta sundravile. K.L. selgitab, et ta ei suutnud kriminaalhoolduse nõudeid täita sotsiaalsetel põhjustel. Kriminaalhooldusametnik väidab, et K.L. tarvitas alkoholi, kuid tegelikult tarvitas ta süütevedelikku, mille tarvitamise tagajärjel kadus reaalsustaju, samuti tekkisid unehäired, krambid ja ärevushood. K.L. on veendumusel, et vangistus ei täidaks eesmärki. Teda tuleks sõltuvusest tulenevalt suunata sundravile, kuna iseseisvalt ta selle probleemiga toime ei tule.
4. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond määruskaebusele ei vastanud. 2

§ 76

lg 7 kohaselt võib kohus, tuvastanud süüdimõistetu kontrollnõuete rikkumise, määrata isikule täiendavaid kohustusi (vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule), pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Maakohus pööras K.L. i vangistuse täitmisele. Ringkonnakohus leiab maakohtuga nõustuvalt, et karistuse täitmisele pööramine on K.L. i rikkumisi arvestades põhjendatud.

1. K.L. on erakorralise ettekande kohaselt eiranud kriminaalhoolduse nõudeid korduvalt – tarvitanud korduvalt alkoholi, jätnud ilmumata kriminaalhooldaja juurde registreerimistele ning alkoholismivastase ravi alustamiseks Lõuna-Eesti Haigla AS-i vaimse tervise õe vastuvõtule. Samuti ei ela süüdimõistetu määratud elukohas. Alkoholi tarvitamise fakt kriminaalhoolduse ajal on tõendatud alkoholi tarvitamise kontrollimise protokolli ning indikaatorvahendi kasutamise protokolliga.
2. septembril 2017 on K.L. il fikseeritud joove 0,551 mg/l (KoTo, tl 3).
3. oktoobril 2017 tuvastati K.L. il joove 1,16 mg/l kohta (KoTo, tl 17). Kohtute infosüsteemist nähtub, et kriminaalhooldaja on maakohtule esitatud erakorralisele ettekandele lisanud ka järgnevad tõendid.
4. oktoobri
5. a joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli kohaselt olid K.L. il välised alkoholi tarbimise tunnused ja suust tuli alkoholi lõhna, ta keeldus indikaatorvahendisse puhumast. Seetõttu toimetati K.L. kainenema. Kriminaalhooldaja registreerimislehel on märgitud, et K.L. ei ilmunud registreerimisele
6. septembril ega
7. oktoobril
8. Alkoholismivastase ravi ebaõnnestumise kohta on vaimse tervise õde saatnud kriminaalhooldajale
9. novembril 2017 e-kirja, milles märgib, et K.L. on käinud kohal kahel korral, kuid vastuvõttu pole toimunud, kuna esimesel korral ei pidanud K.L. kellaajast kinni ning teisel korral oli K.L. il ajanappus (KoTo, tl 5). Seega ei ole K.L. alustanud alkoholismivastase programmiga, mille läbimise kohustus määrati talle Tartu Maakohtu
10. juuli
11. a määrusega. Kohtuistungil tunnistas K.L. , et ta ei ole elanud määratud elukohas, vaid oli tuttavate juures ja tegi juhutöid (KoTo, tl 22).
12. K.L. on kirjalikult andnud kriminaalhooldajale selgitus, mille kohaselt oli ta
13. septembril 2017 joobes, kuna tekkisid pereprobleemid ja ta võttis tuttavaga paar pitsi viina. Määratud elukohast lahkumise kohta märkis K.L. , et ta ei ela vanemate juures, kuna läks tööle ja ööbis tuttava juures ning alates
14. augustist 2017 ööbis ta juhututtava juures.
15. septembril 2017 ei ilmunud K.L. enda sõnul registreerimisele, kuna oli haige, kuid arsti juures ei käinud. Kriminaalhooldaja selgituste kohaselt ei ole K.L. pärast
16. oktoobrit 2017 kriminaalhooldusesse ilmunud ning teiste rikkumiste kohta ei ole saadud seletusi võtta (KoTo, tl 2). K.L. i selgitustest ei nähtu mõjuvat põhjust kontrollnõuete ja kohtu määratud kohustuste täitmata jätmiseks. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et K.L. ei ilmunud
17. novembril 2017 maakohtu istungile ja tema suhtes tuli kohaldada sundtoomist (KoTo, tl 8). Kuna K.L. rikkus jätkuvalt kohustust elada kohtu määratud elukohas, siis ei suudetud K.L. i tuua ka
18. ja
19. novembriks 2017 määratud kohtuistungitele. K.L. i suhtes tehti teine sundtoomise määrus (KoTo, tl 20) ning
20. novembril 2017 toodi ta kohtuistungile viimaks kohale. On alust arvata, et K.L. hoidis kohtust kõrvale, kuna kriminaalhooldusametniku sõnade kohaselt oli ta
21. novembri 2017 istungist teadlik (KoTo, tl 6).
22. Korduvad kriminaalhooldusnõuete rikkumised näitavad, et K.L. suhtub endale võetud kohustustesse ja talle kehtestatud nõuetesse ükskõikselt. K.L. i selgitused kohustuste rikkumise kohta ei anna alust arvata, et ta suudaks edaspidi kriminaalhooldusega edukalt jätkata. Seetõttu on karistuse täitmisele pööramine põhjendatud.
23. K.L. i taotlust kohaldada tema suhtes alkoholismivastast sundravi pole ringkonnakohtul võimalik rahuldada, kuna karistusseadustik sellist mõjutusvahendit ette ei näe.

§ 86võimaldab kohtul 3

§ 692lg-d 1 ja 6 ette vangistuse asendamist alkoholismivastase raviga. 16. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes Kr

MS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu

1. novembri
2. a määruse muutmata ja K.L. i määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Maarika Kuusk /allkiri/ Tiit Lõhmus 4