1-15-558/110

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

1. november 2017 1-15-558 Juhan Sarv, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus Süüdimõistetu Margareth Saarti (isikukood 49108192715) taotlus vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. oktoobri
3. a määrus Margareth Saart, määruskaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. oktoobri
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja ja prokuratuur. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Varasemad menetlused
6. Tartu Maakohtu
7. veebruari
8. a otsusega tunnistati Margareth Saart süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 ning § 183 lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 8 kuuks. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti M. Saartile liitkaristuseks 2 aastat vangistust, millest arvati KarS § 68 lg 1 alusel maha kolm päeva eelvangistust. KarS § 65 lg 3 ja § 74 lg-te 1 ning 3 alusel vabastati M. Saart selle liitkaristuse kandmisest tingimisi kaheaastase katseajaga.
10. augustil 2015 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule erakorralise ettekande, milles palus pöörata M. Saartile mõistetud karistus täitmisele. Tartu Maakohtu
11. augusti
12. a määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldamata. Kohus määras M. Saartile KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 21 alusel kohustuse mitte tarvitada alkoholi ning mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
14. oktoobril 2015 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule teise erakorralise ettekande. Ettekande esitamise põhjuseks oli narkootikumide tarvitamise keelu rikkumine. Tartu Maakohtu
15. novembri
16. a määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldamata, kuid KarS § 75 lg 2 p-de 5 ja 7 alusel määrati M. Saartile katseajaks lisakohustused.
18. oktoobril 2016 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule kolmanda erakorralise ettekande, milles palus pöörata M. Saartile mõistetud karistuse täitmisele. Tartu Maakohtu
19. novembri
20. a määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldamata, kuid KarS § 75 lg 2 p 7 alusel määrati süüdimõistetule lisakohustus. Samuti pikendati kuue kuu võrra M. Saarti katseaega.
22. jaanuaril 2017 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule neljanda erakorralise ettekande, milles palus pöörata M. Saartile mõistetud karistus täitmisele, kuna M. Saart on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust. Tartu Maakohtu
23. jaanuari
24. a määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ja M. Saartile mõistetud karistus pöörati täitmisele. See määrus jõustus
25. aprillil
28. aprillil 2017 esitas M. Saart taotluse lükata vangistuse täitmisele pööramine ühe aasta võrra edasi. Tartu Maakohus lükkas
29. juuni
30. a määrusega M. Saarti vangistuse täitmisele pööramise edasi
31. augustini 2017, võimaldamaks süüdimõistetul korraldada oma kahe tütre elu perioodiks, mil nende ema kannab vangistust.
33. augustil 2017 esitas M. Saart teise taotluse lükata vangistuse täitmisele pööramine edasi, seekord kahe kuu võrra. Tartu Maakohus lükkas
34. augusti
35. a määrusega vangistuse täitmisele pööramise edasi
36. oktoobrini 2017 M. Saarti rasedusega seotud tervisekontrolli läbiviimiseks. M. Saarti kolmas taotlus vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks
37. M. Saart esitas
38. oktoobril 2017 uue avalduse vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks kahe kuu võrra, võimaldamaks tal tasuda võlgnevusi ja parandada oma majanduslikku olukorda.
39. Tartu Maakohtu
40. oktoobri 2017 määrusega jäeti M. Saarti see taotlus rahuldamata. Maakohus märkis, et M. Saart on alates aprillikuust teadnud, et ta peab minema vanglasse karistust kandma. Kohus on vangistuse täitmisele pööramise kahel korral edasi lükanud. Pool aastat on piisav aeg, et korraldada oma igapäevaelu nii, et oleks võimalik asuda vangistust kandma. Suutmatus oma elu korraldada ei ole mõjuv põhjus KrMS § 415 lg 3 tähenduses. Kohtu hinnangul ei muudaks vangistuse kandmise edasilükkamine oluliselt M. Saarti majanduslikku olukorda. M. Saarti esitatud töölepingu andmetel on tema töötasu esimesel neljal kuul 490 eurot ja lisaks võib ta saada lisatasu. M. Saartil on võlgu umbes 500 eurot, millele lisanduvad jooksva kuu teenused. Täitemenetluse registri andmetel on M. Saarti vastu suunatud sissenõuete kogusumma 3850 eurot 28 senti, millele lisanduvad täitemenetluse kulud. Samuti tuleb arvestada, et M. Saart peab töötasu eest katma igapäevaseid vajadusi. Seega ei ole tõenäoline, et vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamine parandaks M. Saarti olukorda määral, mis võiks anda piisava aluse tema taotlus rahuldada. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLE SEISUKOHAD
41. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M. Saart, kes palub tema taotluse vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks rahuldada. M. Saart selgitab, et ta ei suuda võlgu ja jooksva kuu arveid üksinda tasuda. M. Saart ei ela üürikorteris üksinda, vaid kaasüürnikuga, kes elab korteris alates
42. septembrist
43. See tähendab, et üüri tuleb M. Saartil tasuda pooles ulatuses (umbes 200 eurot inimese kohta). Septembris taotles M. Saart toimetulekutoetust, millest sai eelmisel kuul tasutud kogu üürisumma ning ülejäänud toetuse summa (140 eurot) läks võlgade katteks. Praegu on M. Saartil tasuda võlga 360 eurot, millest pool kavatseb M. Saart maksta jooksva kuu palgast ning pool on plaanis maksta järgmise kuu palgast. Seega jääb palka alles umbes 470 eurot, millega on võimalik maksta jooksva 2