S § 63 lg 1 alusel
lg 1 p 2 ja
lg 1 p 1 sätestatud keeldusid ning pani toime
Menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on talle lubatud sõidukiiruse ületamise osas arusaadav, muus osas mitte. Oma süüd ei eita, valmis karistust kandma. Saab aru, et seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Politsei ei teatanud juhtimisõiguse äravõtmisest, sellest sai teada kinnipidamisel. Pärast seda tulid talle igasugused paberid, Munitsipaalpolitseist, Maanteeametist, et peab juhiloa ära andma. Oleks jätkanud sõitmist. Kohtus kaebuse arutamise teisel istungil unustas esitada XXX. XXX. Kuna XXX ei esitanud kohtus, võeti juhtimisõigus ära. Esitas kaebuse kõrgemalseisvale kohtule lootuses, et lahendatakse see küsimus ära. Esimese kohtuotsuse sai kätte, teine saadeti kaitsjale. Arvas, et tuleb kiri. Ligilähedaselt teab kui palju kehtivaid karistusi on, viis aasta jooksul ja neli kiiruse eest. Igapäevane töö on seotud juhtimisõigusega. Esimese otsuse sai kätte kohtus, esitas avalduse. Asi ei ole selles, et tahab rikkuda, gaasi vajutada, mööda kihutada. Sõitis mäest alla, gaasi ei vajutanud, ei pidurdanud ka. Võiks trahviga karistada, või pange siis vanglasse. Varsti peab panema sildi kaela ja minema kerjama. Ei teadnud, et ei ole juhtimisõigust, arvab, et rahatrahv
Maksab praegu viimast trahvi graafiku alusel. Üldkasuliku tööga oleks nõus kui XXX tööd oleks. Advokaat sai otsuse kätte e-postiga, ootas. Siis XXX ja edasi enam huvi ei tundnud. Kui taotletakse aresti, on nõus. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusalusel isikul on viis kehtivat karistust, kiiruse ületamised. Käesoleval juhul oli üheaegselt kaks rikkumist. Oli teadlik, et tema suhtes on tehtud kohtuotsus, millega jäeti kaebus rahuldamata. Ise ei tundnud huvi kas otsus vaidlustati või mitte, oli seega teadlik võimalusest, et otsus võib olla jõustunud. Varasemad karistused, rahatrahvid ja juhtimisõiguse äravõtmine ei ole mõjutanud, siis tuleb kohaldada aresti. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, taotleb aresti 5 päeva. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja seisukoha, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus.
lg 1 p 2 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis. Kiirusmõõturi kasutamise salvestise väljatrükist nähtub, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduki Volkswagen Passat Variant reg. märgiga XXX sõidukiiruse mõõtmiseks Narva mnt-l Võidujooksu ja Kuristiku tänavate vahel suunaga Kuristiku tänava poole kasutati 07.03.2019 kell 10:33 mõõteseadet LaserCam 4 LE0771. Mõõteseadme näidu kohaselt oli menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiiruseks 71 km/h asulasisesel teel, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 50 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/-3 km/h menetlusaluse isiku kasuks , mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 68 km/h ja lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui 18 km/h. Mõõtmist teostas politseiametnik H-C J, kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. 2 Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud. Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit kiirusega, mis ületas juhile lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 18 km/h, siis rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 2 nõudeid ja tegemist on väärteoga
Väärteo toimepanemise asjaoludest nähtub, et süütegu on toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Ületades lubatud sõidukiirust 18 km/h võrra asulasisesel teel ei saanud see menetlusalusele isikule kuidagi märkamatuks jääda. Seega on süütegu toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik ületas asulasisesel teel mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 18 km/h võrra, millega rikkus
lg 1 p 2 nõudeid ja pani toime
lg 1 ettenähtud väärteo.
lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt R.R juhtimisõigus 07.03.2019 puudus, sest juhtimisõigus oli karistusena ära võetud 15.02.2019 kuni 14.06.2019. Seega rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 1 keeldu, juhtides mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. Menetlusalune isik on oma selgitustes märkinud, et ta ei teadnud juhtimisõiguse karistusena äravõtmisest. Ometigi nähtub väärteotoimikust, et menetlusalune isik on esitanud kaebuse kohtuvälise menetleja 28.08.2018 otsusele nr 2317,18,005932, millega temalt
Seejuures on ta esitanud ka kassatsiooniteate Harju Maakohtu 05.12.2018 otsusele nr 4-18-4739, millega tema kaebus kohtuvälise menetleja otsusele rahuldamata jäeti ning ta on võtnud endale ka kaitsja, kellele tehti menetlusdokumendid e-toimiku süsteemis nähtavaks . Seega oli menetlusalusel isikul ka esindaja. Otsuse lõpposas, mille menetlusalune isik kohtu ruumides allkirja vastu kätte sai, on märgitud, et põhistatud otsus on kättesaadav alates 11.01.2019, kuid tegelikkuses kirjutati otsus alla 14.01.2019. Sellest ajast alates oli menetlusalusel isikul võimalus tutvuda kohtuotsusega nii kohtus, sellele järele tulles või ise vaadata e-toimiku kaudu või vaadata oma e-posti, kuhu see otsus 14.01.2019 saadeti. Kohtuotsusele aga kassatsioonkaebust ei esitatud, millest pidanuks ka menetlusalune isik olema teadlik kaitsja vahendusel, kuivõrd vaid kaitsjal on õigus kassatsioonkaebust esitada. Seega oli menetlusalune isik juba otsuse lõpposas märgitud edasikaebe korrast tulenevalt väga hästi teadlik sellest, et kui 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast kassatsioonkaebust ei esitata, siis kohtuotsus jõustub ja selle otsuse jõustumisest algab ka juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuline tähtaeg. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamisel teatab kohtunik päeva, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooletele tutvumiseks kättesaadav ja nad võivad saada kohtuotsuse koopiad. Käesoleval juhul on kohtuotsuse lõpposa menetlusalusele isikule kätte antud ja menetlusalusel isikul oli olemas kogu vajalik informatsioon edasise käitumise jaoks. Menetlusalune isik esitas ka kassatsiooniteate, millele automaatselt järgneb motiveeritud kohtuotsuse koostamine. Seega eeldatakse otsuse kuupäevast teadasaamisel menetlusaluse isiku enda aktiivset rolli teada saamaks edasisest menetluse käigust. Kui aga isik on võtnud endale ka kaitsja, siis on tema huvides ka kaitsjaga suhtlemine ja teadmine kassatsioonkaebuse esitamisest või esitamata jätmisest. Keegi teine ei saa kassatsioonkaebust menetlusaluse isiku eest esitada kui vaid tema kaitsja. Seega peab menetlusalusel isikul enesel olema huvi kas kassatsioonkaebus on esitatud ja missugune on edasikaebe tulemus. Menetlusaluse isiku selgitustest tulenevalt ta kaitsjaga rohkem ei suhelnud ja menetluse edasise käigu vastu huvi ei tundnud. Juhul kui menetlusalune isik ise ei tunne huvi tema enda kohta tehtud kohtulahendi jõustumise vastu, siis kannab ta ka riski, mis kaasneb edasise menetluse käigust ja seega ka tema enda algatatud kaebemenetluse tulemusest mitteteadmisega. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku huvi puudumist ja tema menetluslikke tegematajätmisi ei saa omistada ei kohtuvälisele menetlejale ega kohtule, vaid ainult menetlusalusele isikule endale. 3 Sellest tulenevalt pidi menetlusalune isik sõidukit juhtima asudes pidama võimalikuks, et tema suhtes tehtud otsus, millega tema kaebus kohtuvälise menetleja otsusele rahuldamata jäeti, on jõustunud ja tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Seetõttu leiab kohus, et süütegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 1 p 1 keeldu ja pani sellega toime
lg 2 ettenähtud väärteo, s .o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt kui juhtimisõigus oli ära võetud. Karistuse mõistmine
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on kõik temale inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette
lg 2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada
S § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. Kuivõrd
lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on viis kehtivat väärteokaristust liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ja neist kaks lubatud sõidukiiruse ületamise eest – kõik
Seejuures on menetlusalust isikut karistatud kahel korral põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks ja neljaks kuuks ning rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses. Menetlusalune isik on tasunud ära kaks
lg 1 sätestatud kiiruse ületamise piirmäära (kuni 20 km/h) on menetlusalune isik ületatud maksimaalse määra lähedases määras, s.o 18 km/h. Samuti vaid vähem kui kuu möödudes temalt juhtimisõiguse karistusena äravõtmisest on ta asunud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta uuesti juhtima, eirates ka teist keeldu. Väärteoprotokollist ei nähtu, et isik oleks kahetsust avaldanud. Seega ei ole kergendavat asjaolu, millega kohus saaks arvestada. Seejuures on tegemist süsteemse liiklusnõuete eiramisega, kuivõrd menetlusalust isikut on 2018. aasta jooksul karistatud viiel korral, kusjuures kahel korral on ta ületanud lubatud suurimat sõidukiirust üle 20 km/h ja ühel korral juhtinud sõidukit lubatud alkoholipiirmäära ületavas seisundis. Seega on tema viimased väärteod muutunud ajas ohtlikumaks. Seejuures on teda karistatud lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest ajal, kui ta oli vaidlustanud eelmise otsuse, millega temalt samasuguse väärteo toimepanemise eest juhtimisõigus karistusena ära võeti. Seega teadmine, et sellise teo eest karistatakse ka juhtimisõiguse äravõtmisega, ei sundinud teda uue samalaadse väärteo toimepanemisest hoiduma. Eeltoodu viitab menetlusaluse isiku teadvale süsteemsele õigusvastasele käitumisele liikluses ja üha uute liiklusalaste väärtegude toimepanemise jätkamisele. Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama. Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku üle keskmise süüst, süütegude korduvusest ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleks karistus mõista ettenähtud sanktsioonimäära keskmise määra lähedases määras, kuivõrd üha uute süütegude toimepanemine ja tulemuseta jäänud karistuse kohaldamine ei saa süüdlase olukorda kergendama hakata. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, peab kohus siiski võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.