1-18-1136/16

(17240100088)Kohtunik Heili Sepp Kohtuistungi sekretär Marju Palm Tõlk Aleksander Minin Kriminaalasi H.I ja M.B süüdistuses KarS § 162 lg 1 järgi, kokkuleppemenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kalmer Kask Süüdistatav H.I isikukood XXX, elukoht xxx, Eesti Vabariigi kodakondsus, keskharidus, emakeel vene keel, töökoht xxx varem kriminaalkorras karistamata tõkendit ei ole kohaldatud; kahtlustatavana kinni peetud 1719.10.2017, s.o 3 päeva Lepinguline kaitsja Vandeadvokaadi abi Allan Valk (asenduskaitsja) Süüdistatav M.B isikukood XXX, elukoht xxx, Eesti Vabariigi kodakondsus, keskharidus, emakeel vene keel, töökoht xxx varem kriminaalkorras karistamata tõkendit ei ole kohaldatud; kahtlustatavana kinni peetud 1719.10.2017, s.o 3 päeva Lepinguline kaitsja Vandeadvokaadi abi Allan Valk Kohtuistungi toimumise aeg 16.05.2018 RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 pst 5, § 249 ja §-dest 306, 311 ja 313 maakohus otsustas: 1 1-18-1136 Tunnistada H.I süüdi KarS § 162 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 109 päevamäära ulatuses (lähtuvalt isiku keskmisest päevasissetulekust kuulub kohaldamisele miinimumpäevamäär 10 eurot), s.o summas 1090 (üks tuhat üheksakümmend) eurot. Arvata KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 17.10.2017 kuni 19.10.2017, s.o 3 (kolm) päeva, millele vastab rahalise karistuse 9 päevamäära ja mõista H.I-le lõplikuks karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära ulatuses (lähtuvalt isiku keskmisest päevasissetulekust kuulub kohaldamisele miinimumpäevamäär 10 eurot), s.o summas 1000 (üks tuhat) eurot. Rahaline karistus tuleb lähtuvalt KrMS § 417 lg-st 2 tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918400003315 ning selgitus „H.I , 1-18-1136, rahaline karistus“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Mõista H.I-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 750 (seitsesada viiskümmend) eurot sundraha. KrMS § 180 lg 1 alusel kohustub H.I hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude sundraha näol summas 750 eurot 1 (ühe) aasta jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700027334 ning selgitus „H.I , 1-18-1136, kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tunnistada M.B süüdi KarS § 162 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 110 päevamäära ulatuses (lähtuvalt isiku keskmisest päevasissetulekust kuulub kohaldamisele miinimumpäevamäär 10 eurot), s.o summas 1100 (üks tuhat ükssada) eurot. Arvata KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 17.10.2017 kuni 19.10.2017, s.o 3 (kolm) päeva, millele vastab rahalise karistuse 9 päevamäära ja mõista M.B-le lõplikuks karistuseks rahaline karistus 101 päevamäära ulatuses (lähtuvalt isiku keskmisest päevasissetulekust kuulub kohaldamisele miinimumpäevamäär 10 eurot), so summas 1010 (üks tuhat kümme) eurot. Rahaline karistus tuleb lähtuvalt KrMS § 417 lg-st 2 tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr 2 1-18-1136 EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918400003328 ning selgitus „M.B , 1-18-1136, rahaline karistus“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Mõista M.B-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 750 (seitsesada viiskümmend) eurot sundraha. KrMS § 180 lg 1 alusel kohustub M.B hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude sundraha näol summas 750 eurot 1 (ühe) aasta jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700027347 ning selgitus „M.B , 1-18-1136, kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: - jälitusprotokolli lisad kahel DVD+R plaadil ja sideettevõtjalt saadud andmete protokollide lisad kahel CD-R plaadil, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde; - kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus koostatud asitõendi vaatlusprotokolli (pole loetletud süüdistusakti märgitud tõendite nimekirjas) lisa ühel CD-plaadil ja kriminaalasjas tehtud pangapäringute vastused (pole loetletud süüdistusakti märgitud tõendite nimekirjas) ühel CD-plaadil (asuvad kriminaalasja juures/ prokuratuuris) - hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku

1. peatüki
2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK H.I süüdistatakse valimisvabaduse rikkumise toimepanemises, s.o vara (raha) lubamises ja andmises eesmärgiga mõjutada teisi isikuid teostama oma valimisõigust teatud valiku kasuks. Talle etteheidetav tegevus leidis aset järgmistel asjaoludel: 2017 oktoobris (sh vähemalt ajavahemikul 08.-15.10.2017), tegutsedes üheskoos ning vastavalt eelnevale omavahelisele kokkuleppele M.B-ga , mõjutas H.I Narva linnas elavaid, valimisõigust omavaid isikuid andma oma hääl 2017 kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel Narva linna valimisringkonnas Eesti Keskerakonna nimekirjas valimistel osaleva kandidaadi nr 240 (A. Belova) poolt. Eelnimetatud valiku kasuks oma hääli andma nõustuvatele 3 1-18-1136 valijatele lubas H.I maksta ja pärast hääle andmist ka maksis sularahas hüvitisena 10 eurot. Süüdistatavate soovitud valiku kasuks raha eest oma hääle andmisega nõus olevaid isikuid otsis H.I nii ise kui ka kolmandate isikute kaudu. Seejuures lubas ja maksis H.I sobivate häälemüüjate leidmise eest kolmandatest isikutest vahendajatele eraldi tasu, sõidutas valijaid vajadusel nende elukohajärgsesse valimisjaoskonda või korraldas neile tasuta transpordi. Taolise tegevuse käigus vahetas H.I M.B-ga jooksvalt teavet oma häält müüvate isikute kontaktandmete kohta. Samuti teavitati üksteist vajadusest sõidutada valijaid valimisjaoskonda. Enne taoliste valijate valimisjaoskonda sisenemist instrueeris neid H.I , kes selgitas, kuidas ja kelle poolt (nimetades kandidaadi nime ja numbrit – xxx, kandidaat nr 240) tuleb hääletada. Teiste hulgas andsid H.I poolt lubatud rahalise vaevatasu eest 09.10.2017 (eelvalimiste päeval) oma hääle kandidaat nr 240 poolt xx, xx, xx ja xx. Kõik nimetatud isikud said koheselt pärast valimas käimist H.I-lt vaevatasuks 10 eurot. xx sai sellele lisaks 10 eurot teiste eelnimetatud isikute kaasakutsumise eest. Samas lubas H.I 09.10.2017 kandidaat nr 240 poolt hääle andmise eest vaevatasu ka xx, kuid viimasel ei õnnestunud lõppkokkuvõttes valimisõigust teostada (valimisjaoskonnas selgus, et tal pole dokumendid korras). Lisaks sellele pöördus 13.10.2017 H.I poole xx, kes tundis huvi, kas H.I otsib endiselt tasu eest häälemüüjaid. xx selgitas, et tal on välja pakkuda kaks selleks sobivat isikut. H.I kinnitas jätkuvat huvi taoliste valijate vastu, lubas et kõik saab olema ’nagu tavaliselt’ (s.o lubas vaevatasu) ning selgitas, et hääletama tuleb minna pühapäeval (s.o 15.
3. 2017). Samuti selgitas H.I , et xx võtab 15.10.2017 valima mineku korraldamiseks ühendust teine kontaktisik. Sama kordas H.I xx veel ka 15.
4. 2017 toimunud telefonikõnede käigus. Pärast telefonivestlusi xx kontakteerus H.I M.B-ga ja teavitas viimast xx valmisolekust leida kaks isikut, kes on nõus tasu eest valima minema. Kokkuvõttes andsid H.I ja M.B poolt lubatud rahalise vaevatasu eest xx ehk kandidaat nr 240 poolt 15.10.2017 oma hääle xx tuttavad xx ja xx. Mõlemad nimetatud isikud said koheselt pärast valimas käimist M.B-lt vaevatasuks 10 eurot. Samas andis M.B eelnimetatud valijad leidnud xx vaevatasuks 5 eurot. Lisaks sellele palus H.I (eeluurimise käigus tuvastamata ajal) oma tuttaval xx jagada H.I telefoninumbrit isikutele, kes oleks nõus andma raha eest oma hääle kindla kandidaadi kasuks 2017 kohaliku omavalitsuse valimistel. xx rääkis sellisest pakkumisest xx, kes omakorda andis H.I telefoninumbri edasi Narva elanik xx. 15.10.2017 võttis xx telefoni teel ühendust H.I-ga ja pakkus abi oma häält müüma nõus olevate isikute leidmiseks. Nii selle kui ka samal päeval toimunud teise telefonivestluse käigus lubas H.I, et xx abi saab tasutud. Samuti lubas ta, et xx võtab hiljem ühendust teine isik. Mõni aeg hiljem kontakteerus xx M.B ja leppis kokku detailides. Samal päeval leidis xx rea isikuid (täpne arv eeluurimise käigus tuvastamata), kes käisid neile lubatud rahalisele vaevatasu saamiseks 15.10.2017 valimas ja andsid hääle kandidaadile nr 240 (xx). Üks valijatest oli xx, teisi isikuid pole õnnestunud eeluurimise käigus tuvastada. 15.10.2017 kella 14.00 paiku toimunud kohtumisel andis M.B xx sularaha kogusummas 100 eurot, et tasuda xx poolt leitud valijatele (10 eurot igale isikule). Oma eelkirjeldatud tegevusega pani H.I toime valimisvabaduse rikkumise, s.o vara (raha) lubamise ja andmise eesmärgiga mõjutada teisi isikuid teostama oma 4 1-18-1136 valimisõigust teatud valiku kasuks. Seega pani H.I toime kuriteo KarS § 162 lg 1 mõttes. Vastavalt Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Kalmer Kask, süüdistatav H.I ja asenduskaitsja Allan Valk vahel 04.05.2018 sõlmitud kokkuleppele taotleb prokurör kohtus H.I süüdimõistmist KarS § 162 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist rahalise karistusega 109 päevamäära ulatuses (lähtudes H.I keskmisest päevasissetulekust ja juhindudes KarS § 44 lõigetest 2 ja 3 kuulub H.I puhul kohaldamisele miinimumpäevamäär 10 eurot), s.o 1090 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel kuulub isiku eelvangistuses viibitud aeg karistusest maha arvamisele, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära. Eeltoodust tulenevalt lõplikuks karistuseks jääb 100 päevamäära, s.o 1000 eurot. Kokkuleppes lepiti kokku selleski, et kohtu poolt H.I süüdimõistmise korral kuulub talt väljamõistmisele sundraha 750 eurot. Kokkuleppele alla kirjutanud prokurör, kaitsja ja H.I taotlevad, et KrMS § 180 alusel võimaldataks H.I tasuda/hüvitada menetluskulud ositi 1 (ühe) aasta jooksul. M.B süüdistatakse valimisvabaduse rikkumise toimepanemises, s.o vara (raha) lubamises ja andmises eesmärgiga mõjutada teisi isikuid teostama oma valimisõigust teatud valiku kasuks. Talle etteheidetav tegevus leidis aset järgmistel asjaoludel: 2017 oktoobris (sh vähemalt ajavahemikul 13.-15.10.2017), tegutsedes üheskoos ning vastavalt eelnevale omavahelisele kokkuleppele H.I-ga , mõjutas M.B Narva linnas elavaid, valimisõigust omavaid isikuid andma oma hääl
5. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel Narva linna valimisringkonnas Eesti Keskerakonna nimekirjas valimistel osaleva kandidaadi nr 240 (xx) poolt. Eelnimetatud valiku kasuks oma hääli andma nõustuvatele valijatele lubas M.B maksta ja pärast hääle andmist ka maksis sularahas hüvitisena 10 eurot. Süüdistatavate soovitud valiku kasuks raha eest oma hääle andmisega nõus olevaid isikuid otsis M.B nii ise kui ka kolmandate isikute kaudu. Seejuures lubas ja maksis M.B sobivate häälemüüjate leidmise eest kolmandatest isikutest vahendajatele eraldi tasu, sõidutas valijaid vajadusel nende elukohajärgsesse valimisjaoskonda või korraldas neile tasuta transpordi. Taolise tegevuse käigus vahetas M.B H.I-ga jooksvalt teavet oma häält müüvate isikute kontaktandmete kohta. Samuti teavitati üksteist vajadusest sõidutada valijaid valimisjaoskonda. Enne taoliste valijate valimisjaoskonda sisenemist instrueeris neid M.B , kes selgitas, kuidas ja kelle poolt (nimetades kandidaadi nime ja numbrit – xx, kandidaat nr 240) tuleb hääletada. Real juhtudel nõudis M.B , et häälemüüjad pildistaksid telefonidega valimissedeleid ja tõendaksid sel moel, et on oma hääle andnud õige kandidaadi poolt. Muuhulgas informeeris 13.10.2017 H.I M.B sellest, et tema poole pöördus varasemalt 10 euro eest xx kasuks hääle andnud xx. Viimati nimetatu tundis huvi, kas H.I otsib endiselt häälemüüjaid. xx selgitas, et tal on kaks selleks sobivat isikut. H.I kinnitas jätkuvat huvi taoliste valijate vastu ning selgitas, et xx võtab pühapäeval (s.o 15.10.2017) valima mineku korraldamiseks kontakti teine isik. Vastavalt M.B ja H.I kokkuleppele võttis xx hiljem ühendust M.B. Kokkuvõttes andsid H.I ja M.B poolt lubatud rahalise vaevatasu eest A. Belova ehk kandidaat nr 240 poolt 15.10.2017 oma hääle xx tuttavad xx ja xx. Nimetatud isikud, 5 1-18-1136 aga samuti xx sõidutas valimisjaoskonna juurde ja hiljem tagasi koju M.B . Koheselt pärast valimas käimist said xx ja xx M.B-lt vaeva-tasuks 10 eurot. Samas andis M.B eelnimetatud valijad leidnud xx vaevatasuks 5 eurot. Lisaks sellele palus H.I (eeluurimise käigus tuvastamata ajal) oma tuttaval xx jagada H.I telefoninumbrit isikutele, kes oleks nõus andma raha eest oma hääle kindla kandidaadi kasuks 2017 kohaliku omavalitsuse valimistel. xx rääkis sellisest pakkumisest xx, kes omakorda andis H.I telefoninumbri edasi Narva elanik xx. 15.10.2017 võttis xx telefoni teel ühendust H.I-ga ja pakkus abi oma häält müüma nõus olevate isikute leidmiseks. Nii selle kui ka samal päeval toimunud teise telefonivestluse käigus lubas H.I, et xx abi saab tasutud. Samuti lubas ta, et xx võtab hiljem ühendust teine isik. Mõni aeg hiljem kontakteerus xx M.B ja leppis kokku detailides. Samal päeval leidis xx rea isikuid (täpne arv eeluurimise käigus tuvastamata), kes käisid neile lubatud rahalisele vaevatasu saamiseks 15.10.2017 valimas ja andsid hääle kandidaadile nr 240 (xx). Üks valijatest oli xx, teisi isikuid pole õnnestunud eeluurimise käigus tuvastada. 15.10.2017 kella 14.00 paiku toimunud kohtumisel andis M.B xx sularaha kogusummas 100 eurot, et tasuda xx poolt leitud valijatele (10 eurot igale isikule). Oma eelkirjeldatud tegevusega pani M.B toime valimisvabaduse rikkumise, s.o vara (raha) lubamise ja andmise eesmärgiga mõjutada teisi isikuid teostama oma valimisõigust teatud valiku kasuks. Seega pani M.B toime kuriteo KarS § 162 lg 1 mõttes. Vastavalt Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Kalmer Kask, süüdistatav M.B ja tema kaitsja Allan Valk vahel 27.04.2018 sõlmitud kokkuleppele taotleb prokurör kohtus M.B süüdimõistmist KarS § 162 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist rahalise karistusega 110 päevamäära ulatuses (lähtudes M.B keskmisest päevasisse-tulekust ja juhindudes KarS § 44 lõigetest 2 ja 3 kuulub M.B puhul kohaldamisele miinimum-päevamäär 10 eurot), s.o 1100 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel kuulub isiku eelvangistuses viibitud aeg karistusest mahaarvamisele, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära. Eeltoodust tulenevalt lõplikuks karistuseks jääb 101 päevamäära, s.o 1010 eurot. Kokkuleppes lepiti kokku selleski, et kohtu poolt M.B süüdimõistmise korral kuulub talt väljamõistmisele sundraha 750 eurot. Kokkuleppele alla kirjutanud prokurör, kaitsja ja M.B taotlevad, et KrMS § 180 alusel võimaldataks M.B tasuda/hüvitada menetluskulud ositi 1 (ühe) aasta jooksul. 16.05.2018 kohtuistungil avaldasid süüdistatavad, et saavad sõlmitud kokkulepetest (mis sõlmiti süüdistatav H.I-ga 04.05.2018, süüdistatav M.B-ga 27.04.2018) aru, nõustuvad sellega, on andnud vabatahtlikud nõusolekud kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel on nad avaldanud oma tõelist tahet ning nõustuvad kõigi kokkulepetes kajastatud õiguslike järelmitega. Samuti kinnitasid süüdistatavad, et saavad aru menetluskulude hüvitamise kohustusest ja võtavad endale vabatahtliku kohustuse menetluskulude hüvitamiseks. Prokurör ja kaitsja toetasid sõlmitud kokkuleppeid, taotledes kohtult sõlmitud kokkulepete kohtuotsusega kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatavad on kokkulepetest aru saanud ja kokkulepete 6 1-18-1136 sõlmimine vastab nende tõelisele tahtele. Kindlustunde kokkuleppe poolte tõelises tahtes tekitas ka asjaolu, et algsest kokkulepete sõlmimise ajast möödunud kuu aja jooksul ei tekkinud kellelgi pooltest soovi kokkulepetest taganeda. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil kokkulepete juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
6. peatüki
7. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaaltoimikus olevad tõendid kinnitavad süüdistussi. Taotletud karistused vastavad süüdistatavate süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Nõuetekohane kokkulepe on saavutatud ka menetluskulude ning asitõenditega toimimise osas. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatavad kuuluvad neile esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ning neile tuleb mõista kokkulepetekohane karistus. Kohus teeb otsuse vastavalt sõlmitud kokkulepetele. / / Heili Sepp Kohtunik 7