lühimenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Jaanika Kõrgmaa Süüdistatavad järgi F.B isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel- eesti keel, töökoht xxx, elukoht: xxx, varem kriminaalkorras karistatud: 1. 23.11.2004 Ida-Viru Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 alusel tingimisi vangistusega 2 kuud 20 päeva katseajaga 1 aasta 6 kuud, lisakaristusena mõisteti sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 4 kuuks; 2. 08.03.2006 Viru Maakohtu poolt
järgi
lg 5, § 65 lg 2 alusel vangistusega 3 kuud 20 päeva, lisakaristusena mõisteti sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 4 kuuks; 3. 14.07.2006 Viru Maakohtu poolt
järgi
Karistuse algus 14.07.
MS § 238 lg 2 alusel tingimisi 2 vangistusega 1 kuu 10 päeva katseajaga 18 kuud; 5. 09.03.2009 Viru Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2,
lg 2 alusel vangistusega 5 kuud 10 päeva,
alusel asendati mõistetud karistus üldkasuliku tööga 320 tundi tähtajaga 12 kuud, lisakaristusena mõisteti sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 8 kuuks. Viru Maakohtu 23.03.2010 määrusega pöörati Viru Maakohtu 09.03.2009 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus 2 kuud 7 päeva, täitmisele. Karistuse algus 20.05.2010. Vabanes 27.07.2010 peale karistuse kandmist; 6. 09.12.2010 Viru Maakohtu poolt
, § 329, § 122, § 121, § 120 järgi
lg 1, § 64 lg 1, § 68 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 2 aastat 3 kuud 11 päeva katseajaga 2 aastat 6 kuud, lisakaristusena mõisteti sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks 6 kuuks Viibis kahtlustatavana vahi all 28.04.201230.04.2012, s.o 3 päeva. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kaitsja Lepinguline kaitsja Sirje Veiman RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, 306, 309 lg 3, 311, 312 313, 315 kohus O t s u s t a s: F.B süüdi tunnistada
MS §-le 238 lg 2 vähendada F.B-le mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 1(ühe) kuu võrra. Kandmisele kuulub 2(kaks) kuud vangistust.
lg 5 ja 65 lg 2 alusel, pöörata Viru Maakohtu 09.12.2010 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud 11 päeva vangistust täitmisele, suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Viru Maakohtu 09.12.2010 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud 11 päeva, võrra ning mõista F.B-le liitkaristuseks 2(kaks) aastat 5(viis) kuud 11(üksteist) päeva vangistust. 3
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 28.04.2012-30.04.2012, s.o 3 päeva. Kandmisele kuulub 2(kaks) aastat 5(viis) kuud 8(kaheksa) päeva vangistust. Valida KrMS § 130 lg 4-1 alusel kohtuotsuse täitmise tagamiseks F.B-le tõkendiks vahistamine ja võtta ta vahi alla vahetult kohtusaalis. Karistuse kandmise kuupäevast. alguseks lugeda 25.10.2012 või kinnipidamise Välja mõista F.B-lt riigituludesse menetluskulud: 435 eurot sundraha. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulu 435 eurot tasumine ositi 10 (kümme) kuu jooksul. Igakuiselt tasuda 43,50 eurot kuni summa täieliku tasumiseni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis viitenumber 2800049900. Maksekorraldus tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetluskulud: 103,44 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest -jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 01.11.2012 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 22.11.2012 4 Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 08.12.2012 juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale. Süüdistus F.B on antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud 09.12.2010 Viru Maakohtu otsusega nr 1-10-14629 mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks ja 6 kuuks (otsus jõustus 17.12.2010 ning oli sisestatud Liiklusregistri andmebaasi 04.01.2011) 28.04.2012 kella 14:20 paiku juhtis Ida-Virumaal, Kiviõli linnas, xxx maja nr 1 juures mootorsõidukit xxx reg. Nr xxx. Sel moel F.B pani toime täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise, s.o
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Kohtuistungil tunnistas süüdistatav ennast täielikult süüdi ega vaidlustanud talle süükarvatud teo toimepanemist. Süüdistatav väljendas kahetsust toimepandu pärast. Ta andis ütlusi, et ta oli teadlik, et tal ei ole juhtimisõigust. Ta andis auto kasutada sõbrale koos võtmetega. 28.04.3012 läks ta poodi koos elukaaslasega. Tema sõber, kelle käsutuses oli auto, viibis poes ebakaines olekus. Ta võttis sõbralt autovõtmed ära. Koos elukaaslasega üritati lükata autot, aga ei õnnestunud. Ta istus rooli ja sõitis, sõita oli vaja ainult 30 meetrit. Teda nägi juhtimas politsei ja peatas ( lk 63). Peale süüdistatava teo omaksvõtu on talle esitatud süüdistus tõendatud järgmiste tõenditega. Tunnistaja S. Sali ütlustest lk 2-3 nähtub, et 28.04.2012 Kiviõlis linnas xx 1 maja juures oli peatatud sõiduauto, mille roolis oli F.B . Peatamise põhjuseks oli kinnitamata turvavööga sõitmine. Kontrolli käigus selgus, et isikul on juhtimisõigus äravõetud kohtuotsusega. Juht kõrvaldatu juhtimiselt. Viru Maakohtu 09.12.2010 kohtuotsuse lihtkoopiast kriminaalasjas 1-1014629 lk 25-28 nähtub, et F.B on süüdi tunnistatud
ja § 329, lisaks
,121 ja 122 järgi kokkuleppemenetluses ja karistatud vangistusega 2 aastat 3 kuud ja 11 päeva. Vangistus jäeti tingimuslikult kohaldamata, määrates katseaega 2 aastat. Lisakaristusena mõisteti juhtimisõiguse äravõtmine 1 aastaks 6 kuuks. Kohtuotsus jõustumise kuupäev ei ole kohtuotsuse alusel tuvastatav. Maanteeameti teatisest lk 36 nähtub, et F.B-lt on kohtuotsuse alusel (108-14916) mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud alates 17.12.2010 kuni 16.06.
näeb ette vastutuse täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise eest. F.B oli teadlik tema suhtes Viru Maakohtu 09.12.2010 tehtud kohtuotsuse sisust, milleks muuhulgas oli lisakaristuse mõistmine ja kohaldamine– juhtimisõiguse äravõtmine 1 aastaks 6 kuuks. Vaatamata sellele 24.04.2012 juhtis ta mootorsõidukit, hoidudes talle mõistetud karistuse täitmisest kõrvale, millega on täidetud
Ülaltoodu alusel on F.B osavõtt tõendatud järgmises kuriteos: olles isik, keda karistati Viru Maakohtu 09.12.2010 kohtuotsusega
ja § 329, lisaks
,121 ja 122 järgi vangistusega 2 aastat 3 kuud ja 11 päeva, vangistus jäeti tingimuslikult kohaldamata, määrates katseaega 2 aastat, lisaklaristusena mõisteti juhtimisõiguse äravõtmine 1 aastaks 6 kuuks, karistus pöörati täitmisele 04.01.2011, juhtis F.B 28.04.2012 kella 14:20 paiku Ida-Virumaal, Kiviõli linnas, xxx maja nr 1 juures mootorsõidukit xxx reg. Nr xxx. Seega pani F.B toime täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise, s.o.
Kohus leiab, et F.B pani talle süüksarvatud kuriteo toime tahtlusega.
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemisel oli F.B teadlik sellest, et tal puudub juhtimisõigus, ja vaatamata sellele juhtis ta mootorsõidukit. Seega oli ta teadlik süüteokkoosseisule vastavast asjaolust ja selle teostamist ja vähemalt möönis seda sõites autoga ilma kehtiva juhtimisõiguseta, mis oli talt karistusena ära võetud kohtuotsuse alusel. Kohus ei tuvastanud F.B puhul tema tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid
jao mõttes. KOHTU MEETMED Karistus 6
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Riigikohtu lahend 3-1-1-14-07, p 6: „Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“ Karistus on tegupõhine ehk kõigepealt arvesse võetakse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas: tsitaat lahendist 3-1-1-43-06: „13.1 Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ Samas aga ei saa eripreventiivseid eesmärke arvestades jätta kõrvale ka täiskasvanust süüdistatava isikut. Riigikohtu lahend 3-1-1-99-06. p 15.1: „Nii tuleb karistuse mõistmisel kooskõlas
lg 1 teises lauses sisalduva kolmanda alternatiiviga vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust nr 3-1-1-40-04 - RT III 2004, 14, 174).“
7 F.B karistust kergendavaks asjaoluks on süü ülestunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. F.B karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. F.B pani toime üheepisoodilise teise astme kuriteo.
järgi ettenähtud süüteokoosseis on oma olemuselt ohudelikt, mille käigus ei tekita kellele ega millegagi kahju vaid luuakse kahju tekitamise oht. Süüdistatav juhtis mootorsõidukit päevasel ajal asula territooriumil ilma juhtimisõiguseta, mis oli talt ära võetud kohtuotsuse alusel. Arvestada tuleb, et isik sõitis umber paarkümmend meetrit ja oli peatatud politsei poolt. Seega, tema poolt loodud oht objektiivsel põhjusel (sõitmise vahemaa umbes 30 meetrit) ei olnud oluline. Sellest tulenevat leiab kohus, et isiku süü on oluliselt alla keskmise. F.B on varem kriminaalkorras karistatud kuuel korral, nendest kolmel korral samalaadse (
ja 2010. aastal. Neljal korral on ta karistatud
Kolmel korral karistati ta vangistusega ning vabastati karistuse kandmisest tingimuslikult (2004., 2007. ja 2010 aastal). 2009.a asendati vangistus üldkasuliku tööga. Seega, isik oli kriminaalhoolduse all neljal korral. Kolmel korral pani ta toime uued samalaadsed kuriteod (
ja 424 järgi), üldkasulikud tööd pöörati aga täitmisele, sest isik ei tulnud ÜKT-ga toime. Reaalset vangistust kandis isik kolmel korral, vabanes viimati 27.07.2010. Karistusregistri väljavõttest nähtub ( lk 51-54, et F.B on korduvalt karistatud väärteokorras kokku 12 korda enamuses liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Kaks rahatrahvi on tasutud. F.B on isik, kelle käitumist ei suudetud korrigeerida karistusest vabastamise, käitumiskontrollile allutamise (seda neljal korral) ega reaalse vangistuse kaudu. Kohus leiab, et F.B karistamine rahalise karistusega ei ole põhjendatud, kuigi süüdistataval on töökoht OÜ Anorex, sest ta on korduvalt, 6 korral, liiklusalaste kuritegude toimepanemise eest karistatud vangistusega, mis oli korduvalt jäetud tingimuslikult kohaldamata või asendatud ÜKT-ga, ja isegi reaalne vangistus ei olnud talle piisav meede süütegude toimepanemisest ärahoidmiseks. Liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest mõistetud rahatrahvid (12 rahatrahvi) ei olnud piisavad isiku mõjutamiseks. Ta jättis rahatrahvid tasumata, välja arvatud kahel korral. F.B tuleb karistada vangistusega
järgi ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksemal,
Sellest tulenevalt on põhjendatud karistada F.B kolmekuulise vangistusega. Kuna tegemist on lühimenetlusega siis KrMS § 238 kohaselt tuleb karistust vähendada ühe kolmandikku ehk ühe kuu võrra. Lõplikuks karistuseks on kaks kuud vangistust. 8 Kuna isik pani teo toime katseajal, tuleb isikule varem 09.12.2010 kohtuotsusega mõistetud karistust 2 aastat 3 kuud 11 päeva vangistust pöörata täitmisele ja mõista liitkaristust
lg 2 sätte kohaselt ehk suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust 2 kuud vangistust 09.12.2010 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 2 aastat 3 kuud 11 päeva vangistust, võtta, ja mõista liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud 11 päeva vangistust.
Seega kuulub kandmisele 2 aastat 5 kuud 8 päeva vangistust. Kaitsja esitas taotluse mõista isikule mingi muu karistus, mis ei oleks seotud vangistuse kohaldamisega. Milline see karistus peaks, kaitsja arvates, olema, ei suutnud kaitsja oma kõnes selgitada. Rahalise karistuse mõistmise võimalikkuse kohta on kohus juba oma seisukohta väljendanud. Karistusest tingimisi vabastamist ei pea kohus F.B suhtes seaduslikuks. F.B oli Viru Maakohtu 09.12.2010 kohtuotsus4ga karistatud vangistusega, mis jäeti tingimuslikult kohaldamata katseajaga 2 aastat 6 kuud. Kuritegu on F.B poolt toime pandud 28.04.2012 ehk katseajal.
lg 5 kohaselt kui isik paneb teo toime katseajal, mõistetakse talle liitkaristus
lg 2 alusel ehk moodustatakse liitkaristus.
lg 5 sätestab, et karistusest tingimisi vabastamist võib katseajal toimepandud kuriteo puhul kohaldada alles siis, kui tegu on toime pandud ettevaatamatusest. Antud juhul kohus tuvastas, et tegu on toime pandud tahtlusega. Seega järjekordne karistusest tingimuslik vabastamine on välistatud.
lg 5 näeb ette küll, et vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle ÜKT-ga. Kohus märgib järgmist. Esiteks, vangistus asendatakse ÜKT-ga ainult süüdistatava nõusolekul (vt
Sellist nõusolekut ei olnud kohtuliku arutamise käigus saadud. Ka kaitsja ise ei pidanud vajalikuks välja selgitada kaitsealuse seisukohta, kas ta oleks nõus ÜKT kohaldamisega. Süüdistatav nõusoleku puudumise korral ei vangistuse asendamine ainult kohtu algatusel võimalik. Teiseks,
F.B-le on lõplikuks liitkaristuseks määratud 2 aastat 35 kuud 8 päeva vangistust. Seega vangistuse asendamine ÜKT-ga on välistatud, sest vangistuse pikkus ületab 2 aastat. Tõkend Kohus leiab, et KrMS § 130 lg 4-1 alusel süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamiseks tuleb F.B vahistada kohtuotsuse väljakuulutamisel. Kohus leiab, et uute kuritegude toimepanemine on F.B poolt jätkuvalt võimalik, sest ta on juba kuuel korral kohtulikult karistatud isik. Kohtupraktika näitab, et liiklusalaste kuritegude retsidiivsuse tase on kõrge. 9 Menetluskulud Kriminaalasja menetlemisel on tekkinud menetluskulud: 435 eurot sundraha, 103,44 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest. Sundraha tuleb välja mõista F.B-lt KrMS § 180 lg 1 alusel, lubades selle tasumine 10 kuu jooksul, igakuiselt 43,50 eurot. Arvestades seda, et isik asub kandma olulise reaalse karistuse ja vangistuses ei ole sissetuleku omamine kindlustatud, tuleb kaitsjatasu jätta riigi kanda
lg 3 alusel, sest menetluskulude täielik summa käiks isikule ilmselt üle jõi ja võib takistada isiku resotsialiseerimist. Kohtunik Inna Kirsipuu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.