ja § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margit Pärn Süüdistatav R.I Elu- või asukoht ja aadress: XXXX Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistatud 3 korral; väärtegude eest karistamata (kustunud) Tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja Riigi poolt määratud korras advokaat Heiki Kuningas RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada R.I
Süüdi tunnistada R.I
järgi ja mõista karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista R.I-le liitkaristus kuritegude kogumi eest, suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat, ja mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 arvata karistusaja hulka R.I poolt kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10.- 12. november 2013 s.t. 3 (kolm) päeva ja mõista karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendada R.I-le käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust 4.augusti 2011.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-2596 mõistetud karistuse (6 kuud vangistust) ärakandmata osa võrra ning mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 5 ja § 69 alusel asendada R.I-le mõistetud 1 aasta 5 kuu 27 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis
lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 1084 (üks tuhat kaheksakümmend neli) tundi tööd ning mis
Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata R.I üldkasuliku töö tegemise ajaks Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tartu Vangla poolt nimetatava
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena R.I-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 28. novembril 2013.a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse. Liiklusseaduse § 129 lg 2 sätestab, et kui isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus põhi- või lisakaristusena ära võetud 12 kuuks või kauemaks, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt nõutava liiklusteooria- ja sõidueksami. Liiklusteooriaeksami võib isik sooritada ka ajal, mil juhtimisõigus on karistusena ära võetud, kuid mitte varem kui 12 kuud enne karistuse tähtaja möödumist. Sõidueksamit ei saa isik sooritada enne karistuse tähtaja möödumist. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1, 189 lg 2 ja 2565 lg 2 alusel mõista R.I-lt välja menetluskuluna sundraha 240 eurot ja kaitsjatasu 72 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud sundraha riigi kanda. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7 alusel määrata, et R.I on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 2 Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule juhul kui on tegemist kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu R.I süüdistatakse selles, et tema lapsevanemana, ajavahemikul 26 märt2010 aasta kuni jaanuar 2012 aasta, ajavahemikul aprill 2012 aasta kuni märts 2013 aasta on kuritahtlikult kõrvale hoidnud Tartu Maakohtu 19.11.2001.a. kohtuotsusega nr 2-650/2001 väljamõistetud igakuise elatisraha maksmisest R.K. ’u kasuks oma alaealiste lapse E.R. ülalpidamiseks 800 krooni kuus ning millist summat on Tartu Maakohtu 05.11.2007 kohtuotsusega nr 2-07-19585 suurendatud ja väljamõistetud 1800 krooni kuus, kuid mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär. Elatusraha maksmisest kõrvalehoidumise kuritahtlikkus seisnes selles, et R.I, vaatamata materiaalsete vahendite olemasolule, ei tasunud lapsevanemana oma alaealise lapse E.K. ülalpidamiseks elatusraha 2 aasta 11 kuu jooksul ning ei teinud ka mõistlikke jõupingutusi selleks, et elatusraha maksmise kohustust täita, tikkudes sellega E.K. kui ülalpidamist saama õigustatud isiku huve. Elatise võlgnevus seisuga märts 2013 a. moodustab 5124,19 eurot. Seega pani R.I toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise oma nooremale kui kaheksateistaastase lapsele kohtu poolt välja mõistetud igakuise elatisraha maksmise kohustuse rikkumise. Veel süüdistatakse R.I selles, et tema juhtis alkoholijoobe seisundis 10.11.2013.a. kella 10.23 paiku Tartu maakonnas Mäksa vallas Melliste alevikus A & O kaupluse juures mootorsõidukit Ford Fiesta Soome Vabariigi registreerimismärgiga IFZ-393. Sellega pani R.I toime
Kuriteo kvalifikatsioon:
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: moraalne kahju. Tsiviilhagi ei ole. Karistuse liik ja määr:
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale R.I-le karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust. 3
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale R.I-le karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista R.I-le liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.
alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 10.-12.11.2013.a, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendada R.I-le käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust 04.08.2011.a. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-11-2596 mõistetud karistuse 6 kuud vangistust ärakandmata osa võrra ning mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 5 ja § 69 alusel asendada R.I-le mõistetud 1 aasta 5 kuu 27 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis
lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 1084 (üks tuhat kaheksakümmend neli) tundi tööd ning mis
Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja registreerimisele; määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 1 p 1 alusel võtta R.I ´lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et R.I , tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et R.I on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse R.I süüdi tunnistada
§-de 169 ja 424 järgi, mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele ning asendada mõistetud karistus üldkasuliku töö tegemise kohustusega. III Kohtu seisukoht õigusabi kulude ja menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna osa kaitsjatasust, so summas 240 eurot. Ülejäänud sundraha, so 240 eurot, jätab 4 kohus resotsialiseerumisväljavaateid silmas pidades süüdimõistetult välja mõistmata ja riigi kanda. Kohus peab põhjendatuks välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel ka kaitsjatasu 72 eurot. Rutt Teeveer Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.