1-12-8143 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24.10.2013.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-12-8143 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Katre Korela Kaitsja Sirje Veiman Kohtuasi Vangla esitatud materjalid L.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu L.U (ik: XXX; viibib Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 17.10.2013.a Tallinn kaugkohtuistung koht Liivalaia kohtumaja, avalik RESOLUTSIOON Vabastada L.U karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 02.04.2015.a, millest esimeseks 9 (üheksaks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla (asukoht: Kooli 2a Jõhvi 41598) ning kohustada L.U järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
- Kohaldada L.U suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 4) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 9 (üheksa) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest. L.U vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Viru vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talitusele ja L.U-le. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 19.08.2013.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava L.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 25.10.2012.a kohtuotsusega tunnistati L.U süüdi KarS § 329 järgi ja karistati teda KrMS § 238 lg 2, KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel 2 aasta 5 kuu ja 11päevase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 3 päeva. Karistuse kandmise algus oli 25.10.2012.a ja lõpp on 02.04.2015.a. L.U kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses töötab, vabal ajal külastab spordisaali, raamatukogu ja kirikut. Distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisjärgselt on kindlustatud elukohaga XXX. Vabanemisjärgne kindel töökoht puudub, toetav sotsiaalne võrgustik on olemas. 18.07.2013.a seisuga on L.U vabanemisfondis 119,48 €, täitmata rahalisi nõudeid on 1421,30 €. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. L.U kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on L.U võimalik elama minna XXX ning tal on olemas toetav sotsiaalne võrgustik lähedaste näol. Isikul puudub kindel töökoht, vabaduses on plaan minna tööle bussijuhiks. L.U taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. 3 Prokuröri abi Marina Ninaste edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör ei toeta L.U ennetähtaegset vabanemist. L.U on kriminaalkorras karistatud 10 korda, vangistuses viibib ta kolmandat korda. Sellest võib järeldada, et varasemalt mõistetud karistused ei ole mõjutanud teda kuritegude toimepanemisest hoiduma. L.U suhtes on varasemalt korduvalt kohaldatud käitumiskontrolli ja katseaega, kuid ta on pannud katseajal toime uusi kuritegusid. Seega ei teki prokuröril veendumust, et L.U on motiveeritud läbima tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabanemisega kaasnevat kriminaalhooldust positiivselt. L.U tingimisi ennetähtaegne vabastamine on ennatlik ka tulenevalt tema kandmata karistuse pikkusest. L.U on käesolevaks hetkeks ära kandnud alla poole talle mõistetud karistusest. Süüdimõistetu peab aru saama, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ning ennetähtaegne vabanemine selgelt erandiks. Kaitsja taotleb kohtuistungil L.U vabastamist tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla. Isikul on olemas vabanemisjärgselt kindel elukoht ning tal on võimalik alustada töötamist. Vanglas viibimise ajal ei ole ta distsiplinaarkorras karistatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik L.U isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 10korral kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib
- korda. Isikut on karistatud liigiti erinevate kuritegude eest – varavastased kuriteod, mille sooritamisel on kasutanud ka vägivalda. Lisaks on teda karistatud ka isikuvastaste kuritegude eest, viimasel ajal on ta korduvalt karistatud joobes juhtimise eest. Praegu kannab karistust ka karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkohol. Kinnipeetav vanglas töötab, vabal ajal külastab spordisaali, raamatukogu ja kirikut. Distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisjärgselt on kindlustatud elukohaga XXX. Vabanemisjärgne kindel töökoht puudub, toetav sotsiaalne võrgustik on olemas. 18.07.2013.a seisuga on L.U vabanemisfondis 119,48 €, täitmata rahalisi nõudeid on 1421,30 €. Kinnipeetav on korduvalt karistatud nii väärteo kui ka kriminaalkorras joobes juhtimise eest. Kinnipeetav ei pea end sõltlaseks, väidetavalt ei tarvitanud enne vangistust juba 2 aastat alkoholi. Isikul on teatud kriminaalsed hoiakud, kuid ei väljenda neid pidevalt, isiku suhtumist ühiskonda iseloomustavad mitmed joobesjuhtimised. L.U väljendab soovi muutuda, kuid tagasilöökide puhul võib jätkata senise käitumisega. Isik tunnistab probleeme, kuid ei hinda neid alati objektiivselt. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 26 %, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 27 %. Isik nõustub kriminaalhooldusega ning saab aru, et see on talle vajalik ja kasulik. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Tingimisi ennetähtaegselt vabanemine võimaldab kohaldada L.U üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi. L.U on täidetud tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks vajalikud tingimused, vangistuses olles ei ole ta distsipliini rikkunud ning samuti on isik kriminaalhooldusel olles läbinud „Perevägivald“ programmi. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus arvestab ka sellega, et L.U tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata L.U püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. 4 Kohtunik