1-13-8064/20

(5)RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonid rahuldamata ja Harju Maakohtu 20.09.

1. a otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Harju Maakohus mõistis Ott Speegi süüdi KarS § 1572 järgi ja mõistis talle karistuseks 1-aastase vangistuse. Mõistetud vangistust vähendas kohus KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra, s.o 8 kuuni. Seda karistust suurendas kohus omakorda KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 20.01.2011.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes Ott Speegile liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud ja 29 päeva vangistust. Ott Speek mõisteti süüdi selles, et ta lõi X Xst ja X Xst teadvalt ebaõige ettekujutuse kui petturitest. Nimelt registreeris ta 22.09.2011 internetiportaalis G. X ja A. X nõusolekuta nende nimele kasutajakontod ja e-postiaadressid ning pakkus nõnda nende nime all müüa raamatuid, mida tal ei olnud. O. Speek lasi lasi raha raamatute eest üle kanda enda poolt näidatud arvetele, kuid raamatuid ostjatele ei saatnud, luues sellega raamatuid osta soovinud isikutele X Xst ja X Xst teadvalt ebaõige ettekujutuse kui petturitest. Seda, miks maakohus karistas O. Speeki 1-aastase vangistusega, põhjendas kohus järgnevalt. Karistuse aluseks on isiku süü. Käesolevas asjas on O. Speekile esitatud süüdistus kahes episoodis, mille ta on toime pannud Harju Maakohtu 20.01.
3. a otsusega KarS § 222 lg 1; §224 lg 1 järgi süüdimõistmise katseajal. O.Speeki tegevuse läbi on saanud petta mitmed inimesed. Arvesse tuleb võtta ka seda, et O.Speekil ei ole olnud ametlikku legaalset töökohta ega sissetulekut. O. Speegi suhtumist elusse ja toimepandud tegudesse iseloomustab põhjendus, mille kohaselt ei viitsinud ta tööd otsida. O. Speek on kuriteod toime pannud kavatsetult. Kohus leidis, et karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 lg 1 mõistes ei esine. Kuigi kohtuistungil avaldas süüdistatav puhtsüdamlikku kahetsust toimepandu suhtes, ei lugenud kohus seda siiraks kahetsusavalduseks. Süüdistatav on toime pannud järjestikuselt kuriteoepisoode, teda on eelnevalt samasisuliste tegude eest karistatud. Süüdistatav ei ole ilmunud ise süü tunnistamisele, vaid on kuriteod tunnistanud üles ülekuulamistel, kahetsust avaldas üksnes kohtus. Karistust raskendavaks asjaoluks pidas kohus KarS § 58 p 1 alusel omakasu motiivi – O. Speek pani teod toime sooviga teenida materiaalset kasu. Kohus pidas O. Speekile karistuse mõistmisel oluliseks ka süüdistatava isikut, sh tema varasemat karistatust, seda et viimane vangistus pöörati täitmisele, et isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Aastast 2007 on talle mõistetud karistusteks vangistusi, milledest osa on jäetud ka tingimuslikult täitmisele pööramata. Süüdistatav on kuritegude toimepanemist jätkanud vahetult peale kohtuotsust. Seega ei ole süüdistatav mõistetud karistustest seni mingeid järeldusi teinud ega asunud õiguskuulekale teele. Kuivõrd O.Speekile on varasemalt antud võimalus osaliselt tingimisi vangistuse kohaldamata jätmisega näidata oma suhtumist õiguskorda ja asuda õiguskuulekalt käituma, siis lähtudes tema poolt toimepandud tegudest ei pea kohus võimalikuks käesoleval juhul O. Speeki vangistuse kandmisest tingimisi vabastada või kohaldada tema suhtes vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Viimane on kohtu hinnangul ka KarS § 76 lg 6 alusel välistatud.
4. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav ja tema kaitsja. Mõlemas 2

(5)apellatsioonis vaidlustatakse otsust mõistetud karistuse osas. O. Speek taotleb, et teda karistataks rahalise karistusega. Kaitsja palub karistada O. Speeki „karistusega, mis ei oleks seotud reaalse vabadusekaotusega“. 2.1 O. Speek põhjendab taotlust sellega, et ta õpib Tallinna Tehnikakõrgkoolis geodeesiat ning ei soovi oma õpinguid katkestada. Süüdistatav avaldab arvamust, et ta saaks teha kooli kõrvalt tööd ja tasuda iga kuu osa rahalisest karistusest. Rahalise karistuse suudaks ta kindlasti tasuda 1 aastaga. 2.2 Kaitsja leiab apellatsioonis, et O. Speegile mõistetud karistus on liiga karm. Kohus jättis alusetult kergendava asjaoluna arvestamata O. Speegi avaldatud kahetsuse. Süüdistatav on oma süüd tunnistanud algusest peale. Kuriteod, milles O. Speek süüdi mõisteti, pani ta toime

1. a septembris, kohtuistung toimus 2 aastat hiljem ning vahepeal pole O. Speegil olnud võimalust kahetsust avaldada. Raamatute eest ülekantud summad olid 5-10 eurot. Kaitsja juhib tähelepanu veel sellele, et vahepealse kahe aasta jooksul ei ole O. Speek pannud toime uusi kuritegusid. Samas on ta asunud õppima Tallinna Tehnikakõrgkooli. Veel märgitakse apellatsioonis Riigikohtu praktikale tuginedes, et kui toimepandud kuriteo eest on ette nähtud ka kergemaliigiline karistus, võib vangistust mõista vaid juhul, kui kergemaliigilise karistuse võimalused on selgelt ebapiisavad või end ammendanud. Kaitsja leiab, et arvestades toimepandud kuriteo raskust ja teo toimepanemisest möödunud aega on O. Speegi karistamine reaalse vabadusekaotusega ebaproportsionaalne.
2. Apellatsioonile esitatud kirjalikus vastuses leiab prokurör, et maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole. Prokurör on seisukohal, et Harju Maakohus on vaidlustatud otsuses järginud karistuse mõistmise põhimõtteid ja põhistanud nii karistuse liigi kui ka määra valikut. Lisaks nähtub esitatud apellatsioonidest, et 34-aastane O. Speek on käesoleval ajal õpilane ning ei nähtu, et temal oleks töökoht või iseseisev legaalne sissetulek. Seega ei ole apellatsioonides taotletav rahaline karistus ühelt poolt O. Speegi poolt täidetav ning teiselt poolt ei oleks sellega saavutatavad karistuse eesmärgid vaidlustatud Harju Maakohtu otsuses toodud põhjustel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonide argumendid ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. 4.1 Maakohus on mõistetud karistust põhjalikult põhjendanud, viidates nii kuritegu (ja sellest tulenevalt süü suurust) kui ka süüdistatava isikut iseloomustavatele asjaoludele. Asjaolu, et O. Speek ei ole viimase kahe aasta jooksul uusi kuritegusid toime pannud, ei kaalu ringkonnakohtu jaoks üles asjaolu, et O. Speeki on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning ta pani käesoleva menetluse esemeks olevad kuriteod toime katseajal. Süü suurusega seoses tuleb rõhutada seda, et see ei sõltu mitte niivõrd nende rahasummade suurusest (väiksusest), mille erinevad isikud ilma kaupa saamata üle kandsid, vaid nende isikute maine kahjustumisest, kelle nime all O. Speek esines. Viimast iseloomustab see, et kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on mitmetes foorumites hoiatatud nende isikute kui petturite eest ning nende kohta internetist informatsiooni otsides jääb neist mulje kui kelmuste toimepanijatest. Ka annab 3

(5)alust rääkida suhteliselt suurest süüst O. Speeki põhjendus, miks ta kuriteo toime pani – ta ei viitsinud tööd otsida. Seoses kaitsja seisukohaga, et maakohus oleks pidanud arvestama süüd kergendava asjaoluna avaldatud kahetsust, märgib ringkonnakohus, et KarS § 57 lg 1 p 3 annab kohtule õiguse hinnata, kas avaldatud kahetsus on puhtsüdamlik. On selge, et avaldatud kahetsuse siiruse hindamisel on oluline kohtu süüdistatavast vahetult saadav mulje, mida on samas raske otsuses edasi anda. Maakohus on põhjendanud aga seda, miks ta ei pea O. Speegi avaldatud kahetsust puhtsüdamlikuks. Kohus on viidanud nii sellele, et O. Speek on kuritegusid korduvalt toime pannud, kui ka sellele, et samas menetluses O. Speek oma kahetsust varem üles näidanud ei olnud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu hinnang on põhjendatud. Lisaks maakohtu öeldule nendib ringkonnakohus, et kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et O. Speek oleks teo toimepanemisest möödunud aja jooksul vabandanud kannatanute ees või püüdnud oma tegu heastada. Maakohtu istungi protokollist jääb mulje, et O. Speek on avaldanud kahetsust n.ö möödaminnes, vastates kohtu küsimusele, kas ta tunnistab end süüdi. Seevastu viimases sõnas on O. Speek öelnud vaid, et ta ei taha vangi minna. Kaalukaimaks argumendiks karistusliigi valiku seisukohalt peab ringkonnakohus aga seda, et O. Speek pani teod toime varalise kasu saamiseks ning tal ei olnud töökohta ja seega ka püsivat legaalset sissetulekut ei maakohtu menetluse ajal ega ka apellatsiooni esitamise seisuga. Maakohtu istungil on O. Speek kinnitanud, et tal ei ole kindlat sissetulekut ning on üksnes avaldanud arvamust, et sooviks asuda tööle. Ka apellatsioonist ei nähtu, et O. Speekil oleks olemas töökoht, vaid selles avaldatakse üldsõnaliselt valmisolekut asuda tööle. Kui isik on pannud toime kuritegusid varalise kasu saamise eesmärgil ja tal kohtuistungi seisuga endiselt puudub kindel sissetulek, on alust arvata, et ta ei oleks võimeline rahalist karistust kandma ning karistus sellisel kujul ei oleks efektiivne, s.o ei täidaks KarS § 56 lg-s 1 nimetatud eesmärke. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium sarnaselt maakohtule, et O. Speeki karistamisel tuleb karistusliigiks valida vangistus. 4.2 Arvestades, et kaitsja on apellatsioonis taotlenud O. Speegi karistamist „karistusega, mis ei oleks seotud reaalse vabadusekaotusega“, täpsustamata, millist karistusliiki kaitsja täpselt silmas peab, märgib kohtukolleegium, et maakohus on õigesti leidnud, et KarS § 76 lg 6 kohaselt ei ole võimalik asendada mõistetud vangistust üldkasuliku tööga. O. Speek on pannud toime uue kuriteo ajal, kui ta oli tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastatud. Sellist olukorda reguleerib KarS § 76 lg 6, mis näeb ette, et kui isik paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide ja mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lg-le 2. KarS § 69 lg 1, mis reguleerib vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, ütleb üheselt, et üldkasuliku tööga võib asendada KarS § 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates, KarS §-i 76 aga nimetatud ei ole. Seega KarS § 76 alusel vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud isiku karistust täitmisele pöörates ei ole võimalik asendada seda üldkasuliku tööga. Kuigi vangistusest tingimisi vabastamine ei kuulu karistusliikide hulka, peab ringkonnakohus arvestades kaitsja taotluse sõnastust vajalikuks märkida sedagi, et viidatud KarS § 76 lg 6 välistab ka vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmise, kuna nimetatud säte kohaselt viiakse kandmata jäänud karistuse osa (ning seega ka sellele KarS § 65 lg 2 alusel liidetav vangistus) täide. 4

(5)5. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p-le 1 jätab ringkonnakohus apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Sten Lind Meelika Aava Ivi Kesküla 5