← Eesti

4-19-1184/16

4-19-1184 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Väärteoasi Menetlusalune isik Kaitsja Kohtuväline menetleja Harju Maakohu

§ 15lg 1 alusel mõistetud karistuse ehk rahatrahvi 100 trahviühikut, s.o 400 eurot täitmise aja osas. 2. Kar

S § 66 lg-te 2 ja 3 alusel määrata, et rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot tuleb tasuda viie kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 80 eurot kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri

  2. LS § 227 lg 1 alusel mõistetud karistus, s.o rahatrahv 25 trahviühikut ehk 100 eurot tuleb kassatsioonitähtaja, s.o 30 päeva jooksul, tasuda kohtuvälise menetleja 1 4-19-1184 otsuses märgitud Rahandusministeeriumi kohustusliku viitenumbri
  3. arveldusarvele, märkides ära
  4. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi käesoleva otsuse p-des 2 ja 3 määratud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
  5. Menetluskulud summas 131 eurot tasuda kassatsioonitähtaja, s.o 30 päeva jooksul, vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
  7. Menetluskulu summas 52 eurot, s.o seoses hinnangu andmisega isiku joobeseisundi olemasolu või selle puudumise kohta, jätta riigi kanda.
  8. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja menetlusaluse isiku F.B kaitsja kaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri
  10. jaanuari
  11. a otsusega väärteoasjas nr 230219000047 karistati F.B liiklusseaduse (LS) § 227 lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot selle eest, et
  12. detsembril 2018 kell 17.40 juhtis ta Põhja pst ja Soo tn ristmikul suunaga Soo tn 2 poole Tallinnas mootorsõidukit kiirusega mitte vähem kui 70 km/h, ületades sellega lubatud sõidukiirust ehk 50 km/h vähemalt 20 km/h võrra. Samuti karistati F.B narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot, selle eest, et isik oli enne
  13. detsembrit 2018 kell 17.40, mil ta peeti kinni, tarvitanud narkootilist ainet amfetamiin, 3-fluoroamfetamiin (3FA), metamfetamiin, 4-fluorometamfetamiin (4MFA) arsti ettekirjutuseta.
  14. Menetlusaluse isiku kaitsja Toomas Alp esitas kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, 1 milles taotleb otsuse tühistamist osas, milles F.B karistati NPALS § 15 lg 1 alusel, ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi. Kaebaja põhjendab oma taotlust järgmiselt. Vastutus NPALS § 151 lg 1 järgi on võimalik vaid otsese tahtluse esinemisel. Praeguses asjas on F.B algusest peale eitanud teo toimepanemist. Terviseseisundi kirjeldamise aktist ei nähtu kõrvalekaldeid isiku käitumises, mis viitaksid narkootilise aine tarvitamisele. Kohtutoksikoloogiaeksperdi hinnangul ei esinenud menetlusalusel isikul narkootilise joobe tunnuseid, mistõttu võib järeldada, et narkootilise aine sisaldus organismis oli minimaalne. Käesolevaks ajaks selgus, et narkootilise aine oli
  15. detsembril 2018 seganud endale valmis K Õ. Narkootilise ainega segatud jook asus sellele isikule kuuluva auto Ford 2 4-19-1184 Mondeo keskkonsoolis karastusjook „Starter“ pudelis. Pudel oli avatud, kuid pudeli tegelikust sisust K. Õ menetlusalust isikut ei teavitanud. F.B, nähes avatud pudeli ja arvates selle olevat karastusjoogi, jõi pudelist mitu lonksu. Valekarastusjoogi tarvitamine toimus seega
  16. detsembril 2018 kell 21.00 Sikupilli keskuse parklas. Kui F.B hakkas uurima, kuidas narkootiline aine tema organismi sattus, tunnistas K. Õ teo üles. Samal ajal viibis sõiduautos reisijana ka S H .
  17. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik kaebuse juurde, paludes kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Kohtuväline menetleja palus jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. MAAKOHTU SEISUKOHT
  18. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
  19. Väärteoprotokollis sisalduva väärteo kirjelduse kohaselt heidetakse F.B-le esmalt (LS) § 227 lg 1 järgi seda, et
  20. detsembril 2018 kell 17.40 juhtis ta Põhja pst ja Soo tn ristmikul suunaga Soo tn 2 poole Tallinnas mootorsõidukit kiirusega mitte vähem kui 70 km/h, ületades sellega lubatud sõidukiirust ehk 50 km/h vähemalt 20 km/h võrra. Selles osas ei ole menetlusalune isik kohtuvälise menetleja otsust ka vaidlustanud, kinnitades kohtuistungil antud ütlustes, et ta on teo toime pannud ja selle eest mõistetud karistuse ka juba täitnud. Kohus leiab, et vaidlusalune tegu on tõendatud nii F.B enda ütlustega, kui ka kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, mille kohaselt mõõdeti F.B juhitud sõiduki Mercedes Benz registreerimismärgiga xxx kiirust; mõõteseadme lugem oli 73 km/h, laiendmääraamatus +/- 3 km/h. Seda kinnitab protokollile lisatud mõõteandmete väljatrükk ja rikkumise videosalvestis. Mõõtmiseks kasutati taadeldud kiirusmõõturit LaserCam4 nr LEO985, mida kinnitab AS x väljastatud taatlustunnistus, mille kohaselt on kiirusmõõteseade taadeldud
  21. juunil
  22. Mõõtja pädevust kinnitab T K väljastatud tunnistus pädeva mõõtja koolituse läbimise kohta. Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt on sõiduauto omanik I K – menetlusaluse isiku kohtuistungil antud ütluste kohaselt tema naine. 1 lg 1 alusel ette seda, et ta oli enne
  23. Samuti heidetakse F.B-le ette NPALS 15
  24. detsembrit 2018 kell 17.40, mil ta peeti kinni, tarvitanud narkootilist ainet amfetamiin, 3fluoroamfetamiin (3FA), metamfetamiin, 4-fluorometamfetamiin (4MFA) arsti ettekirjutuseta. 1
  25. Kohus hindab esmalt, kas F.B käitumises on tuvastatud NPALS § 15 lg-s 1 kirjeldatud süükoosseisu objektiivsed tunnused. Väärteokoosseis eeldab narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamist arsti ettekirjutuseta. 7.
  26. NPALS § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sealhulgas tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin, 3fluoroamfetamiin (3FA), metamfetamiin, 4-fluorometamfetamiin kuuluvad NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri
  27. mai 2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete 3 4-19-1184 ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 nimekirja I. 7.
  28. Kohus leiab, et väärteoasjas kogutud tõenditega on tuvastatud NPALS § 151 lg 1 objektiivne koosseis, s.o väärteoprotokollis loetletud narkootiliste ainete tarvitamine ilma arsti ettekirjutuseta enne
  29. detsembrit 2018 kell 17.
  30. Kohtu hinnangul kinnitavad narkootilise aine tarvitamist järgmised tõendid.
  31. detsembril 2018 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati F.B mootorsõiduki juhtimiselt samal päeval kell 17.40, sest on alust arvata, et juht on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid või muu sarnase toimega aineid.
  32. detsembril 2018 kell 17.50 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt reageeris indikaatorvahend positiivselt ainele metamfetamiin. Samuti nähtub protokollist, et isiku pupillid reageerivad valgusele aeglaselt, esineb nüstagm ja silmade konvergentsihäire; pulss on kiirenenud (107 lööki/minutis); silmade sidekestad punetavad, silmad on märjad ja läikivad; pilk on rahutu ja ekslev. Kontrollile allutatud isik ehk F.B avaldas, et tarvitab Xanaxit. Seega vahetult pärast isiku sõiduki peatamist ja F.B kontrollile allutamist viitas narkootilise aine tarvitamisele nii indikaatorvahendi näit kui ka isiku füsioloogilised reaktsioonid, mis vastavad tüüpiliselt amfetamiini ja metamfetamiini kui üldteadaolevalt ergutite kasutamisele, seda võttes arvesse asjaolu, et isiku enda avaldatu kohaselt tarvitas ta Xanaxit, mis on hoopis ärevusvastase ja rahustava toimega. 7.
  33. Narkootilise aine tarvitamist kinnitab ka joobeseisundi tuvastamise saatekiri (
  34. detsembril 2018 koostatud uuringuakt nr 1742t), millest nähtub, et F.B uriinist leiti amfetamiin, 3-fluoroamfetamiin, metamfetamiin ja 4-fluorometamfetamiin. Amfetamiini ja metamfetamiini jäljed on organismis tuvastatavad umbes 48 tunni jooksul pärast tarvitamist (vt nt https://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/F1-labor1.htm), mistõttu on tuvastatav, et isik pidi tarvitama narkootilist ainet 48 tunni jooksul enne tema juhitud sõiduki kinnipidamist. Narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokollist nr 517/14 ja joobeseisundi tuvastamise saatekirja lisas 2/1742T ekspert Mailis Tõnisson antud eksperthinnangust F.B joobeseisundi esinemise kohta nähtub, et menetlusalusel isikul ei esine joovet, kuid F.B esinevad narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnused – uriinist tuvastatud narkootilised ained.
  35. Maakohus möönab, et väärteoprotokollis ei ole nimetatud narkootilise aine tarvitamise kui teo toimepanemise aeg ja koht, mistõttu tuleb hinnata, kas praeguses väärteoasjas oli tagatud isiku kaitseõigus. Nagu eespool märgitud, on kohtu hinnangul võimalik järeldada, et tarvitamine toimus umbes 48 tunni jooksul enne isiku juhitud sõiduki kinnipidamist, mis võttes arvesse NPALS § 151 lg-s1 kirjeldatud koosseisu eripära, on piisavalt täpne ega mõjuta teole antavat õiguslikku hinnangut (muu hulgas ei tõusetu näiteks teo aegumise küsimust).
  36. F.B on ise avaldanud, et tarvitas narkootilist ainet
  37. detsembril 2018 kella 9-10 paiku õhtul Sikupilli Prisma parklas tunnistaja K Õa autos. Seda kinnitas ka tunnistaja K. Õ, kes selgitas, et lahjendas narkootilist ainet amfetamiin energiajoogiga „Starter“ ja pudel selle joogiga oli sel õhtul tema autos. Nii F.B kui ka K. Õa ütluste kohaselt ei teadnud menetlusalune isik seejuures, et energiajook on segatud narkootilise ainega. Tunnistaja S H kinnitab, et viibis samal ajal samuti K. Õ kuuluvas sõidukis ja nägi, kuidas F.B võttis 4 4-19-1184 lonksu energiajoogi pudelist, mis oli K. Õa autos. Kohus ei pea siiski F.B ega tunnistajate K. Õa ja S. H ütlusi usaldusväärseks narkootilise aine tarvitamise asjaolude osas ja nimelt puutuvalt sellesse, et menetlusalune isik tarvitas narkootilist ainet K. Õ kuuluvast pudelist juhuslikult ega pidanud seejuures võimalikuks, et tarvitab just narkootilist ainet. Kohus põhjendab seda seisukohta järgmiselt.
  38. Karistusregistri teatisest ja süüdistatava enda ütlustest nähtub, et F.B on Harju Maakohtu
  39. detsembri
  40. a kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-17-10984 kriminaalkorras süüdi mõistetud KarS § 184 lg 2 p 2 alusel amfetamiini suures koguses käitlemise eest isiku poolt, keda on varem karistatud samalaadse teo eest, ja selle teo eest määratud katseaeg ei ole veel lõppenud. Seega on F.B varem vahetult kokku puutunud muu hulgas just selle narkootilise ainega, mille tarvitamist talle praeguses asjas ette heidetakse, tegeledes selle käitlemisega suures koguses. Tegemist on isikuga, kes teab narkootilise aine omadusi, mistõttu teab ta muu hulgas selle mõju inimorganismile ja selle tarvitamise viise. Samas avaldas F.B kohtuistungil, et ei tundnud end pärast narkootilise aine tarvitamist ehk samal õhtul tavapärasest erinevalt, vaid läks koju magama. Samuti kinnitas ta, et ei tundnud joogil tavapärasest erinevat maitset. Olukorras, kus ka väidetavast tarvitamisest umbes 48 tunni möödudes oli F.B uriinist võimalik tuvastada narkootiliste ainete esinemist, ei ole kohtu hinnangul usutav, et vahetult pärast ergutava mõjuga ainete tarvitamist ei tundnud menetlusalune isik nende mõju ja läks rahulikult magama. Võttes arvesse, et F.B-le etteheidetav tegu on toime pandud katseajal ja tema enda ütluste kohaselt on üks katseaja tingimus narkootilise aine tarvitamise keeld, esinevad menetlusalusel isikul kaalukad põhjused eitamaks, et ta pani teo toime tahtlikult. Samuti on kohtu hinnangul tähelepanuväärne ja F.B ütlusi omakorda kahtlusi alla seadev tõsiasi, et menetlusalune isik oskas seostada enda narkootilise aine tarvitamist konkreetse isikuga ehk K Õ vaid kohtukaebemenetluses ehk siis enam kui kaks kuud pärast väidetavat sündmust, mil tema väidete kontrollimise võimalused (näiteks Sikupilli keskuse parkla videosalvestise väljanõudmine) osutuvad sisuliselt võimatuks, sest turvasalvestisi ei säilitata teadaolevalt nii pika aja jooksul. Kohtu hinnangul on ka olemuslikult ebausutav nii menetlusaluse isiku kui ka tunnistajate väide, et kohtudes täiesti juhuslikult mitte väga lähedase tuttavaga, asub F.B luba küsimata ega kontrollimata, millega on tegemist, jooma selle tuttava autos leiduvast pudelist, seejuures K. Õ, olles teadlik pudeli sisust, jätab menetlusalust isikut sellest teavitamata. K. Õa ütluste kohaselt oli seejuures tegemist (vaid) amfetamiiniga, kuid ekspertiisiga tuvastatu kohaselt leiti menetlusaluse isiku uriinist neli eri ainet, mis seab tunnistaja ütluste usaldusväärsuse samuti kahtluse alla. S. Õ on F.B ütluste kohaselt tema endine elukaaslane, kellega on tal säilinud head suhted, ja samuti on tegemist isikuga, keda on varem süüdi mõistetud narkootilise aine käitlemise eest. Seega on kohtul põhjust arvata, et ka tema ütlused on tingitud soovist aidata F.B vältida narkootilise aine tarvitamises süüdimõistmisega kaasnevaid ebameeldivaid tagajärgi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus nii menetlusaluse isiku kui ka tunnistajate ütlused narkootilise aine tarvitamise juhuslikkuse osas kõrvale, pidades neid ebausaldusväärseks. Kohus ei välista seejuures, et aine tarvitamine võis toimuda F.B nimetatud kohas ja ajal, kuid võttes kõike eeltoodut arvesse ja eeskätt menetlusaluse isiku varasemaid kokkupuuteid narkootilise ainega, s.o amfetamiiniga, on kohtu hinnangul välistatud, et F.B praegusel juhul ei saanud aru, et tarbis just narkootilist ainet. NPALS § 151 lg 1 sisalduv tegu on väärteona karistatav nii 5 4-19-1184 tahtliku kui ka ettevaatamatusest toimepanduna. Kohtu hinnangul on praegusel juhul tegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega ehk menetlusalune isik pidas võimalikuks, et tarbib narkootilist ainet ja suhtus sellesse ükskõikselt. 1 lg 1 kohaselt
  41. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et F.

§ 15

etteheidetav tegu on tõendatud ja kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ka selles osas puudub alus. Karistus

  1. Kohtu hinnangul ei ole alust ka kohtuvälise menetleja otsusega mõistetud karistuse muutmiseks. KarS § 56 kohaselt lähtub kohus karistuse mõistmisel menetlusaluse isiku süüst ja arvestab karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid.
  2. LS § 227 lg 1 järgi mõistetud karistust menetlusalune isik ei vaidlusta, kinnitades, et on trahvi juba ära tasunud. Kohus peab siiski vajalikuks nentida, et rahatrahv sanktsiooni ülemmäära lähedal vastab kohtu hinnangul teo raskusele ja üld- ning eripreventiivsetele kaalutlustele. F.B ületas kiirust mitte vähem kui 20 km/h, mis on LS § 227 lg-s 1 ette nähtud raskeim võimalik tegu. Menetlusaluse isiku enda ütluste kohaselt pani ta teo toime tahtlikult, sõidurida vahetades. Süüd kergendavaks asjaoluks on seejuures teo omaksvõtt.
  3. NPALS § 151 lg 1 näeb võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kohtuväline menetleja on menetlusele isikule karistuse mõistnud alla sanktsiooni keskmist määra, kohtu hinnangul vastab mõistetud karistus isiku süüle ja ka üld- ning eripreventiivsetele kaalutlustele.
  4. Võttes arvesse, et juba kohtuvälises menetluses taotles menetlusalune isik rahatrahvi tasumist ositi, viidates raskele majanduslikule olukorrale, peab kohus võimalikuks määrata karistuse täitmine ositi kuue kuu jooksul. Kohus märgib seejuures, et enne kohtuvälise menetleja otsuse jõustumist ei ole võimalik teha otsuse täitmist edasilükkava otsustuse VTMS § 209 lg 2 alusel, mis reguleerib kohtuvälise menetleja (jõustunud) otsuse täitmisele pööramist. Menetluskulud
  5. Menetlusaluselt isikult tuleb VTMS § 111 p 8 alusel välja mõista menetluskulud, milleks on riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise ja psühhotroopse aine sisalduse uuringute tegemisel tekkinud kulud 131 eurot. Menetlusalune isik on täisealine ja töövõimeline isik ega ole esitanud tõendeid oma maksejõuetuse kohta. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et väärteomenetluses tekkinud menetluskulu tuleb jätta menetlusaluse isiku kanda. Kuna isikul joovet ei tuvastatud, siis joobe tuvastamise ekspertiisi kulu 52 eurot tuleb jätta riigi kanda.
  6. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2 otsustab kohus tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse
  7. jaanuari 1
  8. a otsus väärteoasjas nr 2302,19,000047 osaliselt, s.o F.

§ 15lg 1 alusel mõistetud karistuse ehk rahatrahvi 100 trahviühikut, s.o 400 eurot täitmise aja osas. Kar

S § 66 lg-te 2 ja 3 alusel määrata, et rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot tuleb tasuda viie kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 80 eurot kohtuvälise menetleja 6 4-19-1184 otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220195008839. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.