Obsah (6)

§ 203§ 218§ 44§ 16§ 56§ 57

Väärteoasi 4-18-79 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2018. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-18-79 Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi

§ 203

lg 1 nõudeid ja pani toime

§ 218lg-s 1 sätestatud väärteo.

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 03.01.2018. a otsusega karistati I.M

§ 218

lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot (tl 6). Kohtuvälise menetleja otsuse põhjenduste kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud tunnistajate ütluste, fototabeli, vaatluse protokolli, e-kirjaga, kutsega I.M-ile ja menetlusaluse isiku ütlustega. Menetlusalune isik I.M esitas 08.01.

1. a kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse (tl 2-4), milles taotleb Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 03.01.
2. a otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Lisaks taotleb I.M, et menetlusaluse isiku menetluskulud jäetaks vastustaja kanda. Kaebuses leiab I.M, et kohtuväline menetleja on rikkunud menetlusõigust. I.M esitas tähtaegselt vastulause. Kohtuväline menetleja on otsuses märkinud üksnes, et vastulauses esitatud ei arvestata, kuid ei ole VTMS § 74 lg 1 p 8 kohaselt põhjendanud vastulause mittearvestamist. Lisaks leiab I.M kaebuses, et väärteootsus on täies ulatuses põhjendamata, kuivõrd sellel puudub põhjendav osa ja mistahes käsitlus kogutud tõendite kohta. Kohtuväline menetleja on küll loetlenud tõendeid, kuid ei ole selgitanud, milliseid järeldusi on võimalik ühest või teisest tõendist teha, samuti asjaolu, mida need tõendid täpselt tõendavad. Seega on väärteootsus tervikuna jälgimatu ja arusaadavalt põhjendamata. 2 Kaebuse kohaselt ei ole I.M talle süüksarvatavat väärtegu toime pannud. Väärteomenetluses kogutud tõendid ei kinnita I.M poolt väärteo toimepanemist. I.M viibis 19.11.
3. a kell 01.00 oma kodus (xxxxxxxxxxxxxxxxlinn) ning magas. Kodus viibisid ka I.M alaealised lapsed ning ema (xxxxxxxxxxxxx). Kõik peale I.M poja magasid märgitud kellaajal. Väärteotoimikus on keskseks tõendiks asitõendi vaatlusprotokoll (väärteotoimik tl 6-9), mille fotodelt nähtub jopega meesterahvas. Samas ei nähtu üheltki fotolt, et fotodel kujutaud isikuks on I.M. Väärteomenetluse käigus on tunnistajana üle kuulatud kolm isikut, kelle nimed väärteotoimikust ei nähtu. Keegi tunnistajatest sündmuskohal ei viibinud ja nad on ülekuulamisel kommenteerinud üksnes videosalvestist. I.M eiab, et kedagi ei saa väärteo toimepanemises süüdi tunnistada ainuüksi kellegi kommentaari alusel videosalvestisest. Üks tunnistaja on oma ütlustes osundanud, et tundis I.M videosalvestiselt ära tema erilise kehahoiaku ja suure kõhu järgi, samuti läki-läki mütsi ja mustade kilepükste järgi. Ka teised kaks tunnistajat tundsid videosalvestiselt ära I.M ja seda just tema kehahoiaku ning üks tunnistajatest osundas I.M kilepükstele, mida viimane koguaeg kannab. I.M leiab kaebuses, et tegemist on tunnistaja meelevaldse järeldusega, kuna I.M ei ole mingit erilist kehahoiakut, ega ka suurt kõhtu. Samuti ei nähtu fotodelt läki-läki mütsi (näib, et isikul on peas kapuuts) ning fotode järgi ei ole võimalik tuvastada pükste värvi ega ka materjali. I.M viitab kaebuses internetileheküljele www.novaater.ee ning märgib, et kõnnakutuvastus on tehniliselt küll võimalik, kuid senini on saavutatud tulemusi üksnes kanna ja varavaste liikumise tuvastamisel ning seda eeldusel, et isik on paljajalu. Seega on tegemist väga spetsiifilise eriteadmisi hõlmava valdkonnaga ning I.M ei pea võimalikuks, et tunnistajad kõne alla olevas väärteoasjas selliseid eriteadmisi omaksid. Väärteoasjas ei ole läbi viidud ka vastavasisulist ekspertiisi. Tulenevalt eeltoodust leiab I.M, et madala kvaliteediga must-valge videosalvesti ei ole piisavaks tõendiks kellegi süüdi tunnistamiseks. Kaebuse kohaselt on I.M kindel, et käesolevas väärteoasjas on tunnistajateks tema endine elukaaslanexxxxxxxxxxxxon ja tema praegune poiss-sõber xxxxxxxxxxxxxxxx I.M leiab, etxxxxxxxxxxxxxxxxxon väga selge põhjus alusetult süüdistada just I.M. xxxxxxxxxxxxxx suhtes tehti väärteoasjas nr 2490,17,000506 24.03.
4. a kiirmenetluse otsus. Otsuse kohaselt heidetixxxxxxxxxxxxxxxxx ette 19.03.
5. a I.M-ile kuuluva elumaja fassaadi, puukuuri ning mootorsõiduki numbrimärgi aluse rikkumist. xxxxxxxxxxxxx tekitas oma tegevusega I.M-ile varalise kahju summas 1300 eurot (kiirmenetluse otsus on esitatud kaebuse lisana). I.M esitas Tartu Maakohtule hagiavalduse väärteoga tekitatud kahju hüvitamise nõude. Lisaks esitas I.M taganemisavalduse, millega taganes 03.06.
6. a sõlmitud kinkelepingust, millega I.M kinkis xxxxxxxxxxxxxxxx korteri. Nimetatud nõuded on käesolevalt Tartu Maakohtu menetluses. Kaebuse lisana on esitatud Tartu Maakohtu 12.05.
7. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-
8. Seega on I.M hinnangul ilmne, et xxxxxxxxxxxxx soovib I.M-ile kätte maksta. 12.01.
9. a määrusega võttis kohus I.M kaebuse menetlusse. Kohus arutas väärteoasja 21.02.
10. a kohtuistungil, kus uuriti nii isikulisi, kui ka kirjalikke tõendeid. KOHTU SEISUKOHT
11. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri poolt 03.01.
12. a tehtud üldmenetluse 3 otsus väärteoasjas nr 2780,17,010246 I.M süüditunnistamises ja karistamises

§ 218lg 1 järgi tuleb jätta muutmata.

I.M kaebus tuleb jätta rahuldamata. 2.

§ 218

lg 1, s.o varavastane süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu, suhtes põhikoosseisuna käsitletav

§ 203lg 1 sätestab vastutuse asja rikkumise või hävitamise eest.

Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et ööl vastu 18.11.

1. a kriibiti xxxxxxxxxxxxxxxxx kuuluva sõiduauto Toyota Avensis, registreerimismärgigaxxxxxxx, parempoolne esimene poritiib, samuti parempoolne esimene ja tagumine uks. Fototabelilt nähtuvalt on 19.11.
2. a sõiduautol Toyota Avensis, registreerimismärgiga xxxxxx, fikseeritud parempoolsel esitiival värvikahjustus ehk kriim (foto nr 3), sõiduauto parempoolsele esimesel ja tagumisel uksel on samuti fikseeritud värvikahjustus ehk kriim (fotod nr 4, 5) (väärteotoimik tl 27-29). Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt märkas ta 19.11.
3. a Olerexi tanklasse jõudes, et temale kuuluvat sõiduautot on ühelt küljelt kriibitud. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx ütlusi ja fototabelilt nähtuvat on kinnitanud ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx kelle ütlustest nähtub, et 19.11.
4. a hommikul märkas xxxxxxxxxxxxxxx, et temale kuuluva sõiduauto parempoolne külg on kriibitud. xxxxxxxxxxxxxxa kutsus kohale politsei, kes tegi sõiduautost pildid. Ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxütlustest nähtuvalt sai ta
5. a novembris xxxxxxxxxxxxxxx käest teada, et viimane avastas Olerexi tanklas, et tema autot on kriibitud ning xxxxxxxxxxxxxxx pidi pöörduma seetõttu politseisse. Vaidlust ei ole ka selles, et xxxxxxxxxxxxxxxxx kuuluv sõiduauto Toyota Avensis, registreerimismärgiga xxxxxxx oli ööl vastu 19.11.
6. a pargitud xxxxxxxxxxxxxxx elukoha, s.o xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva korterelamu sisehoovi.
7. Kohtu hinnangul kinnitavad väärteoasjas kogutud tõendid, et 19.11.
8. a kella 01.04 ajal rikkus xxxxxxxxxxxxxxxxe kuuluvat sõiduautot Toyota Avensis, registreerimismärgiga xxxxxxx just menetlusalune isik I.M. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx ütlustest nähtuvalt oli 19.11.
9. a kolmas kord, kui temale kuuluvat sõiduautot rikuti (kriibiti). Nimetatud ajal oli xxxxxxxxxxxxxxx sõiduauto vahetusse lähedusse pargitud veel mitmeid teisigi autosid, kuid teised autod olid rikkumata. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, et rünnak oli otseselt suunatud temale. Kuna ka teistele autoomanikele valmistas tekkinud olukord muret, otsustas xxxxxxxxxxxxxxx oma elukoha sisesoovis asuva puuriida külge rajakaamera paigaldada. Seega 19.11.
10. a sündmuse ajaks oli xxxxxxxxxxxxxxx kaamera paigaldatud. Ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxütlustest nähtuvalt paigaldas xxxxxxxxxxxxxxxxkaamera seetõttu, et just tema autot on korduvalt kriibitud ja teised läheduses pargitud autod on olnud rikkumata. xxxxxxxxxxxxxxa ja xxxxxxxxxxxxxx elukohad on Jõgeva linnas vahetunud, aga vaatamata sellele on xxxxxxxxxxxxxxx autot korduvalt rikutud. xxxxxxxxxxxxxxx salvestas rajakaamera salvestised 18.11 ja 19.11.
11. a toimunud sündmustega omakorda CD-plaadile ja andis CD-plaadi 22.11.
12. a tunnistaja ülekuulamise käigus politseile (väärteotoimik tl 15-17). Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli xxxxxxxxxxxxxxa 18.11.
13. a õhtul paigaldanud oma elukoha, s.o xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, sisehoovis asuva puuriida külge rajakaamera (fotod nr 1, 2). Rajakaamera oli suunatud xxxxxxx tänavale pargitud sõidukitele. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt (fotod nr 3, 4) saabus 19.11.
14. a kell 01.03 rajakaamera vaateväljas asunud sõidukite juurde meesterahvas. Õues on pime. Sõidukite juurde saabunud mehel on seljas jope, peas kapuuts, nägu riideesemega varjatud ja 4 jalas dressipüksid. Üks minut hiljem, s.o kell 01.04 liigub sõidukite juurde saabunud meesterahvas sõidukite vahetus läheduses (fotod nr 5, 6, 7) (väärteotoimik tl 6-10). CD-plaadil (xxxxxxxxxxxxxxx tunnistajana ülekuulamise protokolli lisa) on 36 videofaili (AVI) ja 2 pildifaili (JPG). Videofailil nimega pildil2.AVI (19.11.
15. a kell 01.03 on näha, kuidas jopesse ja dressipükstesse riietatud meesterahvas tuleb nägu varjates (peas müts, mis on lõua alt kinni seotud, lisaks on tulijal peas kapuuts, mille serva hoiab parema käega näole lähemal) kaamera suunas. Meesterahvas hoiab selga kergelt küürus ning vasakut kätt kõverdatuna puusa juures. Kaamerale lähemale jõudes keerab kaamera poolt vaadates vasakule poole. Videofailil nimega pildil1.AVI 19.11.
16. a kella 01.04 on näha, kuidas eelpool kirjeldatud meesterahvas liigub kaamera poolt vaadatuna vasakult poolt hiilides (liigub aeglaselt, selg kergelt küürus ning jälgib tähelepanelikult ümbrust) pargitud autode suunas. Isik on seljaga kaamera poole ning käed on jope taskus. Autode juurde jõudes jääb meesterahvas seisma, seejuures keharaskusega paremal jalal. Isik vaatab mitu korda vasakule ja paremale. Tunnistajaxxxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt tundis ta rajakaamera salvestisel olnud isikus ära I.M. xxxxxxxxxxxxxxx elukaaslane xxxxxxxxxxxxxxelas varasemalt I.M-iga. xxxxxxxxxxxxxxx on ühel korral xxxxxxxxxxxxx kohtunud xxxxxxxxxxxxxx endise elukoha (xxxxxxxxxxxxxxxxx tänav) vahetus läheduses ja paaril korral enda eelmise elukoha (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) hoovis. I.M seisis kohtades, kuhu tal ei oleks pidanud asja olema (nt aia servas õunapuude all), mistõttu xxxxxxxxxxxxxxxxx jäi mulje, et I.M jälgib teda. Ka I.M ja xxxxxxxxxxxxxa vahelisest SMS-suhtlusest nähtuvalt on I.M mitu korda viibinud xxxxxxxxxxxxxxxxelukoha vahetus läheduses, et jälgida xxxxxxxxxxxxxxxliikumisi (väärteotoimik tl 20-26). Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx tundis I.M videosalvestiselt ära eelkõige tema kõnnaku järgi, kuna on I.M kõnnakut varasemalt oma elukoha (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) juures korduvalt näinud. Lisaks tunneb xxxxxxxxxxxxxxa I.M ära spetsiifilise kehahoiaku (ühe jala pealt vaatamine) järgi. Videosalvestisel olev isik on ära tuntav ka riietuse (dressipüksid, läkiläki) järgi. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx ütlustest nähtuvalt tundis ta I.M ära kahelt konkreetselt videosalvestiselt (esitatud CD-plaadil politseile) ühel videosalvestisel I.M tuleb varjatud näoga maja nurga juurest kaamera poole ja teisel videosalvestisel vaatab I.M naabri akna altxxxxxxxxxxxxxxxx akende poole. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx ütlusi, asitõendi vaatlusprotokollist ja CD-plaadil olevatest failidest nähtuvat kinnitavad ka xxxxxxxxxxxxxx ütlused. xxxxxxxxxxxxxxxütlustest järeldub, et xxxxxxxxxxxxxxtundis samuti rajakaamera videosalvestiselt ära I.M . xxxxxxxxxxxxx elas I.M-iga koos ligikaudu 3 aastat. xxxxxxxxxxxxxxxxütluste kohaselt tunneb ta I.M ära ka I.M nägu nägemata selja tagant ja seda I.M spetsiifilise kehahoiaku järgi. Ka rajakaamera salvestiselt tundis xxxxxxxxxxxxxxI.M ära just talle omase spetsiifilise kehahoiaku (vasaku käe hoidmine puusal) järgi. Lisaks on videosalvestisel oleval isikul I.M-ile omane kõnnak ja ka riietus. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxütlustest nähtub samuti, et videosalvestisel (kus isik kõnnib nägu varjates ümber auto) olevaks isikuks on I.M. xxxxxxxxxxxxxxxon I.M-iga kohtunud paaril korral ning videosalvestiselt tundis ta I.M ära tema kõnnaku ning ka kehahoiaku järgi. Kohus, hinnates eelkirjeldatud tunnistajate ütlusi, leiab, et kuigi videosalvestiselt ei ole näha 19.11.
17. a kell 01.03 rajakaamera vaatevälja ilmunud meesterahva nägu, on tõendeid kogumis hinnates eluliselt usutav, et nimetatud ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx sisehoovi ilmunud isiku puhul oli tegemist just I.M-iga. Kohus peab võimalikuks ja ka eluliselt usutavaks, et tunnistajad (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx), omades varasemalt kokkupuudet I.M-iga , seega teades tema kõnnakut, kehahoiakut, 5 riietumisstiili, tundsid videosalvestiselt ära I.M. Kohus leiab, et tunnistajate ütlusi ei muuda ebausaldusväärseks asjaolu, et xxxxxxxxxxxxxxja I.M ning ka xxxxxxxxxxxxxxx vahel esineb juba pikema perioodi jooksul erimeelsusi ning nende omavahelised suhted on pingelised. Selle kohta puuduvad igasugused andmed ja selgitused.
18. Tunnistajad xxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxja xxxxxxxxxxxxxx on kinnitanud üheselt, et ööl vastu 19.11.
19. a nad ei näinud I.M xxxxxxxxxxxxxxxe kuuluvat sõiduautot kriipimas. Auto kriipimist ei nähtu ka videosalvestistelt. See on tingitud sellest, et xxxxxxxxxxxxxxx poolt paigaldatud rajakaamera oli seadistatud viisil, et rajakaamera hakkas tööle liikumise peale ja salvestas korraga 15 sekundit. Iga järgmine salvestamistsükkel algas uue liikumisega rajakaamera vaateväljas. Nii on CD-plaadil olevad 16 videofaili (IMAG0018.AVI, IMAG0019.AVI, IMAG0020.AVI, IMAG0021.AVI, IMAG0022.AVI, IMAG0023.AVI, IMAG0024.AVI, IMAG0025.AVI, IMAG0026.AVI, IMAG0029.AVI, IMAG0030.AVI, IMAG0031.AVI, IMAG0032.AVI, IMAG0033.AVI, IMAG0034.AVI, IMAG0035.AVI, pildil1.AVI ja pildil2AVI), mis puudutavad kõne all olevat õhtut ja ööd, pikkusega 15 sekundit. Samuti nähtub videofailidelt, et kaamera on tööle hakanud liikumise (inimese, auto, looma) peale. Seega peab kohus võimalikuks ja ka eluliselt usutavaks, et I.M , olles ilmunud xxxxxxxxxxxxxxxxe kuuluva sõiduauto vahetusse lähedusse (videofail pildil1AVI 19.11.
20. a kell 01.04), seejuures hoolikalt ümbrust jälgides, pani sõiduauto rikkumise toime peale seda, kui rajakaamera oli lõpetanud 15 sekundi pikkuse salvestamistsükli. Kohtu hinnangul on oluline seegi, et 18.11.
21. a õhtul liikus xxxxxxxxxxxxxxxxxaigaldatud rajakaamera vaateväljas viimane inimene kell 21.55 (videofail IMAG0024.AVI) - isik avab tänava äärde pargitud auto ukse, seejärel sulgeb ukse ning lahkub auto juurest. xxxxxxxxxxxxxxxxx kuuluva auto vahetusse lähedusse isik ei tulnud. Järgmine inimese liikumine, v.a I.M öine liikumine, on salvestatud alles 19.11.
22. a hommikul kell 08.31 (videosalvestis IMAG0034.AVI), kui xxxxxxxxxxxxxja istub oma autosse (Toyota Avensis).
23. I.M ütluste kohaselt ei saanud ta tegu toime panna, kuna ta sel ajal magas kodus. Selle kohta on kohtus ütlusi andnud ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxei ütluste kohaselt käib ta igal laupäeval ja pühapäeval oma pojal I.M külas. xxxxxxxxxxxxx aitab I.M koristada, käib laupäeva õhtuti saunas ja tavaliselt jääb I.M poole ka ööbima. Ka 18.11.
24. a õhtul kella 21.00 paiku läks xxxxxxxxxxxxx oma pojale külla. Kella 22.00 paiku läks xxxxxxxxxxxxx sauna ja I.M läks välja jalutama. I.M tuli koju tagasi kell 22.
25. Kõne all oleval õhtul olid I.M pool külas ka I.M ja xxxxxxxxxxxxxx 2 ühist alaealist last (sündinud
26. a ja
27. a). Ühiselt vaadati televiisorit. Orienteeruvalt 00.45 läksid kõik, v.a I.M poeg, magama. I.M läks teisele korrusele oma tuppa magama. xxxxxxxxxxxxx heitis I.M toa eesruumis (I.M tuba asub xxxxxxxxxxxx toa taga) asuvale diivanile. I.M ei saa oma toast lahkuda ilma xxxxxxxxxxxxx toast läbi minemata (xxxxxxxxxxxxx voodikoht on läbikäidavas toas). 18.11.
28. a õhtul ei tulnud xxxxxxxxxxxxxx und ning ta uinus alles kella 2-3 vahel öösel. xxxxxxxxxxxxx ütlustest nähtuvalt I.M öösel vastu 19.11.
29. a kodust väljas ei käinud. Ka menetlusalune I.M on ütlusi andes kinnitanud, et 18.11.
30. a õhtul oli ta oma kodus koos oma perega - kahe lapse ja emaga. Ema saabus orienteeruvalt 20.30 paiku ning hakkas toimetama. Kella 22.00 paiku läks xxxxxxxxxxxxx sauna ja I.M koos tütrega läks välja jalutama. I.M jõudis koos tütrega koju tagasi kella 22.30 paiku. Seejärel vaadati ühiselt televiisorit ning kella mindi enne kella 01.00, s.o kella 23.30 ja 00.30 vahel. Peale seda keegi majast väljas enam ei käinud. I.M ennast videofailidelt ära ei tundnud. 6 Kohus, hinnates tunnistaja xxxxxxxxxxxxx ütlusi, leiab, et kuigi xxxxxxxxxxxxx on ütlusi andes kinnitanud, et ööl vastu 19.11.
31. a ei tulnud tal und ja ta uinus alles kella 2-3 vahel öösel, ei tea xxxxxxxxxxxxx iga päeva kohta öelda, millal ta uinus. Lisaks nähtub tunnistaja xxxxxxxxxxxxx ütlustest, et I.M rääkis talle sellest, et teda süüdistatakse xxxxxxxxxxxxxxx sõiduauto kriipimises jaanuaris
32. a, kuid konkreetset kuupäeva ei mäleta, sest xxxxxxxxxxxxx Tulenevalt asjaolust, et xxxxxxxxxxxx ütlustest nähtuvalt ta küll mäletab väga täpselt, mis kell ta ööl vastu 19.11.
33. a uinus, kuid ei mäleta ligikaudu 2 kuud hiljem aset leidnud sündmuse kuupäeva, peab kohus võimalikuks ja ka eluliselt usutavaks, et tunnistaja xxxxxxxxxxxxx ei mäleta, mis kell ta tegelikult ööl vastu 19.11.
34. a uinus , mistõttu xxxxxxxxxxxxxxei saa kohtu hinnangul olla ka teadlik asjaolust, kas I.M kõne all oleval ööl lahkus oma kodust või mitte.
35. Menetlusaluse isiku I.M ütluste kohaselt süüdistab xxxxxxxxxxxxxxteda alusetult xxxxxxxxxxxxxxx auto kraapimises seetõttu, et I.M andis
36. a xxxxxxxxxxxxxx tema maja lõhkumise eest kohtusse. Menetluskulud on suured. Menetlusalune isik I.M on seisukohal, et xxxxxxxxxxxxn soovib talle selle eest kätte maksta. I.M on kohtule esitanud tõendina Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri kiirmenetluse otsuse 24.03.
37. a väärteoasjas nr 2490,17,000506 (tl 8) ja Tartu Maakohtu 12.05.
38. a määruse tsiviilasjas nr 2-17-7114 (tl 10). Kiirmenetluse otsusest nähtuvalt 19.03.
39. a xxxxxxxxxxxxx rikkus I.M-ile kuuluva elumaja fassaadi, puukuuri, samuti lõhkus I.M-ile kuuluva sõiduauto numbrimärgi aluse. xxxxxxxxxxxxx tekitas oma tegevusega varalise kahju 1300 eurot. xxxxxxxxxxxxxxpani toimevaravastase süüteo väheväärtusliku asja vastu ja talle määrati karistuseks rahatrahv 120 eurot. Lisaks on I.M esitanud kohtule Tartu Maakohtu 12.05.
40. a määruse tsiviilasjas nr 2-17-7114, millega kohus võttis menetlusse I.M hagi xxxxxxxxxxxxxxxvastu kinnisasja üleandmises ning kahju hüvitamise nõudes (tl 10). Kohtu hinnangul kinnitavad esitatud tõendid üksnes asjaolu, et I.M ja xxxxxxxxxxxxxx omavahelised suhted on juba mõnda aega olnud pingelised. Asjaolu, et I.M , xxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxx vahel esinevad erimeelsused, kinnitab ka I.M ja xxxxxxxxxxxxxxx vaheline SMS-suhtlus (kuvatõmmis vestlusest). Seega on kohtu hinnangul ilmne, et I.M, xxxxxxxxxxxxxx ning xxxxxxxxxxxxxxx omavahelised suhted on pingelised isiklike suhete pinnalt. I.M jaxxxxxxxxxxxxxxxolid elukaaslased, kelle kooselu kestis ligikaudu 3 aastat. Käesolevaks ajaks on I.M ja xxxxxxxxxxxxx lahku kolinud ning xxxxxxxxxxxxxxelab koos xxxxxxxxxxxxxxxxx. Samas leiab kohus, et kuigi xxxxxxxxxxxxxxon saanud karistada I.M vara rikkumise toimepanemise eest ja kohtu menetluses on I.M hagi xxxxxxxxxxxxxxxvastu, ei ole mingit alust arvata, et xxxxxxxxxxxxn on kättemaksuks I.M-ile esitanud tema vastu alusetu süüdistuse xxxxxxxxxxxxxxx sõiduauto rikkumises. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas kogutud tõenditega veenvalt tuvastatud, et I.M pani 19.11.
41. a kella 01.04 ajal toime xxxxxxxxxxxxxxxxx kuuluva sõiduauto rikkumise selle kriipimise teel.
42. Kohus, võttes arvesse fototabelilt nähtuvat ja tunnistajate ütlusi, leiab, et väärteokirjeldusest tuleb välja jätta xxxxxxxxxxxxxxxxx kuuluva sõiduauto Toyota Avensis, registreerimismärgiga xxxxxxx küljepeegli rikkumine. Kohtu hinnangul nähtub fototabelilt, et eelnimetatud sõidukil on fikseeritud parempoolsel esitiival värvikahjustus (kriim), samuti parempoolsele esimesel ning tagumisel uksel värvikahjustus (kriim). Lisaks on kõik tunnistajad (xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx kohtus andnud ütlusi üksnes xxxxxxxxxxxxxxxxxõiduautol (mitte küljepeeglil) esinenud kriimude kohta. Ka xxxxxxxxxxxxxxxxxsitatud kalkulatsioonist 21.11.
43. a (väärteotoimik tl 18) nähtuvalt on sõiduautole Toyota Avensis, registreerimismärgiga xxxxxxx teostatud plekitöid (vahetus, M/P), 7 värvitöid, tehtud on roostetõrje, tööde teostamisel on kasutatud varuosi ja värvimaterjale. Seega nähtub küll kalkulatsioonist, et sõiduauto remontimisel on kasutatud varuosi, kuid kalkulatsioonist ei nähtu, et kasutatud varuosaks on olnud küljepeegel. Sellest tulenevalt tuleb väärteokirjeldusest välja jätta asjaolu, et I.M 19.11.
44. a kella 01.04 ajal Jõgeva maakonnas, Jõxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maja sisehoovis rikkus xxxxxxxxxxxxxxxxx kuuluva sõiduauto küljepeegli.
45. Kohus ei tuvastanud olulisi väärteomenetlusõiguse normide rikkumisi VTMS § 150 mõttes, mis tooksid kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise. Kaebuse kohaselt on vastulause mittearvestamise põhjuste märkimata jätmine kohtuvälise menetleja poolt menetlusõiguse oluline rikkumine. VTMS § 74 lg 1 p 8 kohaselt tuleb kohtuvälise menetleja otsuses esitada vastulauses esitatu mittearvestamise põhjus. Kohtuväline menetleja on otsuses lühidalt kajastanud vastulauses esitatud seisukohti (I.M ei ole toime pannud talle süüks arvatavat väärtegu) ning seejärel kogutud tõenditele tuginedes leidnud, et I.M on rikkunud

§ 203

lg 1, seega toime pannud

§ 218lg-s 1 sätestatud väärteo.

Seejuures ei ole kohtuväline menetleja tõepoolest põhjendanud, miks ta vastulausega ei arvesta. Kohus nõustub, et sellega on kohtuväline menetleja rikkunud menetlusnorme. Samas leiab kohus, et vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendamata jätmine ei ole endaga kaasa toonud ebaseaduslikku lahendit. Seega ei ole kohtu hinnangul tegemist olulise väärteomenetlusõiguse rikkumisega.

1. Eeltoodust tulenevalt on väärteoasjas kogutud tõenditega tuvastatud, et I.M 19.11.
2. a kella 01.04 ajalxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxmaja sisehoovis kriipis xxxxxxxxxxxxxxxxx kuuluva sõiduauto Toyota Avensis, registreerimismärgiga xxxxx, parempoolse esimese poritiiva ning parempoolsed esimese ja tagumise ukse. Kohtu hinnangul on õige I.M tegu kvalifitseerida

§ 218

lg 1 järgi, kuna I.M on sõiduauto rikkumisega (

§ 203lg 1) tekitanud xxxxxxxxxxxxxxxxe varalise kahju summas 799,20 eurot.

Nimelt nähtub SR Carman OÜ 21.11.

1. a sõiduautole Toyota Avensis 2,4, registreerimismärgiga xxxxxxx väljastatud kalkulatsioonist, et sõiduauto remondi, s.o värvikahjustuste likvideerimise maksumuseks on 799,20 eurot. Seega ei ületanud tekitatud kahju teo toimepanemise ajal, s.o 19.11.
2. a, 20 miinimumpäevamäära.

§ 44lg 2 kohaselt oli 19.11.2017.

a miinimumpäevamäära suurus 10 eurot (RT I, 07.07.

1. a).
2. Kohus leiab, et I.M eesmärgiks oli rikkuda xxxxxxxxxxxxxxxxx kuuluv sõiduauto, st ta tegutses kavatsetusega

§ 16lg 2 mõttes.

xxxxxxxxxxxxxxx ütlustest nähtuvalt on ta I.M näinud oma elukoha vahetus läheduses. Ka xxxxxxxxxxxxxxx ja I.M vahelisest SMS-suhtlusest nähtuvalt on I.M käinud xxxxxxxxxxxxxxx elukoha juures. Seega oli I.M kahtlematult teadlik sellest, kus xxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxx elavad, ning kuhu xxxxxxxxxxxxx oma sõiduautot pargib. Kogutud tõenditega on tuvastatud, et I.M hiilis öösel pimedas, s.o kell 01.04 xxxxxxxxxxxxxxx sõiduauto vahetusse lähedusse, seejuures hoolikalt ümbrust jälgides ning seejärel tekitas xxxxxxxxxxxxxxx sõiduauto parempoolsele küljele värvikahjustusi (kriime). Teistele kõrvale pargitud autodele kahjustusi tekitatud ei ole. Kohtu hinnangul ei saanud selline tegevus (arvestades ainuüksi värvikahjustuste iseloomu ja väljanägemist) olla juhuslik. Menetlusaluse isiku I.M selline käitumine osundab selgelt eesmärgile rikkuda xxxxxxxxxxxxxxxxsõiduk. Kuna I.M oli täielikult teadlik, et teise isiku vara rikkumine, sh kahjustamine, on õigusvastane, teadis I.M, et ta paneb toime süüteo. 10. Kohtuvälise menetleja otsusega on I.M-ile määratud karistuseks rahatrahv 30 trahviühikut, s.o 120 eurot.

§ 218lg 1 kohaselt on õigus määrata rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

8

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et määratud sanktsiooni alammäära lähedane karistus vastab I.M süüle. Karistatuse põhjendamise hindamisel tuleb arvestada, et I.M on väärteo toime pannud kavatsetusega. Kohus peab oluliseks arvestada, et kuigi I.M oma tegevusega kahtlematult rikkus xxxxxxxxxxxxxxxxx kuuluva sõiduauto, millega omakorda põhjustas xxxxxxxxxxxxxxxxe varalise kahju ning sellise tegevuse mõju ei saa alahinnata, ei olnud rikkumise raskus sedavõrd suur. I.M tegevuses karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid

§ 57ja § 58 mõttes ei esine.

Eeltoodust tulenevalt peab kohus karistuse mõistmise põhimõtetega kooskõlas olevaks karistuseks rahatrahvi alammäära lähedal, s.o 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Menetluskulud Kaitsja on esitanud taotluse kaitsja tasu hüvitamiseks. VTMS § 38 lg 1 sätestab, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna kohus jättis kohtuvälise menetleja lahendi muutmata, jäävad menetluskulud I.M kanda. Raina Pärn Kohtunik 9