4-18-1298/8

(233017005224)Väärteoprotokolli number 233017005224 Kohtunik Astrid Asi Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Irina Štšelina Väärteoasi narkootiliste- ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 lg 1 järgi Menetlusalune isik T.E isikukood XXX; elukoht xxx; määratlemata kodakondsus; emakeel vene keel, ei tööta Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti politseijaoskond asukoht Vahtra 3, 21003 Narva. Kohtuistungil osalenud isikud menetlusalune isik T.E kohtuvälise menetleja esindaja – Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri vanemväärteomenetleja Tarvo Kaiva Kohtuistungi toimumise aeg 28.03.2018 RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 pst 1,2 ja §-dest 108-109, 111 kohtunik otsustas: Ida prefektuuri Narva Tunnistada T.E süüdi enne 16.09.2017 arsti ettekirjutuseta narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamises, s.o NPALS § 15¹ lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja mõista karistuseks 1 (üks) päev aresti. VTMS § 205 lg 3 alusel lugeda aresti kandmise alguseks T.E arestimajja saabumise aeg. 1 4-18-1298 Vastavalt VTMS § 205 lg-le 2 on T.E kohustatud ilmuma aresti kandmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna arestikambrisse Vahtra 3, Narva – 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Mitteilmumise korral kohaldatakse sundtoomist. Mõista T.E-lt riigituludesse välja menetluskulud – uriiniproovi võtmise ja terviseseisundi kirjeldamise (16.09.2017) eest 31 (kolmkümmend üks) eurot ja 19 senti ning joobeseisundi uuringu (25.09.2017 uuringuakt 1747T) eest 35 (kolmkümmend viis) eurot. Jätta riigi kanda joobeseisundi hinnangu (uuringuakti 1747T Lisa 2 02.10.2017) kulu 52 (viiskümmend kaks) eurot. Määrata, et T.E on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (66,19 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 3 (kolme) kuu jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700015058, ning selgitus „T.E, 4-18-1298, väärteomenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule Narva kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, s.o 29.03.

1. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav 15 päeva pärast alates apellatsiooniteate esitamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtus kantseleis tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuris koostati 16.02.2018 väärteoprotokoll väärteoasjas nr 2330,17,
2. Protokolli kohaselt oli T.E eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet amfetamiin ilma arsti ettekirjutuseta. Teo toimepanemise ajaks on märgitud 16.09.2017 kell 05.
3. Väärteoprotokolli kohaselt pani T.E sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav NPALS § 151 lg 1 järgi. Juhindudes VTMS §-st 71 edastas kohtuväline menetleja kõnealuse väärteoasja Viru Maakohtule. 2 4-18-1298 NPALS § 151 lg 1 kohaselt on rahatrahvi või arestiga karistatav narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine või väikeses koguses ebaseaduslik valmistamine, omandamine või valdamine. Protokollis nimetatud amfetamiin kuulub sotsiaalministri
4. mai
5. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisas 1 toodud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Seega tegemist on narkootilise ainega NPALS § 31 lg 1 tähenduses. NPALS § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. T.E ütlustest ega muudest tõenditest ei nähtu, et tal olnuks 2017.a septembris meditsiinilistel näidustustel alust narkootiliste ainete tarvitamiseks. Viimast kinnitab ka asjaolu, et karistusregistri andmetest nähtuvalt karistati T.E 2016.a mitmel korral NPALS § 151 lg 1 järgi narkootiliste ainete ebaseadusliku tarvitamise eest. Lisaks sellele karistati teda Viru Maakohtu 06.10.2017 kohtuotsusega nr 1-17-9363 KarS § 424 järgi 19.05.2016.a narkojoobes olles mootorsõiduki juhtimise eest. EKEI uuringuaktiga nr 1747T on tuvastatud, et 16.09.2017 kell 06.00 oli T.E organismis amfetamiini. Samas läbivaatuse (16.09.2017 kell 6.00) ja eelviidatud uuringuakti pinnalt T.E narkootilise aine joovet 16.09.2017 kell 06.00 seisuga ei tuvastatud. See viitab asjaolule, et läbivaatuse ajaks oli narkootikumide tarvitamisest möödunud nii palju aega, et mingeid väliseid narkootikumide tarvitamisele viitavaid tunnuseid enam ei esinenud või siis oli tarvitatud aine kogus nii väike, et ei avaldanud mingit mõju ega tekitanud joovet. Eelnevaga on tuvastatud, et T.E organismis oli 16.09.2017 narkootilist ainet amfetamiin, mis kinnitab tema tegevuses NPALS § 151 lg-s 1 sätestatud ühe teoalternatiivi – narkootikumide tarvitamise – objektiivsete tunnuste esinemist. Narkootilise aine tarvitamise täpset aega ei ole tuvastatud. T.E enda ütlustest nähtuvalt tarvitas ta 2017.a sügisel regulaarselt narkootikume ega mäleta täpseid kuupäevi. Narkootilise aine regulaarse tarvitamise korral puudub võimalus hinnata, millal täpselt manustati narkootiline aine, mille jääke 16.09.2017 T.E organismist leiti. Tegemist võib olla nii ühe- kui ka mitmekordse tarvitamise mõjudega. Süüdistusetteheite kohaselt toimus amfetamiini tarvitamine enne 16.09.2017 kell 05.10, so enne T.E kinnipidamist. Vastav faktiline asjaolu on nii EKEI uuringuaktiga kui ka T.E enda ütlustega ka kinnitust leidnud. Eelnevast tulenevalt esinevad T.E tegevuses NPALS § 15 väärteo objektiivsed tunnused. 1 lg-s 1 sätestatud Kohtus antud ütlustes T.E tunnistas narkootiliste ainete tarvitamist ning tema selgitustest nähtuvalt tegi ta seda teadlikult sel perioodil esinenud stressiseisundi leevendamiseks. Olles eelnevalt korduvalt taolise tegevuse eest karistatud, oli ta teadlik, et narkootiliste ainete tarvitamine ilma arsti ettekirjutuseta ei ole lubatud. Nimetatud asjaoludest järelduvalt käitus T.E amfetamiini tarvitades kavatsetusega KarS § 16 lg 2 tähenduses. Tema eesmärgiks oli narkootikumide tarvitamine ning amfetamiini manustamisega viis ta eesmärgipärase teo lõpule. 3 4-18-1298 Ülaltoodut kokkuvõttes on kohtu hinnangul tuvastatud, et T.E tarvitas enne 16.09.2017 kell 05.10 narkootilist ainet amfetamiini ning tegi seda ilma arsti ettekirjutuseta ja kavatsetult. Taolise käitumisega pani ta toime NPALS § 151 lg-s 1 sätestatud väärteo. Karistus NPALS § 151 lg 1 näeb karistusena ette nii rahatrahvi kui ka aresti. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse liigi valimisel arvestab kohus asjaolu, et T.E on varem korduvalt analoogse rikkumise eest rahatrahviga karistatud, kuid see ei ole mõjutanud teda hoiduma uue rikkumise toimepanekust. Seetõttu peab kohus antud juhul vajalikuks kohaldada karistusena aresti. Kuigi tegemist oli korduva rikkumisega, ei saa karistuse määra osas jätta tähelepanuta, et eelmisest rikkumisest oli möödunud ligikaudu aasta ning enam kui poole aasta jooksul ei ole uusi rikkumisi tuvastatud. Lisaks arvestab kohus T.E ülestunnistust ning käsitleb seda karistust kergendava asjaoluna. Karistusmäära üle otsustades tuleb ühe tegurina võtta arvesse ka varasemate reaalsete vabadusekaotuslike karistuste puudumist. Neil põhjustel peaks antud juhul olema karistus keskmisest oluliselt madalamas määras. Karistuse kohaldamisel ei saa jätta tähelepanuta ka süüteomenetlusele kulunud aega. Tulenevalt KarS § 81 lg-st 3 on seadusandja näinud väärtegude puhul ette kaheaastase aegumistähtaja. See on kuritegude aegumistähtaegadega võrreldes oluliselt lühem periood. Seega on seadusandja pidanud väärtegude puhul kiiret menetluse läbiviimist eriti oluliseks. Sealjuures tuleb arvestada, et karistuse mõjusus ei sõltu üksnes karistuse vältimatusest, vaid suuresti ka sanktsiooni rakendamise kiirusest. On üldteada, et teo karistusväärus kahaneb ajas oluliselt. Toimikust nähtuvalt on viimane tõenduslikku teavet omav dokument koostatud 02.10.
6. Väärteoprotokoll koostati 4,5 kuud hiljem, so 16.02.
7. Miks kulus väärteoprotokolli koostmisele niivõrd pikk ajavahemik, toimikust ei nähtu. Tegemist ei ole mahuka ega sisult keeruka menetlusega, mis õigustaks ligikaudu pooleaastast kohtuvälist menetlust. Viimast kinnitab ka tõik, et kogu tõendusteabe (sh EKEI uuringuakt) kogumiseks kulus vaid pool kuud. Taolistel asjaoludel leiab kohus, et antud juhul ei ole kohtuväline menetleja pidanud kinni mõistliku menetlusaja järgimise kohustusest. Samas ei ole mõistliku menetlusaja rikkumine niivõrd tõsine, et tingiks väärteomenetluse lõpetamise. Küll aga võtab kohus rikkumist arvesse karistuse määra valikul. Eelöeldust lähtuvalt ning arvestades süüteo tehiolusid, süüteo toimepanemisest möödunud aega ja asjaolu, et teole järgnenud poole aasta jooksul ei ole uusi rikkumisi tuvastatud, mõistab kohus T.E-le karistuse minimaalses määras, so 1 päev aresti. Vastavalt VTMS § 205 lg-le 3 tuleb aresti kandmise alguseks lugeda T.E arestimajja saabumise aeg. VTMS § 205 lg 2 alusel kohustab kohus T.E ilmuma aresti kandmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna arestikambrisse Vahtra 3, Narva – 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Mitteilmumise korral kohaldatakse sundtoomist. 4 4-18-1298 Menetluskulud VTMS § 38 lg-st 1 ja KrMS § 175 lg 1 p-st 3 tulenevalt on käesolevas menetluses tekkinud menetluskuludeks uriiniproovi võtmise ja terviseseisundi kirjeldamise (16.09.2017) kulu 31,19 eurot, joobeseisundi uuringu (25.09.2017 uuringuakt 1747T) kulu 35 eurot ning joobeseisundi hinnangu (uuringuakti 1747T Lisa 2 02.10.2017) kulu 52 eurot. Kuivõrd viimase näol ei ole tegemist süüstava tõendiga, jätab kohus joobeseisundi hinnangu kulu (52 eurot) riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele T.E-lt . Sealjuures annab kohus T.E-le õiguse tasuda väljamõistetud menetluskulud (66,19 eurot) 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik 5