KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

§ 69lg 6 alusel Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 24.

aprilli

1. a määrus A.H. Viru Vangla kriminaalhooldusosakond Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Tühistada Viru Maakohtu
3. aprilli
4. a määrus ja jätta Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku taotlus A.H. ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata.
5. Määruskaebus rahuldada. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Pärnu Maakohtu
7. aprilli
8. a otsusega tunnistati A.H. süüdi karistusseadustiku (

) § 121 lg 2 p 3 järgi ja teda karistati 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendas maakohus seda karistust sama kohtu 12.

mai 2015. a otsusega asjas nr 1-15-3209 mõistetud ärakandmata karistuse võrra ning mõistis A.H. ile liitkaristuse 7 kuud 15 päeva vangistust.

§ 69lg-te 1 ja 3 alusel asendati vangistus 225 tunni üldkasuliku tööga.

A.H. ile määrati üldkasuliku töö tegemise ajaks 24 kuud ja ta allutati

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele ning

§ 75lg 2 p-s 2 tulenevale keelule mitte tarvitada alkoholi.

Kohtuotsus jõustus

1. aprillil
4. mail 2017 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles tehti ettepanek pöörata A.H. i karistus täitmisele. Kriminaalhooldaja põhjendas oma ettepanekut sellega, et A.H. hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale ja on seitsmel korral rikkunud registreerimiskohustust. Kohtuistungil loobus kriminaalhooldusametnik oma taotlusest karistus täitmisele pöörata. Pärnu Maakohtu
5. juuni
6. a määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku taotlus A.H. i karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata.
8. märtsil 2018 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule teise erakorralise ettekande, milles tehti ettepanek pöörata A.H. i karistus täitmisele. Kriminaalhooldaja selgituste kohaselt hoiab hooldusalune üldkasuliku töö tegemisest kõrvale.
9. Viru Maakohtu
10. aprilli
11. a määrusega pöörati A.H. i karistus täitmisele. Maakohus leidis, et kriminaalhooldusametniku ettepanek pöörata A.H. i vangistus täitmisele on põhjendatud. Esimene erakorraline ettekanne esitati A.H. i suhtes
12. mail 2017, kuna ta rikkus korduvalt registreerimiskohustust ning hoidus üldkasulikust tööst kõrvale. Kohus leidis toona, et noorele inimesele tuleb anda võimalus karistus ära kanda üldkasuliku tööna ning jättis erakorralise ettekande rahuldamata. Teisest erakorralisest ettekandest nähtuvalt hoidis A.H. üldkasulikust tööst kõrvale ajavahemikel 14.–
13. veebruar 2018 ning 1.–
14. märts
15. A.H. on põhjendanud mitteilmumist enda ja lapse haigustega. Nähtuvalt kohtule esitatud arstitõendist oli A.H. haige
16. veebruaril 2018,
17. veebruaril 2018 ja
18. märtsil 2018, samuti nähtub AS Rakvere Haigla
19. veebruari
20. a patsiendikaardist, et süüdimõistetul soovitati vältida 2–3 päeva füüsilist koormust. A.H. i selgitused tööle mitteilmumise kohta ülejäänud perioodi vältel on paljasõnalised ning tõendamata. A.H. on hoidnud üldkasulikust tööst kõrvale tahtlikult. Kriminaalhooldus A.H. i suhtes algas juba
21. aprillil 2016, kuid ta on 225 üldkasuliku töö tunnist teinud ära üksnes 69 tundi. A.H. ile on käimasoleva kriminaalhoolduse jooksul koostatud juba kaks kirjalikku hoiatust ning
22. mail 2017 ka erakorraline ettekanne. Kuigi kohus andis talle lisavõimaluse karistuse kandmise jätkamiseks vabaduses, on ta suhtunud üldkasuliku töö tegemisse ükskõikselt ka pärast seda. Kuivõrd A.H. ile määrati üldkasuliku töö tegemiseks seadusest tulenev maksimaalne tähtaeg, ei ole enam võimalik üldkasuliku töö tegemise aega pikendada. Seega on karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalse täitmisele pööramisega. Süüdimõistetul on KrMS § 415 lg 1 p-st 2 tulenevalt võimalik taotleda vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamist. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
23. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A.H. , kes palub maakohtu määruse tühistada ja vaadata üle kriminaalhooldusametniku senine tegevus. Määruskaebuse esitaja tunnistab, et üldkasuliku töö tunnid on tegemata, ent ta ei ole nõus väitega, et ta oleks töö tegemisest keeldunud või sellest kõrvale hoidunud. Mitteilmumise põhjuseks on olnud tema ja/või lapse tervis. A.H. oli kriminaalhoolduse ajal rase. Iga töö katkestamise või puudumise kohta on tal arstitõend, mille ta esitas ka kriminaalhooldusametnikule. Arst märkis haigusena kindlad kuupäevad, kuid kriminaalhooldusametnik tahtis saada tõendit periooditi. Arstiga ametnik ühendust ei võtnud. A.H. heidab kriminaalhooldusametnikule ette, et viimane suhtus temasse mõnitavalt. A.H. märgib, et üldkasulik töö jäi tegemata ka seetõttu, et ta oli raseduse ajal pidevate valude tõttu korduvalt haiglas ning sünnitas määratud tähtajast kaks nädalat varem –
24. aprillil
25. A.H. rõhutab, et Virumaale elama asudes on ta hakanud oma elu korda saama, ta kasvatab kaht toredat tütart ja tal on toetav perekond. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6.

§ 69

lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt sama seadustiku § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades

§ 69lg-s 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Osutatud norm annab 2

§ 69lg 6 praegu kehtivale redaktsioonile).

Otsustades, kas ja kui, siis millise

§ 69

lg-s 6 ette nähtud õigusliku tagajärjega süüdimõistetu rikkumisele reageerida, tuleb kohtul alati silmas pidada põhiseaduse §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet. Proportsionaalsuse põhimõte ehk ülemäärasuse keeld seob kogu riigivõimu, sellega peab arvestama mitte ainult seadusandja, vaid ka õiguse kohaldaja (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. veebruari
2. a määrus asjas nr 3-1-1-1-12, p 16).
3. Viru Maakohus tuvastas, et A.H. rikkus üldkasuliku töö tegemise nõudeid ja on teinud 225 tunnist üldkasulikust tööst vaid 69 tundi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et rikkumise fakt on tõendatud. A.H. i väide, et üldkasuliku töö tegemata jätmine oli kõikidel juhtudel tingitud üksnes tema enda või lapse haigestumistest, on tõendamata. Samuti leidis maakohus õigesti, et kuna A.H. ile määrati üldkasuliku töö tegemiseks maksimaalne seaduses lubatud tähtaeg, ei ole võimalik töö tegemise tähtaega pikendada. Ringkonnakohus lisab, et arvestades kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaja lõppemist
4. aprillil 2018, ei saa A.H. ile panna ka

§ 69

lg 6 ja

§ 75lg 2 alusel täiendavaid kohustusi.

1. Samas ei nõustu kolleegium maakohtuga selles, et A.H. i vangistus tuleb tegemata üldkasulikule tööle vastavas ulatuses (5 kuud ja 6 päeva) täitmisele pöörata. A.H. esitas maakohtule
2. märtsi
3. a arstitõendi, millest nähtub, et süüdimõistetu oli sel ajal 30.–
4. rasedusnädalal ning sünnituse ajaks prognoositi
5. maid 2018 (KoTo, tl 10). Määruskaebuses märgib A.H. , et ta sünnitas lapse kaks nädalat enne prognoositud aega, s.o
6. aprillil
7. Järelikult oli A.H. üldkasuliku töö tegemise perioodil lapseootel ning praegu on A.H. kahe lapse ema, kusjuures üks lastest on umbes ühe kuu vanune. Seega hoolitseb A.H. kahe lapse eest, kellest üks on vastsündinu ja vajab eriliselt ema tähelepanu. See pole aga ainukene argument, mis räägib selle vastu, et pöörata A.H. i kandmata vangistus

§ 69lg 6 alusel täitmisele.

Kolleegium arvestab ka sellega, et need kehalised väärkohtlemised, milles A.H. kriminaalasjas nr 1-16-2361 ja 1-15-3209 süüdi tunnistati ja mille eest mõistetud karistuse täitmisele pööramist kriminaalhooldusametnik taotleb, polnud kohtuotsustes tuvastatud tehiolusid silmas pidades kuigivõrd rasked. Lisaks pani A.H. ühe kehalise väärkohtlemise toime alaealisena ja teise vaid napilt pärast täisealiseks saamist. Kõnealused kuriteod jäävad aastatesse 2014 ja 2015 ning pole andmeid, et A.H. oleks pärast seda veel mõne kuriteo toime pannud. Seega on viimasest kuriteost möödas ligikaudu kolm aastat, mille jooksul on A.H. suutnud kuritegude toimepanemisest hoiduda. See fakt annab kolleegiumile usku, et A.H. suudab ka vangistust ära kandmata käituda edaspidi õiguskuulekalt. Võttes arvesse kõiki käesolevas punktis osutatud asjaolusid kogumis, leiab kolleegium, et A.H. i vangistuse

§ 69

lg 6 alusel täitmisele pööramine oleks ebaproportsionaalne ja kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb jätta rahuldamata.

1. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 4, tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
2. aprilli
3. a määruse ja teeb ise uue määruse, millega jätab Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku taotluse A.H. i vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Määruskaebus tuleb rahuldada. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 3