lg2, § 223 lg 1 ja VTMS § 83 p 2, § 107- 109, 111, 113 kohus otsustas: 1.Süüdi tunnistada R.O liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi.
p 32 kohaselt loetakse liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Kuna Hyundai Accent, reg. nr xxxxsõitis teelt välja ja selle tagajärjel sai auto kahjustada ja seeläbi tekitati autoomanikule Xxxx varaline kahju, oli tegemist liiklusõnnetusega.
lg 1 ettenähtud väärteo koosseisu täitmiseks on oluline, et varaline kahju on tekitatud teisele isikule, mitte liiklusõnnetuse põhjustanud isikule endale. Käesolevas väärteoasjas on Hyundai Accent, reg. nr xxxxomanikuks Xxxx. Seega tekkis liiklusõnnetuse tagajärjel varaline kahju kolmandale isikule s.o Xxxx. R.O on ise kinnitanud, et ringil ei õnnestunud tal halbade rehvide tõttu pöörata ringteele ja lendas teelt välja, seega nähtub R.O enda ütlustest, et teelt väljasõit oli põhjustatud sellest, et valitud kiirusel ei suutnud ta autot kehvade rehvide tõttu enam teel hoida. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et R.O rikkus enda tegevusega
lg 3 p2 nõudeid, s.t ei kohandanud ega vähendanud oma sõidukiirust vastavalt tingimustele s.t tee- ja ilmastikuoludele pannes sellega toime
S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on R.O täitnud
S § 18 lg 1 mõttes. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemisest, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Selleks, et isikule ette heita hooletust peab kohus tuvastama, et isik on rikkunud mingit hoolsuskohustust jättes mingi ühiskonnas eksisteeriva käitumisreegli täitmata, mille tähele panemiseks ja täitmiseks oli ta kohustatud. Tulenevalt
lg 3p 2 peab juht kohandama sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks ja peab vähendama kiirust ning vajadusel seisma jääma kui tingimused seda nõuavad. Selle nõude järgimine võimaldab vältida olukorda, kus juht kaotab kontrolli sõiduki üle tulenevalt sõiduki kehvades rehvidest. Seega, kui R.O oleks olnud hoolikas ning oleks hinnanud teeolusid ja auto tehnilist seisundit tähelepanelikumalt ja hoolikamalt ning oleks arvestanud võimalusega, et kehvade rehvidega võib liiga suurel kiirusel teelt välja sõita (eriti ringteelt) ja vajadusel tuleb kiirust vähendada, siis ei oleks tema juhitud sõiduk ka teelt välja sõitnud. Seega pani menetlusalune isik R.O väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. 3 R.O ei vaidlusta ka asjaolu, et tal puudus mootorsõiduki juhtimisõigus. Ka Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt puudub R.O juhtimisõigus. Lk 37 olev sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus kinnitab, et R.O on novembris 2013 juba sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, seega on tema puhul tegemist isikuga, kes vastab
R.O enda ütlused ja sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega kinnitavad, et R.O juhtis 30.12.2017 kell 15.45 ajal Õismäe teel mootorsõidukit Hunday Accent reg nr-ga xxxx. R.O on ise tunnistanud, et tal juhtimisõigus puudus. R.O ütlustest ning objektiivsest käitumisest – teades, et tal puudub juhtimisõigus ja teda on eelnevalt 2013 aastal juhtimiselt kõrvaldatud, kuid siiski istus sõiduauto rooli ning juhtis sõidukit – nähtub, et väärtegu on toime pandud kavatsetult. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et R.O rikkus enda tegevusega
lg 1p 1 ja 3 nõudeid, pannes sellega toime
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. R.O on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus ning rikkumise eest on karistusena ettenähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni.
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ning rikkumise eest on karistusena ettenähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest. Kuna R.O on ühe teoga pannud toime mitmele väärteokoosseisule vastavad teod, tuleb mõista karistus KarS § 63 lg 1 alusel. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Menetlusalusele isikule määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. R.O karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü tunnistamist. Nähtuvalt karistusregistrist (lk 29-32) on R.O väärteokorras korduvalt karistatud, viimati 2017.aastal
Karistusregistriandmetel on varasemalt mõistetud rahatrahvid A.Voronniil kõik tasumata. Samuti on isikule määratud varasemalt juhimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest ka korduvalt arest, mis on kantud. Asjaolu, et R.O ei ole talle 2017 aasta augustis ja ka varasemalt määratud rahatrahve siiani tasunud näitab isiku hoolimatut ja ükskõikset suhtumist talle varasemalt määratud rahatrahvidesse. Hoolimata varasematest karistustes on R.O jätkanud liiklusalaste väärtegude toimepanemist, mis kinnitab, et eelnevad karistused ei ole R.O-le mõju avaldanud ning hoidnud teda uue väärteo toimepanemisest. Samuti on R.O lisaks juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimisele põhjustanud käesoleval juhul ka liiklusõnnetuse, mis näitab, et tema väärteod on muutnud järjest raskemaks. Juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine 4 on ohtlik ja seab ohtu lisaks R.O-le endale ka temaga koos autos viibinud isiku ja teiste kaasliiklejate elu. Kõigest eelnevast johtuvalt ja arvestades isiku süü suurust (toime on pandud 2 väärtegu) ja asjaolu, et R.O puudub töökoht, mistõttu ei ole tal ilmselgelt ka rahalisi vahendeid rahatrahvi tasumiseks (ka varasemad trahvid on tasumata), ei ole menetlusaluse isiku puhul otstarbekas ning põhjendatud määrata uuesti karistuseks rahatrahv. Arvestades, et R.O on liiklusalasete väärtegude eest ka varasemalt karistatud raskema sanktsiooni liigiga s.o arestiga, mis ei ole siiski piisavat mõju avaldanud, tuleb teda karistada arestiga sanktsiooni keskmises määras s.o 15 päeva. KarS § 69 lg 1 tulenevalt on kohtul võimalik määratud arest asendada üldkasuliku tööga ainult isiku enda nõusolekul. Kuna R.O ei ole vastavasisulist taotlust esitanud, puudub kohtul ka võimalus asendada A.Voronile määratud arest üldkasuliku tööga. Arvestades, et isik oli kohtuistungi ajast teadlik, kuid ei ilmunud kohtuistungile, ei olnud R.O ilmselt huvitatud, et kohus võiks tema suhtes võimaliku määratava aresti asendada üldkasuliku tööga. Liina Pohlak Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.