Obsah (7)

§ 198§ 42§ 126§ 125§ 40§ 41§ 147

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. august 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-18-1956 (2780,18,001724) Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud koh

§ 198alusel ei ole käesolev määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. I.S-i esitas
2. aprillil
3. a kohtule kaebuse kohtuvälise menetleja
4. märtsi
5. a koostatud otsusele väärteoasjas nr 2780,18,001724, milles ta taotles otsus osaliselt tühistada.
6. Tartu Maakohtu
7. aprilli
8. a määrusega võeti kaebus menetlusse ja määrati asja arutamine
9. juunil 2018 kell 10:
10. Kohtumenetlusest osavõtt tehti kohustuslikuks I.S-ile ja kohtuvälisele menetlejale.
12. juunil toimunud istungile ilmusid kohtuväline menetleja ja tunnistaja. Ilmumata jäi I.S. Telefonivestluses sekretäriga selgitas I.S, et ei ole kutset kätte saanud. Sekretäri selgitusele, et kutse saadeti I.S e-posti aadressile, mille ta oli kaebusele märkinud, vastas I.S, et ei saa istungile ilmuda, kuna on haiguslehel. I.S kohustati esitama arstitõend
13. juuniks
15. juunil tegi kohus I.S perearstile päringu, kas I.S oli tervisest tulenev põhjus kohtuistungile mitteilmumiseks. Perearsti
16. juuni tõendist nähtub, et sellist takistust perearsti andmetel I.S ei olnud.
17. Maakohus jättis oma
18. juuni
19. a määrusega I.S kaebuse läbi vaatamata.
20. I.S kohustati ilmuma väärteoasja kohtulikule arutamisele. Nimetatud kutse on ta kätte saanud, kuna see edastati tema enda poolt kaebusel märgitud e-posti aadressile. I.S ei ole väitnud, et ta nimetatud e-posti aadressi ei kasuta. Seega pidi ta kohtu saadetud e-kirja kätte saama ning oli teadlik kohustusest ilmuda kohtuistungile. Kutse edastati piisava ajavaruga, s.o aprilli lõpus.
21. I.S ei ole esitanud kohtu määratud tähtajaks (
22. juuniks 2018) arstitõendit. Seda ei ole ta esitanud ka hiljem. Kohtu järelpärimisele vastas perearst, et tema andmetel ei esinenud I.S tervislikust seisundist tulenevalt põhjust, mis oleks takistanud tal
23. juunil 2018 istungil osalemast. Seetõttu puudub alus arvata, et I.S tervislik seisund oleks takistanud tal kohtuistungist osa võtta. MÄÄRUSKAEBUS
24. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse vandeadvokaat R. Napa, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist, väärteoasja arutamise edasilükkamist ning uue istungiaja määramist. 7.1 I.S kinnitusel ei ole ta saadetud kutset kätte saanud. Seda selgitas ta ka
25. juunil
26. a toimunud vestluses kohtuistungi sekretärile. Kohus ei ole I.S-ile kutset saates järginud

§-des 122, 40 ja 41 sätestatut, mistõttu tuleb eeldada, et menetlusalune isik ei olnud istungist teadlik enne, kui samal päeval vestluses sekretäriga. 7.2 I.S kinnitusel takistas tal istungile ilmumast ka tervislik seisund. I.S kinnitusel saatis perearst sellekohase digitaalselt allkirjastatud teatise ka Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. I.S-ile oli väljastatud töövõimetusleht alates 7. maist kuni 22. juunini 2018. 5. juunil ja järgneval päeval viibis ta ema juures Tartus ja pidi 6. juuni hommikul minema uuringutele Tartus. 7.3 Kohus ei arvestanud sedagi, et

§ 42

lg 2 p 1 järgi on isiku ilmumata jäämise mõjuvaks põhjuseks väljakutsutu äraolek, mida ei saa käsitleda väärteomenetlusest kõrvalehoidumisena. Seda, et I.S viibis Tartus ja oli oma elukohast Jõgevalt ära, kohus kahtluse alla ei seadnud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalide, vaidlustatud kohtulahendi ja sellele esitatud määruskaebusega, peab kaebust põhjendatuks, tühistab kohtumääruse ja saadab väärteoasja nr 4-18-1956 materjalid Tartu Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Oma seisukohta põhjendab ringkonnakohus järgmiselt. 9.

§ 126

lg 2 näeb ette, et kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei ole edasi lükatud

§ 125alusel, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata.

Ringkonnakohtu hinnangul nähtub

§ 126

lg-test 1 ja 2 üheselt, et kaebuse

§ 126

lg 2 alusel läbi vaatamata jätmise vältimatuks eelduseks on kohtukutse kättetoimetamine menetlusalusele isikule. Seda juba põhjusel, et vastasel korral ei ole võimalik hinnata, kas menetlusalune isik üldse oli teadlik oma kohtusse ilmumise kohustuslikkusest. 10. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuivõrd I.S-ile saadetud kutsest nähtub üheselt, et kohus pidas tema kohtuistungile ilmumist kohustuslikuks, tuleb järgnevalt kontrollida, kas menetlusalune isik oli kohtukutse ka kätte saanud ja kohtuistungi toimumise ajast teadlik. 10.1

§ 40

lg 1 alusel kutsutakse isik menetleja juurde kutsega.

§ 41

lg-d 1-41 sätestavad väärteomenetluses kutse kättetoimetamise ammendavad viisid: kutse isikule allkirja vastu kätteandmine, toimetamine postiga väljastusteatega tähtkirjana, kutse elektrooniline 2 kättetoimetamine ning e-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks tegemine. Ringkonnakohus on 1 seisukohal, et I.S-ile ei ole kutset

§ 41lg-te 1-4 nõuete kohaselt kätte toimetatud.

10.2 Väärteotoimikust nähtub, et kutse on I.S-ile ühel korral saadetud e-postiga tema enda poolt avaldatud e-posti aadressile.

§ 41

lg 4 kohaselt loetakse elektronpostiga kättetoimetatud kutse isiku poolt kättesaaduks kinnitamise päevast. Kui kutse kättesaamist ei kinnitata kolme päeva jooksul alates selle saatmisest, saadetakse kutse väljastusteatega tähtkirjana või antakse menetleja poolt allkirja vastu isikule kätte. Käesoleval juhul ei ole I.S kutse kättesaamist kinnitusega tõendanud. Seega oleks maakohus järgmise sammuna pidanud saatma kutse temale väljastusteatisega tähtkirjana või katsuma seda talle kätte anda allkirja vastu, mida aga tehtud ei ole. Kohtumäärusest ja õiendist nähtuvalt on maakohtu sekretär istungipäeval kella 10 paiku saanud I.S kätte telefoni teel. Tuleb märkida, et kehtiv väärteomenetluse kord ei näe ette võimalust kutsuda isik kohtusse telefoni või ka näiteks faksi teel. Samuti ei kinnita see telefonivestlus, et I.S oleks kutse kätte saanud. 10.3 Vaatamata määruskaebuses märgitule, et L. I.S ilmumist kohtuistungile takistas lisaks tervislik seisund, mille kohta on perearst saatnud kohtule ka tõendi, ei kinnita seda kohtutoimik ega kohtuinfosüsteem. Väljakutsutu äraolek, mida ei saa käsitada väärteomenetlusest kõrvalehoidumisena, eeldab menetleja viivitamatut teavitamist takistusest kohe selle ilmnemisel. Praegusel juhul on menetlusalune isik väitnud, et ei olnud teadlik istungi toimumisest. Ka ringkonnakohus leidis, et olemasolevaid andmeid arvestades puudub võimalus hinnata, kas menetlusalune isik oli teadlik oma kohtusse ilmumise kohustusest. Kuna

§ 42

lg 1 p 2 eeldab isiku teadlik olemist kutses märgitud ajal menetleja juurde ilmuda, siis ei saa mõjuvaks põhjuseks lugeda isiku äraolekut, mida ei saa käsitada väärteomenetlusest kõrvalehoidumisena olukorras, kus isik väidetavalt ei teadnudki kohustusest menetleja kutsel ilmuda. Seetõttu ei ole määrusekaebuse põhjendused (vt p-d 5.2-5.3) asjakohased. 11. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et kuivõrd kohtukutset ei ole menetlusalusele isikule nõuetekohaselt kätte toimetatud, puudus Tartu Maakohtul seaduslik alus jätta menetlusaluse isiku kaebus läbi vaatamata. Seetõttu tuleb vaidlustatud kohtumäärus juhindudes

§ 147

lg 2 p-st 1, § 148 p-st 3 ja § 150 lg-st 2 tühistada ja saata väärteoasi uueks arutamiseks maakohtule teises koosseisus. Maarika Kuusk Kohtunik 3