KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus Kriminaalasja number 1-18-2239 (14221000059) Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungisekretär, tõlk Ingrid Koddo, Valentina Michelson-Ipbük

§ 210lg 2 järgi, Xxx Xxx süüdistuses Kar

S §

§ 210lg 2 järgi, Xxx Xxx süüdistuses Kar

S § 210 lg 2 järgi, üldmenetluse korras Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Sigrid Nurm XXX XXX, isikukood xxx, elukoht xxx, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidus, emakeel vene keel, töökoht xxx, varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend – puudub. XXX XXX, isikukood xxx, elukoht xxx, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidus, emakeel vene keel, töökoht xxx, kriminaalkorras karistamata. Tõkend – puudub. XXX XXX, isikukood xxx, elukoht xxx, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidus, emakeel eesti keel, töökoht xxx, kriminaalkorras karistamata. Tõkend – puudub, oli kinni peetud 22-23.10.2014 Kaido Kooga Arvo Suuban Kaitsjad Kohtuistungi aeg RESOLUTSIOON MÄÄRAS : Allan Valk 02.04.2018 Juhindudes KrMS § 202 ja § 385 p 10 kohus Kriminaalmenetlus Xxx Xxx süüdistuses KarS §

§ 210lg 2 järgi lõpetada Kr

MS § 202 alusel, avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustada Xxx Xxx´t tasuma kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1377,36 eurot 6 kuu jooksul alates kohtumääruse kuulutamisest. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada Xxx Xxx´t tasuma kindla summa riigituludesse – 500 eurot 6 kuu jooksul alates kohtumääruse kuulutamisest. Menetluskulud 1377,36 eurot ja kindel summa 500 eurot tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE571010220229377229 SWEDBANK EE062200221059223099 LUMINIOR BANK EE221700017003510302 DANSKE BANK EE513300333522160001 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918900000452 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud/kindel summa. Kriminaalmenetlus Xxx Xxx süüdistuses KarS §

§ 210lg 2 järgi lõpetada Kr

MS § 202 alusel, avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustada Xxx Xxx´t tasuma kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1365,60 eurot 6 kuu jooksul alates kohtumääruse kuulutamisest. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada Xxx Xxx´t tasuma kindla summa riigituludesse – 250 eurot 6 kuu jooksul alates kohtumääruse kuulutamisest. Menetluskulud 1365,60 eurot ja kindel summa 250 eurot tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE571010220229377229 SWEDBANK EE062200221059223099 LUMINIOR BANK EE221700017003510302 DANSKE BANK EE513300333522160001 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918900000465 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud/kindel summa. Kriminaalmenetlus Xxx Xxx´i süüdistuses KarS § 210 lg 2 järgi lõpetada KrMS § 202 alusel, avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada Xxx Xxx´it tasuma kindla summa riigituludesse – 750 eurot 6 kuu jooksul alates kohtumääruse kuulutamisest. Kindel summa 750 eurot tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE571010220229377229 SWEDBANK EE062200221059223099 LUMINIOR BANK EE221700017003510302 DANSKE BANK EE513300333522160001 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918900000449 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud/kindel summa. Kui Xxx Xxx, Xxx Xxx või Xxx Xxx ei täida neile pandud kohustusi tähtaegselt, uuendatakse kriminaalmenetlus kohtumäärusega. 2 Rahuldada vandeadvokaadi Kaido Kooga taotlus ja määrata tema poolt kaitsealusele Xxx Xxx´le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 30 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 25 eurot, käibemaks 5 eurot). Rahuldada vandeadvokaadi Arvo Suuban´i taotlus ja määrata tema poolt kaitsealusele Xxx Xxx´le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 30 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 25 eurot, käibemaks 5 eurot). Kohtumäärus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED Viru Maakohtu menetluses on kriminaalasi Xxx Xxx süüdistuses KarS §

§ 210lg 2 järgi, Xxx Xxx süüdistuses Kar

S §

§ 210lg 2 järgi, Xxx Xxx süüdistuses Kar

S §

§ 210lg 2 järgi, Xxx Xxx süüdistuses Kar

S § 210 lg 2 järgi, üldmenetluse korras. Süüdistuse kohaselt: Xxx Xxx olles alates 16.12.2008 Xxx AS (rk xxx) ainuke juhatuse liige osutas kaasabi Xxx OÜ-le (alates 16.07.2014 xx. Xxx OÜ, edaspidi Xxx OÜ, aadress xxx, Ida-Viru maakond), kes esitas Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi - KIK) väljamaksetaotlustes valeandmeid akteeritud töödest, mida tegelikult ei olnud tehtud xxx (xxx) ja xx (xxx) katlamajade rekonstrueerimisel eesmärgiga näidata mainitud katlamajade rekonstrueerimise hinda tegelikkusest kõrgemana ning saada sellisel viisil rohkem soodustust, jättes tegemata kulutused nõutavaks omafinantseeringuks. KIKi ja Xxx OÜ vahel sõlmiti 29.11.

1. a rahastamise leping nr 3-10/415-8 projekti „Xxx katlamaja ümberehitus biokütusele“ rahastamiseks ja 29.11.
2. a rahastamise leping nr 3-10/2123-6 projekti „Xxx katlamaja ja kaugküttevõrkude rekonstrueerimine“, eesmärgiga saada KIKilt projektide finantseerimisel toetust kuni 50% projektide abikõlblikest kuludest. Xxx katlamaja puhul moodustasid abikõlbulikud kulud 863 700 eurot ja Xxx katlamaja puhul 1 195 429,04 eurot. Mõlema projekti puhul koostas Xxx OÜ KIKiga lepingud, mille punktide 2.2 kohaselt peavad projekti kuludokumendid üheselt ja vastavalt raamatupidamise seadusele tõendama kulude toimumist ja toetuse saaja aktsepteerimist, samade lepingute punkti 4.20 kohaselt peab toetuse saaja vältima huvide konflikti st olukorda, kus tema tehingupartnerit (töövõtja/tarnija vms) võib pidada mingil põhjusel (sugulus ja hõimlus, seotus juriidiliste isikute kaudu vms) toetuse saajaga seotuks ning lepingute punkti 4.21 kohaselt peab toetuse saaja järgima riigihangete seaduse (RHS) §-s 3 sätestatud hanke korraldamise üldpõhimõtteid ehk kasutama toetust säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama projekti eesmärgi mõistliku hinnaga, tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse, kohtlema kõiki isikuid võrdselt ja vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. Rikkudes ülalnimetatud rahastamise lepingute sätted, Xxx Xxx korraldusel ning Xxx OÜ volitatud esindaja Xxx Xxx kaasaaitamisel leiti nimetatud projektide koostööpartneriks AS Xxx, mille juhatuse liige Xxx Xxx andis nõusoleku kasutada enda äriühingut AS Xxxit variisikuna peatöövõtja rollis Xxx ja Xxx katlamajade ümberehitusel. AS Xxxi variisikuna kasutamiseks koostas Xxx Xxx Xxx Xxx kaasaaitamisel fiktiivsed pakkumised katlamajade projekteerimiseks ja rekonstrueerimiseks. Antud pakkumised esitas Xxx Xxx Xxx OÜ-le ning hankekomisjon koosseisus Xxx Xxx, Xxx Xxx ja Xxx Xxx tunnistasid mõlemal korral AS Xxxi poolt esitatud pakkumised edukaks. 3 Seejärel korraldas Xxx Xxx katlamajade endiste hoonete ja seadmete lammutamise ja demontaaži enda äriühingu N.R. Xxx OÜ tööjõu ja tehnikaga, mis oli märksa soodsam, kui vastava teenuse ostmine vabaturult. Selleks, et varjata N.R. Xxx OÜ tegevust katlamajade lammutusel ning näidata lammutustööde ning seadmete demontaaži tööde hinda tegelikkusest kõrgemana, andis Xxx Xxx tema kontrolli all olevale peatöövõtjale AS Xxxile korralduse näilike lepingute sõlmimiseks samuti Xxx Xxx mõju all oleva osaühinguga Xxx Xxx (juhatuse liige Xxx Xxx). Lisaks korraldas N. Xxx majandusliku sisuta arvete esitamise AS Xxx järgnevate firmade kaudu: Xxx katlamaja kohta esitas AS Xxx juhatuse liige Xxx Xxx alljärgnevad majandusliku sisuta arved: -08.07.
3. a, nr 167 summas 10 500 eurot (käibemaksuga 12 600 eurot), arve selgitusse oli märgitud „Mahutite demontaaž, xxxportimine ja utiliseerimine, Xxx“, mille alusel 10.07.
4. a. tegi AS Xxx pangaülekande AS Xxx arvelduskontole; -31.07.
5. a arve nr 176 summas 4 600 eurot (käibemaksuga 5 520 eurot) arve selgitusse oli märgitud „Mahutite demontaaž, xxxportimine ja utiliseerimine, Xxx“, mille alusel 17.08.
6. a tegi AS Xxx pangaülekande AS Xxx arvelduskontole; - 23.08.
7. a arve nr 201 summas 11 518 eurot (käibemaksuga 13 821,6 eurot), arve selgitusse oli märgitud „Mahutite demontaaž, xxxportimine ja utiliseerimine, Xxx“, mille alusel 29.08.
8. a tegi AS Xxx pangaülekande AS Xxx arvelduskontole Xxx katlamaja kohta esitas AS Xxx juhatuse liige Xxx Xxx alljärgnevad majandusliku sisuta arved: -09.07.2013 nr 168 summas 9 352 eurot (käibemaksuga 11 222,4 eurot), arve selgitusse oli märgitud „Mahutite demontaaž, xxxportimine ja utiliseerimine, Xxx“, mille alusel 10.07.
9. a tegi AS Xxx pangaülekande AS Xxx arvelduskontole; -01.08.
10. a arve nr 177 summas 4 904 eurot (käibemaksuga 5 884,8 eurot) arve selgitusse oli märgitud „Mahutite demontaaž, xxxportimine ja utiliseerimine, Xxx“, mille alusel 17.08.
11. a tegi AS Xxx pangaülekande AS Xxx arvelduskontole; - 26.08.
12. a arve nr 202 summas 8 000 eurot (käibemaksuga 9 600 eurot), arve selgitusse oli märgitud „Mahutite demontaaž, xxxportimine ja utiliseerimine, Xxx“, mille alusel 29.08.
13. a tegi AS Xxx pangaülekande AS Xxx arvelduskontole. Tegelikkuses AS Xxx ühtegi tööd Xxx ja Xxx katlamajade ehitamisel ei teostanud ning ettevõttel puudus võimekus nimetatud tööde tegemiseks, seega oli tegemist näilike arvetega ja J. Xxx pidi möönma, et tema tegevus näilike arvete väljastamisel võib kaasa aidata kuriteo toimepanemisele. Ülal märgitud näilise lepingute ja nende alusel tehtud väljamaksete abil tekitas Xxx OÜ AS Xxx juhatuse liikme Xxx Xxx kaasabil Xxx ja Xxx katlamajade rekonstrueerimisel majandusliku sisuta rahade liikumise Xxx katlamaja puhul mitte vähem kui 26 618 eurot (käibemaksuta) ja Xxx katlamaja puhul samuti mitte vähem kui 22 256 eurot (käibemaksuta) selleks, et näidata nimetatud käivet KIK-le esitatud väljamaksetaotlustes nõutud omafinantseeringuna, eesmärgiga saada aluseta rahalist abi kuni 50% ulatuses nimetatud summa käibest. Taotletud eesmärgi saavutamiseks esitas Xxx Xxx Xxx OÜ nimel ja Xxx Xxx korraldusel KIK-i ametnikele väljamaksetaotlused, mille aluseks olid valeandmeid sisaldavad tööde (projekteerimistööd, lammutusja ehitustööd) teostamise vaheaktid ning kuludokumentidele lisati AS Xxxi poolt väljastatud arved. Tegelikkuses vaheaktides 4 nimetatud töid aktides näidatud kuupäevadel ja aktides toodud isikute poolt nimetatud summade ulatuses ei teostatud ning seega ei esinenud alust väljamaksete tegemiseks. Xxx katlamaja puhul tegi KIK väljamakseid 339 778 eurot ja Xxx katlamaja puhul 488 094 euro suuruses summas. Kuna väljamaksete tegemiseks puudus Xxx OÜ ja KIKi vahel sõlmitud rahastamise lepingutest tulenev alus ja Xxx OÜ esitas N. Xxxni juhendamisel KIKile teadvalt valeandmeid tööde maksumuse osas eesmärgiga luua KIK-is pettekujutus väljamaksete suuruse osas, on väljamaksete saaja Xxx OÜ saanud Xxx katlamaja ja Xxx katlamaja puhul alusetult toetust, mis soodustas tema majandustegevust. Seega Xxx Xxx AS Xxx juhatuse liikmena osutas tahtlikult füüsilist ja vaimset kaasabi OÜ-le Xxx pettuse teel riigieelarvelistest vahenditest väljamaksete saamiseks eesmärgiga soodustada majandustegevust, pani toime KarS §

§ 210lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Xxx Xxxt süüdistatakse selles, et tema olles Xxx OÜ (alates 16.07.2014 N.R. Xxx OÜ, edaspidi Xxx OÜ, aadress xxx, Ida-Viru maakond) arendusjuht, osutas mainitud osaühingule füüsilist ja vaimset kaasabi sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus (järgnevas KIK) valeandmete esitamisel katlamajade rekonstrueerimisel ja ehitamisel Xxx (xxx), Xxxl (Xxx küla, xx maakond), Xxx (xxx), Xxx (xxx, Harju maakond) ja Xxx (xxx, Harju maakond). OÜ Xxx esitas valeandmeid tehtud tööde kohta eesmärgiga näidata mainitud katlamajade rekonstrueerimise või ehitustööde maksumust tegelikust suuremana ja saada niimoodi rohkem soodustusi, sh mitte kanda nõutava omafinantseerimise kulusid. - 29.11.

1. a sõlmiti KIK-i ja Xxx OÜ vahel leping nr 3-10/415-8 Xxx katlamaja biokütusele ümberehituse projekti finantseerimiseks ja 29.11.
2. aastal leping nr 3-10/2123-6 Xxx katlamaja ja tsentraliseeritud soojavarustuse projekti finantseerimiseks eesmärgiga saada KIK-ilt rahalist abi kuni 50% ulatuses põhjendatud kulude katteks. Xxx katlamaja puhul moodustasid põhjendatud kulud 863 700 eurot ja Xxx katlamaja puhul 1 195 429,04 eurot. Mõlema projekti puhul sõlmis Xxx OÜ KIKiga lepingud, mille punktide 2.2 kohaselt peavad projekti kuludokumendid üheselt ja vastavalt raamatupidamise seadusele tõendama kulude toimumist ja aktsepteerimist toetuse saaja poolt. Samade lepingute punkti 4.20 kohaselt peab toetuse saaja vältima huvide konflikti st olukorda, kus tema tehingupartnerit (töövõtja/tarnija vms) võib pidada mingil põhjusel (sugulus ja hõimlus, seotus juriidiliste isikute kaudu vms) toetuse saajaga seotuks ning lepingute punkti 4.21 kohaselt peab toetuse saaja järgima riigihangete seaduse (RHS) §-s 3 sätestatud hanke korraldamise üldpõhimõtteid ehk kasutama toetust säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama projekti eesmärgi mõistliku hinnaga, tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse, kohtlema kõiki isikuid võrdselt ja vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. Rikkudes ülalnimetatud rahastamise lepingute sätted, Xxx Xxx korraldusel ning Xxx OÜ volitatud esindaja Xxx Xxx kaasaaitamisel leiti nimetatud projektide koostööpartneriks AS Xxx, mille juhatuse liige Xxx Xxx andis nõusoleku kasutada enda äriühingut AS Xxxit variisikuna peatöövõtja rollis Xxx ja Xxx katlamajade ümberehitusel. AS Xxxi variisikuna kasutamiseks koostas Xxx Xxx Xxx Xxx kaasaaitamisel fiktiivsed pakkumised katlamajade projekteerimiseks ja rekonstrueerimiseks. Antud pakkumised esitas Xxx Xxx Xxx OÜ-le ning hankekomisjon koosseisus Xxx Xxx, Xxx Xxx ja Xxx Xxx tunnistasid mõlemal korral AS Xxxi poolt esitatud pakkumised edukaks. Seejärel korraldas Xxx Xxx katlamajade endiste hoonete ja seadmete lammutamise ja demontaaži enda äriühingu N.R. Xxx OÜ tööjõu ja tehnikaga, mis oli märksa soodsam, kui vastava teenuse ostmine vabaturult. Selleks, et varjata N.R. Xxx OÜ tegevust katlamajade 5 lammutusel ning näidata lammutustööde ning seadmete demontaaži tööde hinda tegelikkusest kõrgemana, andis Xxx Xxx tema kontrolli all olevale peatöövõtjale AS Xxxile korralduse näilike lepingute sõlmimiseks samuti Xxx Xxx mõju all oleva osaühinguga Xxx Xxx (juhatuse liige Xxx Xxx) (alltöövõtu leping nr 17-1/2013, 17.06.2013). Lisaks sellele korraldas Xxx Xxx firmade OÜ Xxx Xxx, AS Xxx ja xx Xxx OÜ kaudu majandusliku katteta arvete esitamise AS-ile Xxx, millega tekitas katlamajade rekonstrueerimisel raha liikumise ilma majandusliku katteta: Xxx katlamaja puhul vähemalt 121 258,95 eurot (ilma käibemaksuta) ja Xxx katlamaja puhul vähemalt 119 481 eurot (ilma käibemaksuta). Eesmärgiks oli näidata mainitud käivet KIK-ile esitatavates raha väljamaksmise taotlustes nõutava omafinantseeringuna, et saada alusetult toetust kuni 50% ulatuses mainitud käibesummast. Püstitatud eesmärgi saavutamiseks esitas Xxx Xxx Xxx OÜ nimel ja Xxx Xxx korraldusel KIK-i teenistujatele taotlused raha väljamaksmiseks, mille aluseks olid valeandmeid sisaldanud tehtud tööde vaheaktid (projekteerimis -, lammutus- ja ehitustööd), ühtlasi aga lisati kuludokumentidele AS-i Xxx väljastatud arved. Kokku esitati kummagi projekti puhul kolm raha väljamaksmise taotlust, millised KIK ka rahuldas. Tegelikkuses vaheaktides mainitud töid näidatud kuupäevadel ja aktides mainitud isikute poolt ei teostatud, mistõttu puudus alus väljamaksete tegemiseks. 30.04.2014 esitas Xxx OÜ KIK-ile lõpliku aruande ja taotlused raha lõplikuks väljamaksmiseks seoses eelnevalt mainitud projektidega. Esitatud dokumentide kontrolli käigus pöördus KIK Xxx OÜ poole järelepärimisega esitada projektide kohta täiendavat informatsiooni, sh ka dokumendid ehitiste lammutamisel tekkinud jäätmete utiliseerimise kohta. Teadlikuna selles, et Xxx Xxx OÜ ei teostanud töid ehitiste osalisel lammutamisel ja katlamaja rekonstrueerimisel Xxxs ja Xxx, ega tegelenud ka lammutamisel tekkinud jäätmete utiliseerimisega, koostas Xxx Xxx 15.07.
3. aastal oma töökohas aadressil xxx oma tööarvuti abil täielikult fiktiivsed dokumendid, sh järgmised: а) 28.06.2013 kuupäevaga dateeritud ja Xxx Xxx OÜ nimel koostatud ehitusjäätmete ümbertöötlemise akt nr 1 (Ehitus- ja lammutusjäätmete töötlemise akt nr 1) Xxx ehitusobjektil, mis sisaldas muuhulgas tõele mittevastavaid andmeid objektil kasutatud ehitustehnika ja lammutamisel tekkinud jäätmete utiliseerimisel tehtud tööde mahu kohta; b) 19.07.2013 kuupäevaga dateeritud ja Xxx Xxx OÜ nimel koostatud ehitusjäätmete ümbertöötlemise akt nr 2 (Ehitus- ja lammutusjäätmete töötlemise akt nr 2) Xxx ehitusobjektil, mis sisaldas muuhulgas tõele mittevastavaid andmeid objektil kasutatud ehitustehnika ja lammutamisel tekkinud jäätmete utiliseerimisel tehtud tööde mahu kohta. Mõlemad mainitud fiktiivsed dokumendid esitati 15.07.2014 muude dokumentide hulgas KIK-ile. - 09.04.
4. a sõlmiti KIK-i ja Xxx OÜ vahel kolm lepingut, sh leping nr 310/2685-6 Xxx hakkepuidul töötava katlamaja projekti jaoks, leping nr 3-10/31-2 Xxx katlamaja põlevkiviõlilt hakkepuidule üleviimise projekti finantseerimise kohta ja leping nr 3-10/33-2 Xxx katlamaja põlevkiviõlilt hakkepuidule üleviimise projekti finantseerimise jaoks eesmärgiga saada projektide rahastamiseks KIK-ilt rahalist abi põhjendatud kulude katteks kuni 49,03% ulatuses Xxx katlamaja, kuni 49,17% ulatuses Xxx katlamaja ja kuni 49,52% ulatuses Xxx katlamaja puhul. Xxx katlamaja puhul moodustasid põhjendatud kulud 816 449,85 eurot, Xxx katlamaja puhul 1 285 985,00 eurot Xxx katlamaja puhul 1 311 900,25 eurot. Kõigi sõlmitud rahastamise lepingute punkti 2.2 kohaselt peavad projekti kuludokumendid üheselt ja vastavalt raamatupidamise seadusele tõendama kulude toimumist ja aktsepteerimist toetuse saaja poolt, samade lepingute punkti 4.20 kohaselt peab toetuse saaja vältima huvide konflikti st olukorda, kus tema tehingupartnerit (töövõtja/tarnija vms) võib pidada mingil põhjusel (sugulus ja hõimlus, seotus juriidiliste isikute kaudu vms) toetuse saajaga seotuks ning lepingute punkti 4.21 kohaselt peab toetuse saaja järgima 6 riigihangete seaduse (RHS) §-s 3 sätestatud hanke korraldamise üldpõhimõtteid ehk kasutama toetust säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama projekti eesmärgi mõistliku hinnaga, tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse, kohtlema kõiki isikuid võrdselt ja vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. Rikkudes ülalnimetatud rahastamise lepingute sätted valiti Xxx Xxx korraldusel nimetatud projektide koostööpartneriks Läti äriühing XXX XXX, kelle pakkumised kolme nimetatud katlamaja ehitamiseks tunnistas Xxx OÜ hankekomisjon edukaks. Seejärel korraldas Xxx Xxx ehitusplatsidel olevate endiste katlamajade hoonete lammutamise ja sisseseade/varustuse demonteerimise oma äriühingu N.R. Xxx OÜ tehnika ja töötajate abil, mis oli tunduvalt odavam, kui vastavate teenuste sisse ostmine vabalt turult. N.R. Xxx OÜ tegevuse varjamiseks katlamajade lammutamisel ja näitamaks ehitiste lammutamisel ja sisseseade/varustuse demonteerimisel tehtud töid tegelikust maksumusest kallimana andis Xxx Xxx peatöövõtjale korralduse näiliste lepingute sõlmimiseks Xxx Xxx kontrolli all oleva äriühinguga OÜ Xxx Xxx. Lepingute tekstid, samuti muu fiktiivse dokumentatsiooni, mis kajastas OÜ Xxx Xxx näilist tegevust Xxx, Xxx ja Xxx katlamajade lammutamisel ja ehitamisel, koostas Xxx Xxx oma töökohas aadressil xxx oma tööarvuti abil. A. Xxx koostas järgmised valeandmeid sisaldavad dokumendid: - 09.07.2014 koostas alltöövõtu lepingu hoone ja platsi lammutamiseks (demonteerimine) Xxx tellija XXX XXX ja alltöövõtja Xxx Xxx OÜ vahel, dateeritud 25.06.2014 ja lepingu lisa – kohalik eelarvutlus; - 09.07.2014 koostas alltöövõtu lepingu hoone ja platsi lammutamiseks (demonteerimine) Xxx tellija XXX XXX ja alltöövõtja Xxx Xxx OÜ vahel, dateeritud 25.06.2014 ja lepingu lisa – kohalik eelarvutlus; - 09.07.2014 koostas alltöövõtu lepingu hoone ja platsi lammutamiseks (demonteerimine) Xxx tellija XXX XXX ja alltöövõtja Xxx Xxx OÜ vahel, dateeritud 25.06.2014 ja lepingu lisa – kohalik eelarvutlus; - 11.07.2014 koostas Xxx tehtud tööde üleandmise ja vastuvõtu akti XXX XXX ja alltöövõtja Xxx Xxx OÜ vahel; - 11.07.2014 koostas Xxx tehtud tööde üleandmise ja vastuvõtu akti XXX XXX ja alltöövõtja Xxx Xxx OÜ vahel; - 21.07.2014 koostas kokkuleppe nr 1 paranduste tegemiseks alltöövõtu lepingusse hoone ja platsi lammutamiseks (demonteerimine) Xxx tellija XXX XXX ja alltöövõtja Xxx Xxx OÜ vahel, dateeritud 18.07.2014; - 28.07.2014 koostas dokumendi „Xxx jäätmeõiend“, kus lammutustöid teostanud ettevõtte, jäätmete vedaja ning töötlejana on näidatud Xxx Xxx OÜ; - 28.07.2014 koostas 18.07.2014 dateeritud ja Xxx Xxx OÜ nimel tehtud ehitusjäätmete ümbertöötlemise akti nr 1 (Ehitus - ja lammutusjäätmete töötlemise akt nr 1) Xxx ehitusobjektil; - 28.07.2014 koostas dokumendi „Xxx jäätmeõiend“, kus lammutustöid teostanud ettevõtte, jäätmete vedaja ning töötlejana on näidatud Xxx Xxx OÜ; - 28.07.2014 koostas 25.07.2014 dateeritud ja Xxx Xxx OÜ nimel tehtud ehitusjäätmete ümbertöötlemise akti nr 1 (Ehitus - ja lammutusjäätmete töötlemise akt nr 1) Xxx ehitusobjektil; - 28.07.2014 koostas 28.07.2014 dateeritud ja Xxx Xxx OÜ nimel tehtud ehitusjäätmete ümbertöötlemise akti nr 1 (Ehitus - ja lammutusjäätmete töötlemise akt nr 1) Xxx ehitusobjektil; - 29.07.2014 koostas dokumendi „Xxx jäätmeõiend“, kus lammutustöid teostanud ettevõtte, jäätmete vedaja ning töötlejana on näidatud Xxx Xxx OÜ; - 29.07.2014 koostas Xxx Xxx OÜ nimel dokumendi „Lammutustööde jäätmekava objektil Xxx katlamaja“; - 29.07.2014 koostas Xxx Xxx OÜ nimel dokumendi „Lammutustööde jäätmekava objektil Xxx katlamaja“; 7 - 29.07.2014 koostas Xxx Xxx OÜ nimel dokumendi „Lammutustööde jäätmekava objektil Xxx katlamaja“. Lisaks sellele allkirjastas A. Xxx tellija Xxx OÜ esindajana kõik Xxx, Xxx ja Xxx katlamajade objektidel hoonete lammutamisel ja katlamajade ehitamisel teostatud tööde kohta koostatud ehituspäevikud, kus alltöövõtjana on näidatud ettevõte Xxx Xxx OÜ, olles seejuures teadlik, et nimetatud ettevõte ei teostanud hoonete lammutustöid näidatud objektidel. Pärast seda korraldas Xxx Xxx majandusliku katteta arvete esitamise peatöövõtja XXX XXX-le OÜ-lt Xxx Xxx: - Xxx katlamaja puhul summas 79 650,20 eurot (ilma käibemaksuta), - Xxx katlamaja puhul summas 33 904 eurot (ilma käibemaksuta), - Xxx katlamaja puhul summas 64 416 eurot (ilma käibemaksuta), et näidata mainitud käivet KIK-ile esitatavates raha väljamaksmise taotlustes nõutava omafinantseeringuna selleks, et saada alusetult rahalist abi nimetatud käibesummast rahastamislepingutega ette nähtud ulatuses. Püstitatud eesmärgi saavutamiseks esitas Xxx Xxx Xxx OÜ nimel ja Xxx Xxx korraldusel KIK-ile taotlused raha väljamaksmiseks, mille aluseks olid valeandmeid sisaldanud tehtud tööde vaheaktid, ühtlasi aga lisati kuludokumentidele XXX XXX väljastatud arved. Tegelikkuses vaheaktides mainitud töid näidatud kuupäevadel ja aktides mainitud isikute poolt ei teostatud, mistõttu puudus alus väljamaksete tegemiseks. Xxx katlamaja puhul teostas KIK väljamakse summas 392 119,39 eurot, Xxx katlamaja puhul summas 621 287,05 eurot ja Xxx katlamaja puhul summas 642 912,72 eurot. Kuna väljamaksete tegemiseks puudus Xxx OÜ ja KIKi vahel sõlmitud rahastamise lepingutest tulenev alus ja Xxx OÜ esitas N. Xxxni juhendamisel ja A. Xxx kaasaaitamisel KIKile teadvalt valeandmeid tööde maksumuse osas eesmärgiga luua KIK-is pettekujutus väljamaksete suuruse osas, on väljamaksete saaja saanud ebaseaduslikult vahendeid riigieelarvest, mis soodustavad tema majandustegevust. Seega Xxx Xxx, osutades tahtlikult füüsilist ja vaimset kaasabi OÜ -le Xxx pettuse teel riigieelarvelistest vahenditest väljamaksete saamiseks eesmärgiga soodustada majandustegevust, pani toime KarS §

§ 210lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Xxx Xxxit süüdistatakse selles, et tema olles alates 16.11.2011 Xxx OÜ (alates 16.07.2014 N.R. Xxx OÜ, edaspidi Xxx OÜ, aadress xxx, Ida-Viru maakond) ainuke juhatuse liige tegutses koos Xxx Xxxga, esitas Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi - KIK) valeandmeid katlamajade rekonstrueerimisel ja ehitamisel Xxx (xxx maakond), Xxxl (Xxx küla, xx maakond), Xxx (xx Xxx, Harju maakond), Xxx (xxx Xxx, Harju maakond) ja Xxx (xx, Xxx, Harju maakond). M. Xxx OÜ Xxx juhatuse liikmena esitas valeandmeid tehtud tööde kohta eesmärgiga näidata mainitud katlamajade rekonstrueerimise või ehitustööde maksumust tegelikust suuremana, et saada niimoodi rohkem soodustusi, sh mitte kanda nõutava omafinantseerimise kulusid. - KIKi ja Xxx OÜ vahel sõlmiti 29.11.2012 rahastamise leping nr 3-10/415-8 projekti „Xxx katlamaja ümberehitus biokütusele“ ja 29.11.2012 rahastamise leping nr 3-10/2123-6 projekti „Xxx katlamaja ja kaugküttevõrkude rekonstrueerimine“, eesmärgiga saada KIKilt projektide finantseerimisel toetust kuni 50% projektide abikõlblikest kuludest. Xxx katlamaja puhul moodustasid abikõlbulikud kulud 863 700 eurot ja Xxx katlamaja puhul 1 195 429,04 eurot. Mõlema projekti puhul sõlmis Xxx OÜ KIKiga lepingud, mille punktide 2.2 kohaselt peavad projekti kuludokumendid üheselt ja vastavalt raamatupidamise seadusele tõendama kulude toimumist ja aktsepteerimist toetuse saaja poolt. Samade lepingute punkti 4.20 kohaselt peab toetuse saaja vältima huvide konflikti st olukorda, kus tema tehingupartnerit (töövõtja/tarnija vms) võib pidada mingil põhjusel (sugulus ja hõimlus, seotus juriidiliste 8 isikute kaudu vms) toetuse saajaga seotuks ning lepingute punkti 4.21 kohaselt peab toetuse saaja järgima riigihangete seaduse (RHS) §-s 3 sätestatud hanke korraldamise üldpõhimõtteid ehk kasutama toetust säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama projekti eesmärgi mõistliku hinnaga, tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse, kohtlema kõiki isikuid võrdselt ja vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. Lepingud allkirjastas ettevõtte nimelt M. Xxx. Rikkudes ülalnimetatud rahastamise lepingute sätted, Xxx Xxx korraldusel ning Xxx OÜ volitatud esindaja Xxx Xxx kaasaaitamisel leiti nimetatud projektide koostööpartneriks AS Xxx, mille juhatuse liige Xxx Xxx andis nõusoleku kasutada enda äriühingut AS Xxxit variisikuna peatöövõtja rollis Xxx ja Xxx katlamajade ümberehitusel. AS Xxxi variisikuna kasutamiseks koostas Xxx Xxx Xxx Xxx kaasaaitamisel fiktiivsed pakkumised katlamajade projekteerimiseks ja rekonstrueerimiseks. Antud pakkumised esitas Xxx Xxx Xxx OÜ-le ning hankekomisjon koosseisus Xxx Xxx, Xxx Xxx ja Xxx Xxx tunnistasid mõlemal korral AS Xxxi poolt esitatud pakkumised edukaks. Seejärel korraldas Xxx Xxx katlamajade endiste hoonete ja seadmete lammutamise ja demontaaži enda äriühingu N.R. Xxx OÜ tööjõu ja tehnikaga, mis oli märksa soodsam, kui vastava teenuse ostmine vabaturult. Selleks, et varjata N.R. Xxx OÜ tegevust katlamajade lammutusel ning näidata lammutustööde ning seadmete demontaaži tööde hinda tegelikkusest kõrgemana, andis Xxx Xxx tema kontrolli all olevale peatöövõtjale AS Xxxile korralduse näilike lepingute sõlmimiseks samuti Xxx Xxx mõju all oleva osaühinguga Xxx Xxx (juhatuse liige Xxx Xxx). Lisaks korraldas N. Xxx majandusliku sisuta arvete esitamise AS Xxx järgnevate firmade kaudu: Xxx katlamaja puhul: OÜ Xxx Xxx esitas järgmised majandusliku sisuta arveid: - 19.07.

1. a nr 307028 summas 90 000 eurot (koos käibemaksuga 108 000 eurot). Arve selgitusse on märgitud Xxx katlamaja lammutustööd. Arve alusel tegi AS Xxx 22.07.2013 ja 29.08.2013 2 pangaülekannet OÜ Xxx Xxx pangakontole, mõlemad summas 54 000 eurot. AS Xxx esitas järgmised majandusliku sisuta arved: - 08.07.
2. a nr 167 summas 10 500 eurot (käibemaksuga 12 600 eurot), arve selgitusse oli märgitud „Mahutite demontaaž, xxxportimine ja utiliseerimine, Xxx“, mille alusel 10.07.
3. a tegi AS Xxx pangaülekande AS Xxx kontole; - 31.07.
4. a arve nr 176 summas 4 600 eurot (käibemaksuga 5 520 eurot) arve selgitusse oli märgitud „Mahutite demontaaž, xxxportimine ja utiliseerimine, Xxx“, mille alusel 17.08.
5. a tegi AS Xxx pangaülekande AS Xxx kontole; - 23.08.
6. a arve nr 201 summas 11 518 eurot (käibemaksuga 13 821,6 eurot), arve selgitusse oli märgitud „Mahutite demontaaž, xxxportimine ja utiliseerimine, Xxx“, mille alusel 29.08.
7. a tegi AS Xxx pangaülekande AS Xxx kontole. Y-S Xxx OÜ esitas järgmised majandusliku sisuta arved: - 30.07.2013 arve nr 130706 summas 4 640,95 eurot (ilma käibemaksuta), arve selgituse oli märgitud – „Olmehoone remonttööd. Objekt: Xxx katlamaja“ “, mille alusel 09.08.
8. a tegi AS Xxx pangaülekande Y-S Xxx OÜ kontole. Xxx katlamaja puhul: OÜ Xxx Xxx esitas järgmised majandusliku sisuta arved: - 19.07.2013 nr 306085 summas 90 000 eurot (koos käibemaksuga 108 000 eurot), arve selgitusse oli märgitud „Lammutustööd. xxx, Xxx“. Arve alusel tegi AS Xxx 10.07.2013 pangaülekannde OÜ Xxx Xxx pangakontole summas 108 000 eurot. AS Xxx esitas järgmised majandusliku sisuta arved: - 09.07.2013 nr 168 summas 9 352 eurot (käibemaksuga 11 222,4 eurot), arve selgitusse oli märgitud „Mahutite demontaaž, xxxportimine ja utiliseerimine, Xxx“, mille alusel 10.07.
9. a tegi AS Xxx pangaülekande AS Xxx kontole; 9 - 01.08.
10. a arve nr 177 summas 4 904 eurot (käibemaksuga 5 884,8 eurot) arve selgitusse oli märgitud „Mahutite demontaaž, xxxportimine ja utiliseerimine, Xxx“, mille alusel 17.08.
11. a tegi AS Xxx pangaülekande AS Xxx kontole; - 26.08.
12. a arve nr 202 summas 8 000 eurot (käibemaksuga 9 600 eurot), arve selgitusse oli märgitud „Mahutite demontaaž, xxxportimine ja utiliseerimine, Xxx“, mille alusel 29.08.
13. a tegi AS Xxx pangaülekande AS Xxx kontole. Y-S Xxx OÜ esitas järgmised majandusliku sisuta arved: - 30.07.2013 arve nr 130706 summas 7 225 eurot (ilma käibemaksuta), arve selgitusse oli märgitud – „Olmehoone remonttööd. Objekt: Xxx katlamaja“, mille alusel 09.08.
14. a tegi AS Xxx pangaülekande Y-S Xxx OÜ kontole. Nende näilike tehingutega AS Xxx, OÜ Xxx Xxx, AS Xxx ja Y-S Xxx OÜ kaasaaitamisel lõi Xxx OÜ Xxx ja xx katlamajade rekonstrueerimisel ilma majandusliku taustata rahade liikumise Xxx katlamaja puhul vähemalt 121 258,95 euro (ilma käibemaksuta) ja Xxx katlamaja puhul vähemalt 119 481 euro (ilma käibemaksuta) ulatuses selleks, et näidata nimetatud käivet KIK-ile esitatavates väljamaksetaotlustes nõutud omafinanseeringuna ning eesmärgiga saada alusetult toetust vähemalt 50% ulatuses mainitud käibe summast. Taotletud eesmärgi saavutamiseks esitas Xxx Xxx teadlikult Xxx OÜ nimel ja Xxx Xxx korraldusel KIK-i ametnikele väljamaksetaotlused, mille aluseks olid valeandmeid sisaldavad tööde (projekteerimistööd, lammutus- ja ehitustööd) teostamise vaheaktid ning kuludokumentidele lisati AS Xxxi poolt väljastatud arved. Arved ja kuludokumendid kinnitas M. Xxx, olles teadlik, et nimetatud dokumendid ei vasta tegelikkusele. Kokku esitati mõlema projekti puhul kolm väljamaksetaotlust, mis KIK-i pool rahuldati. Tegelikkuses vaheaktides nimetatud töid aktides näidatud kuupäevadel ja aktides toodud isikute poolt nimetatud summade ulatuses ei teostatud ning seega ei esinenud alust väljamaksete tegemiseks. Xxx katlamaja puhul tegi KIK väljamakseid 339 778 eurot ja Xxx katlamaja puhul 488 094 euro suuruses summas. Kuna väljamaksete tegemiseks puudus Xxx OÜ ja KIKi vahel sõlmitud rahastamise lepingutest tulenev alus ja Xxx Xxx Xxx OÜ juhatuse liikmena esitas N. Xxxni juhendamisel KIKile teadvalt valeandmeid tööde maksumuse osas eesmärgiga luua KIK -is pettekujutus väljamaksete suuruse osas, on väljamaksete saaja saanud ebaseaduslikult vahendeid: 339 778 eurot Xxx katlamaja kohta ja 488 094 eurot Xxx katlamaja kohta, mis soodustavad tema majandustegevust. - KIK-i ja Xxx OÜ vahel sõlmiti 09.04.2014 kolm lepingut: nr 3-10/2685-6 projekti „Xxx hakkepuidu katlamaja“ rahastamiseks, nr 3-10/31-2 projekti „Xxx katlamaja üleviimine põlevkiviõlilt bioenergia kütusele“ rahastamiseks ja nr 3-10/33-2 projekti „Xxx katlamaja üleviimine põlevkiviõlilt puiduhakkele“ rahastamiseks, eesmärgiga saada KIK-ilt projektide finantseerimisel toetust Xxx katlamaja puhul kuni 49,03%, Xxx katlamaja puhul kuni 49,17% ja Xxx katlamaja puhul kuni 49,52% projektide abikõlblikest kuludest. Xxx katlamaja puhul moodustasid abikõlbulikud kulud 816 449,85 eurot, Xxx katlamaja puhul 1 285 985,00 eurot ja Xxx katlamaja puhul - 1 311 900,25 eurot. Kõikide projektide puhul sõlmis Xxx OÜ KIKiga lepingud, mille punktide 2.2 kohaselt peavad projekti kuludokumendid üheselt ja vastavalt raamatupidamise seadusele tõendama kulude toimumist ja aktsepteerimist toetuse saaja poolt. Samade lepingute punkti 4.20 kohaselt peab toetuse saaja vältima huvide konflikti st olukorda, kus tema tehingupartnerit (töövõtja/tarnija vms) võib pidada mingil põhjusel (sugulus ja hõimlus, seotus juriidiliste isikute kaudu vms) toetuse saajaga seotuks ning lepingute punkti 4.21 kohaselt peab toetuse saaja järgima riigihangete seaduse (RHS) §-s 3 sätestatud hanke korraldamise üldpõhimõtteid ehk kasutama toetust säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama projekti eesmärgi mõistliku hinnaga, tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse, kohtlema kõiki isikuid võrdselt ja vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. 10 Rikkudes ülalnimetatud rahastamise lepingute sätted valiti Xxx Xxx korraldusel nimetatud projektide koostööpartneriks Läti äriühing XXX XXX, kelle pakkumised kolme nimetatud katlamaja ehitamiseks tunnistas Xxx OÜ hankekomisjon edukaks. Seejärel korraldas Xxx Xxx katlamajade ehitusplatsidel olevate endiste hoonete ja seadmete lammutamise ning demontaaži enda äriühingu N.R. Xxx OÜ tööjõu ja tehnikaga, mis oli märksa soodsam, kui vastava teenuse ostmine vabaturult. Selleks, et varjata N.R. Xxx OÜ tegevust katlamajade lammutusel ning näidata lammutustööde ning seadmete demontaažitööde hinda tegelikkusest kõrgemana, andis Xxx Xxx peatöövõtjale äriühingule XXX XXX korralduse näilike lepingute sõlmimiseks Xxx Xxx mõju all oleva osaühinguga Xxx Xxx ning seejärel korraldas Xxx Xxx Xxx Xxx OÜ poolt alljärgnevate majandusliku sisuta arvete esitamise peatöövõtjale äriühingule XXX XXX: - 15.07.
15. a arve nr 407033 summas 64 623 eurot (koos käibemaksuga 77 547,60 eurot). Arve selgitusse on märgitud „Hoonete ja platside lammutamine aadressil Pargi tn 4, Xxx alevik“; - 16.07.
16. a arve nr 407034 summas 33 904 eurot (koos käibemaksuga 40 684,20 eurot). Arve selgitusse on märgitud „Hoonete ja platside lammutamine aadressil Jaama tn 7, Xxx alevik“; - 29.07.
17. a arve nr 407052 summas 64 416 eurot (koos käibemaksuga 77 299,20 eurot). Arve selgitusse on märgitud „Hoonete ja platside lammutamine aadressil xxx“. Nende arvete alusel tegi XXX XXX 02.09.
18. a pangaülekande OÜ Xxx Xxx pangakontole summas 195 531 eurot. - 11.09.
19. a arve nr 409025 summas 15 027,20 eurot (koos käibemaksuga 18 032,64 eurot). Arve selgitusse on märgitud „Hoonete ja platside lammutamine aadressil xx Xxx alevik“. Arve alusel tegi XXX XXX 06.10.
20. a pangaülekande OÜ Xxx Xxx pangakontole summas 18 032,64 eurot. Nende näilike tehingutega OÜ Xxx Xxx kaasaaitamisel lõi Xxx OÜ Xxx, Xxx ja Xxx katlamajade ehitamisel ilma majandusliku taustata rahade liikumise Xxx katlamaja puhul vähemalt 79 650,20 euro (ilma käibemaksuta), Xxx katlamaja puhul vähemalt 33 904 eurot (ilma käibemaksuta) ja Xxx katlamaja puhul vähemalt 64 416 euro (ilma käibemaksuta) ulatuses selleks, et näidata nimetatud käivet KIK-ile esitatavates väljamaksetaotlustes nõutud omafinantseeringuna ning eesmärgiga saada alusetult toetust rahastamise lepingutega ettenähtud ulatuses mainitud käibe summast, mis oli ette nähtud projektide finantseerimislepingutega. Taotletud eesmärgi saavutamiseks esitas Xxx Xxx teadlikult Xxx OÜ nimel ja Xxx Xxx korraldusel KIK-i ametnikele väljamaksetaotlused, mille aluseks olid valeandmeid sisaldavad tööde (projekteerimistööd, lammutus- ja ehitustööd) teostamise vaheaktid ning kuludokumentidele lisati XXX XXX poolt väljastatud arved. Arved ja kuludokumendid kinnitas M. Xxx, olles teadlik, et nimetatud dokumendid ei vasta tegelikkusele. Tegelikkuses vaheaktides nimetatud töid aktides näidatud kuupäevadel ja aktides toodud isikute poolt nimetatud summade ulatuses ei teostatud ning seega ei esinenud alust väljamaksete tegemiseks. Xxx katlamaja puhul tegi KIK väljamakseid 392 119,39 eurot, Xxx katlamaja puhul - 621 287,05 eurot ja Xxx katlamaja puhul - 642 912,72 euro suuruses summas. Kuna väljamaksete tegemiseks puudus Xxx OÜ ja KIKi vahel sõlmitud rahastamise lepingutest tulenev alus ja Xxx Xxx Xxx OÜ juhatuse liikmena esitas N. Xxxni juhendamisel KIKile teadvalt valeandmeid tööde maksumuse osas eesmärgiga luua KIK -is pettekujutus väljamaksete suuruse osas, on väljamaksete saaja saanud ebaseaduslikult vahendeid riigieelarvest, mis soodustavad tema majandustegevust. Seega Xxx Xxx, olles majandustegevuses osalev isik Xxx OÜ kaudu, sai pettuse teel tasuta väljamakseid riigieelarvelistest vahenditest eesmärgiga soodustada 11 majandustegevust, pani toime KarS § 210 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. pettuse teel soodustuse saamise. Viru Maakohtu 02.04.2018 kohtuistungil esitas prokurör taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel. Süüdistatavad on varem kriminaalkorras karistamata, kelle teosüüd saab hinnata väikeseks. Kõigi puhul, välja arvatud Xxx on tegemist kaasaaitajatega, kes on kohtumenetluses andnud ütluseid. Avalik menetlushuvi nende osas ei ole suur. Xxxi puhul tuleb arvestada, et tegemist oli formaalse juhatuse liikmega ning tegelik ettevõtte juht oli Xxx Xxx. Tänaseks on KIK saanud N.R Xxx OÜ-lt tagasi kogu summa, mis nõudena esitati ning avalik-õiguslikku nõuet kriminaalasjas ei ole. KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse võib lõpetada II astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Taoliste tingimuste esinemise korral võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Tuleb arvestada veel ka asjaoluga, et kriminaalmenetluse lõpetamist ei saa kohaldada, kui menetluse jätkamine on vajalik lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventatiivsetest vajadustest. Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida juhul, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Xxx Xxx, Xxx Xxx ja Xxx Xxx on varem kriminaalkorras karistamata. Võrreldes käesoleva asja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine Xxx Xxx, Xxx Xxx ja Xxx Xxx osas antud juhul KrMS § 202 kohaldamist välistavat eripreventatiivset vajadust. Muuhulgas võib välja tuua järgmist: käesolevas kriminaalasjas süüdistatavatele etteheidetav tegevus leidis aset 3-4 aastat tagasi, süüdistatavad on nõus tasuma menetluskulud ja kindla summa riigituludesse. Tegemist on II astme kuriteoga. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et Xxx Xxx, Xxx Xxx ja Xxx Xxx suhtes pole ei eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata tarvilik kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine. Seega võib väita, et puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks Xxx Xxx, Xxx Xxx ja Xxx Xxx suhtes ning KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise korral võib nende osas menetluse lõpetada. Xxx Xxx nõustub kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Samuti nõustub Xxx Xxx KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel tasuma kriminaalmenetluse kulud 1377,36 eurot ja KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel tasuma kindla summa riigituludesse – 500 eurot 6 kuu jooksul. Tõkendit tema suhtes menetluse käigus ei kohaldatud. 12 Xxx Xxx nõustub kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Samuti nõustub Xxx Xxx KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel tasuma kriminaalmenetluse kulud 1365,60 eurot ja KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel tasuma kindla summa riigituludesse – 250 eurot 6 kuu jooksul. Tõkendit tema suhtes menetluse käigus ei kohaldatud. Xxx Xxx nõustub kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Samuti nõustub Xxx Xxx KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel tasuma kindla summa riigituludesse – 750 eurot 6 kuu jooksul. Tõkendit tema suhtes menetluse käigus ei kohaldatud. KrMS § 202 lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 järgi, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Kõnealuse kriminaalmenetluse esemeks on II astme kuritegu, mille eest KarS § 210 lg 2 näeb ette karistusena kas rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Xxx Xxx, Xxx Xxx ja Xxx Xxx on varem kriminaalkorras karistamata, nende süüd kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kuna nende süü pole antud kriminaalasjas suur, puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks Viru Maakohtus avalik menetlushuvi. Xxx Xxx on andnud nõusoleku tasuda 6 kuu jooksul menetluskulud summas 1377,36 eurot ning tasuma kindla summa riigituludesse - 500 eurot. Menetluse jätkamine ei ole vajalik eripreventiivsest kaalutlusest, kuna Xxx Xxx mõjutamine uutest kuritegudest hoiduma kriminaalmenetluse jätkamise ja nende süüdimõistmisega ei ole otstarbekas ning teda on võimalik mõjutada ka kohustuse panemisega kriminaalmenetluse lõpetamisel. Xxx Xxx on andnud nõusoleku tasuda 6 kuu jooksul menetluskulud summas 1365,60 eurot ning tasuma kindla summa riigituludesse - 250 eurot. Menetluse jätkamine ei ole vajalik eripreventiivsest kaalutlusest, kuna Xxx Xxx mõjutamine uutest kuritegudest hoiduma kriminaalmenetluse jätkamise ja nende süüdimõistmisega ei ole otstarbekas ning teda on võimalik mõjutada ka kohustuse panemisega kriminaalmenetluse lõpetamisel. Xxx Xxx on andnud nõusoleku tasuda 6 kuu jooksul kindla summa riigituludesse - 750 eurot. Menetluse jätkamine ei ole vajalik eripreventiivsest kaalutlusest, kuna Xxx Xxxi mõjutamine uutest kuritegudest hoiduma kriminaalmenetluse jätkamise ja nende süüdimõistmisega ei ole otstarbekas ning teda on võimalik mõjutada ka kohustuse panemisega kriminaalmenetluse lõpetamisel. Kohus leiab, et prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks Xxx Xxx, Xxx Xxx ja Xxx Xxx suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tegemist on teise astme kuriteoga. süüdistatavad on võtnud endale kohustuseks tasuda menetluskulud ja kindla summa riigituludesse 6 kuu jooksul alates määruse kuulutamisest. Süüdistatavatel on kindel elu- ja töökoht, mille tõttu on nad võimelised oma kohustusi õigeaegselt täitma. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et antud juhul on süüdistatavate poolt toime pandud süüteo näol tegemist kuriteoga, mille puhul puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Kohus leiab, et süüdistatavaid võib mõjutada mittekaristuslikke meetmeid kohaldades, milleks on menetluse lõpetamine ja kohustuste määramine. KOHTU MEETEMED 13 Kohus leiab, et kriminaalmenetlus Xxx Xxx süüdistuses KarS §

§ 210lg 2 järgi, Xxx Xxx süüdistuses Kar

S §

§ 210lg 2 järgi, Xxx Xxx süüdistuses Kar

S § 210 lg 2 järgi tuleb lõpetada KrMS § 202 lg 1 alusel avaliku huvi puudumise tõttu. Määrata Xxx Xxx´le kohustuseks tasuda menetluskulud summas 1377,36 eurot ja tasuda kindla summana riigituludesse 500 eurot 6 kuu jooksul alates määruse kuulutamisest. Määrata Xxx Xxx´le kohustuseks tasuda menetluskulud summas 1365,60 eurot ja tasuda kindla summana riigituludesse 250 eurot 6 kuu jooksul alates määruse kuulutamisest. Määrata Xxx Xxx´ile kohustuseks tasuda kindla summana riigituludesse 750 eurot 6 kuu jooksul alates määruse kuulutamisest. Kohtunik Larissa Prokopenko 14